Kvooditondist

Maarja Kangro
Eesti Päevaleht
12.05.2012

Selle aasta varakevadest saati on sookvoodi arutelud taas elavnenud nii Euroopas kui ka Eestis. Paraku ilmneb sõnavõttudes tihti informeerimatus ja emotsioonipõhisus.

Märtsi algul jooksid Euroopa meediast läbi teated, et Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding hakkab kannatust kaotama, kuna naiste osakaal juhtivtöötajate hulgas kasvab liiga aeglaselt. Nüüd vaeb Reding konkreetseid ettepanekuid üleeuroopalise soo-kvoodi kehtestamiseks.

Veebruari lõpus nõudsid Saksa naisajakirjanikud toimetuste juhatustes sookvoote, samal ajal teatas Deutsche Telekom, et soovib kvoodisüsteemiga tõsta naiste osakaalu ettevõtte keskastme- ja tippjuhtide seas 2015. aastaks 30 protsendini. Meil tõstatas sookvoodi küsimuse taas Marianne Mikko, ent arutellu on seekord lisandunud õige mitmeid hääli. Küsimusele, kas naiste osakaalu ühiskonnaelu üle otsustamisel tuleks suurendada, on jaatavalt vastanud mitte üksnes lääneriigid. Teine küsimus on see, kas kvoodid on naiste osaluse suurendamiseks mõttekas abinõu.

Sookvootide pooldajaid ja vastaseid on mõlema soo hulgas. Sookvoodis nähakse abinõu, mis aitaks suurendada otsustamise mitmekesisust (politoloog Anu Toots), ühiskonna kaasabi uute ja põhjendatumate sookuvanditega kohanemisel (ajakirjanik Lauri Linnamäe), vahendit, mida tuleks võrdsuse tagamiseks rakendada muu hulgas ka koolides (kirjanik Karl-Martin Sinijärv). TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juht Tea Varrak arvab, et sookvootide asemel peaksid lapsevanemad tütardesse süstima enesekindlust ja ambitsioonikust.

Kuna kvoodiküsimus puudutab otsapidi võimu legitiimsust (kas ühe soo traditsioonilist otsustamisprivileegi peaks vaidlustama?), pole emotsioonide rohkus asja juures üllatav. Paraku ilmneb kvoodivastaste sõnavõttudes tihti informeerimatus ja emotsioonipõhisus: inimene läheb sookvoodi peale raevu juba enne, kui ta süveneb sellesse, mida kvoodi all tegelikult silmas peetakse.
Kohti ei reserveerita
Nagu rõhutas „Vabariigi kodanike” saates Anu Toots, pole sookvoodi puhul küsimus automaatses parlamendikohtade tagamises. Naistele on reserveeritud teatud hulk kohti küll mitmete Aafrika ja Aasia riikide esinduskogudes, ent lääneriikides kehtivad sookvoodid ikka valimisnimekirjadele.

Enamasti kasutatakse vabatahtlikke parteisiseseid kvoote (nt Rootsis, Norras, Saksamaal, Hollandis), ent mitmetes riikides on valimiskvoodid seadustatud (nt Iirimaal, Poolas, Prantsusmaal, Sloveenias) ning nende eiramise korral rakendatakse parteidele eri sanktsioone, sealhulgas võidakse nimekiri tagasi lükata. Sageli tarvitavad parteid nn tõmblukusüsteemi, ent näiteks Briti leiboristid panid 1997. aastal pooltes ringkondades, kus nad valimisvõitu ootasid, kandideerima üksnes naised.

Just parteisisesed või seadustatud valimisnimekirjade kvoodid on olnud kõne all ka Eesti aruteludes; pole kuulda olnud, et keegi tahaks riigikogus roosa lindiga toole reserveerida.

Parteisiseseid sookvoote hakkasid 1970. aastatel rakendama Euroopa riikide vasakparteid, kes traditsiooniliselt väärtustavad parempoolsetest enam võrdsust ja sotsiaalset õiglust. Seadustatud kvoodid on kõige uuem, 1990. aastatest pärinev abinõu, mis on naiste osakaalu poliitikas edukalt suurendanud eeskätt Ladina-Ameerika riikides.

Kvootide efektiivsus naiste esindatuse tagamisel sõltub mitmetest institutsionaalsetest ja kultuurilistest teguritest; tõhusamaks peetakse seda eelkõige proportsionaalse valimissüsteemi ja kinniste nimekirjade puhul (meie valimised toimuvad teatavasti avatud nimekirjadega). Kvootide toimimisele võib kaasa aidata kodanikuühiskonna tugevus ning see, kui parteid tajuvad ohtu, et naiskandidaate mitte üles seades võivad nad naiste hääli kaotada.

Millised on siis sookvootide kehtestamise tüüpilised poolt- ja vastuargumendid? Üks sagedasemaid vastuväiteid on see, sookvoot mõjub patroneerivalt: naine saab parlamendis või ettevõtte juhatuses koha justkui mitte oma saavutuste, vaid soo alusel.

Abinõu stereotüübi vastu
Niisugune maik võib asjal esmapilgul juures olla küll. Kuid tuleks meeles pidada, et kvoot on mõeldud abinõuks stereotüüpse mõtlemise ning normi faktist tuletamise vastu („mehi on valitsuses rohkem, järelikult nad ongi pädevamad ja nii see peabki olema”). Sookvoot tähendab, et niisugune vaikimisi norm tunnistatakse problemaatiliseks juba „ülaltpoolt”, riiklikul tasandil või partei/ettevõtte sees. Peab möönma ka, et järjest rohkem edukaid ärinaisi on patronaažiargumendi suhtes meelt muutnud ja asunud sookvoote toetama (nt Prantsuse ärinaine Véronique Morali). Mida rohkem naiskandidaate on valimistel välja pakkuda, seda vähem toetutakse eelistuste puhul soostereotüüpidele ja seda enam harjutakse naisi valima.

Nõnda võiks sookvoot olla ka psühholoogiline julgestusmehhanism naistele: kui seadus ise tunnistab, et naise koht on otsustajate seas, pole tal vaja ka selle palju kurdetud pideva enesetõestusega vaeva näha.

Teine harilik vastuargument sookvoodile on see, et soo-kvoot seaks justkui ohtu ettevõtte/institutsiooni efektiivsuse. Ilmne on, et soo- ega muid kvoote ei saaks rakendada näiteks kirurgide töölevõtmisel, olgu siis kliinikus ülekaalus naised või mehed; aga poliitika on midagi muud. Poliitika on see ühiselu üle otsustamise vald, kus pole aprioorselt pädevam ei kirurg ega raamatupidaja, naine ega mees, eestlane ega venelane.

Samuti pole vaja rõhuda mingisugusele naiste olemuslikule erinevusele, et õigustada nende võrdset osalust ühiselu üle otsustamisel. Pole vaja otsida õigustusi, nagu võiks naisterohke valitsus olla vähem arrogantne, inimlikum, konfliktide lahendamisel paindlikum vms: naised väärivad ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse nii siis, kui nad on oma kogemustelt või juhtimisstiililt erinevad, kui ka siis, kui nad seda ei olegi. Mitmekesisus peab olema pidev taotlus, ent sealjuures ei saa me eeldada kummaltki soolt üht või teist tüüpi käitumist või vaimseid omadusi.

Neile, kes peavad soo-kvooti loodusele vastuseismiseks või vägivaldseks regulatsiooniks, peab meelde tuletama, et ühiselu seisnebki suuresti pidevas reguleerimises ja regulatsioonide ümbermängimises. Võib tuua ka sellise triviaalse näite: mina ja väga paljud teised ei kaldu „loomupäraselt” oma sõidukiirust piirama, ometi ei taha ma väita, et sellist loomupärast soodumust ei tohiks ülaltpoolt reguleerida, vägivaldsete piirangutega maha suruda.

Kvootide kehtestamiseks on igasuguseid võimalusi ja kahtlemata on sookvoot ka üks tülikas lisamehhanism, millega arvestada. Ent mugavus ja isevooluteed minek võib tähendada kõige muu kõrval naiste potentsiaali kasutamata jätmist. Kas peaksime jätma proovimata meetmed, mis suurendaksid nende hulka, kelle meelest ühiskond pakub neile õiglasi võimalusi? Kvoodimeetmed ei peaks kindlasti igavesti kehtima, võimalik, et ka meie jõuame kord näiteks Taani tasemele, kus 40% reegel näib kehtivat niisamagi. Ent võrdsuse, vabaduse ja solidaarsuse tasakaalu taotlemisel oleksid need praeguses Eesti poliitikas igati omal kohal.

Naistoimetajate aastakoosolek 18. mail!

Naistoimetajate juhatus kutsub kokku aastakoosoleku reedel, 18. mail, mis toimub traditsiooniliselt Tondi maneeži kaminaruumis aadressil Tondi 30, Tallinn.


Uksed avatud kella 17.00-st. Ametlik algus kell 17.30.

Päevakord:


1.   Juhatuse aruanne ja kinnitamine
2.   Revisjoni aruanne ja kinnitamine
3.   Eesistuja ja juhatuse valimine (võimalus esitada kandidaate)
4.   Hea Sõna auhinna kandidaatide esitamine, arutelu
5.   2012.a. ettevõtmised
6.   Muud päevakajalised teemad

Naised pole kanad ja mehed pole marslased

Brigitta Davidjants
Eesti Päevaleht
21.04.2012

Soouuringute valdkonnaga tutvumine aitab ergutada mõlema sugupoole esindajate empaatiavõimet.

Olen palju mõelnud, kuidas saaksid eestlased üle hüsteeriast, mida tekitab sõna feminist või vähimgi viide sooteemale. Ilmselt seisneb Eestis soolise võrdõiguslikkuse edendamise üks probleem selles, et sageli ei aduta päris täpselt, kus algab ja lõpeb müüt. Legendid mehi vihkavatest feministidest, kes tahavad inimesi kesksooliseks muuta, ei taha kuidagi taanduda. Eks leidub ka selliseid, aga üldjuhul tegeleb sooline võrdõiguslikkus siiski sellega, kuidas me kõik jäikadest hoiakutest loobudes võidaksime ning feminism meestelegi vabastavalt mõjuks. Hiljuti ilmus Tartu ülikooli kirjastuselt artiklikogumik „Sissejuhatus soouuringutesse”, mille esimene pool annab distsipliini kujunemisest hea ajaloolise perspektiivi, teine pool lisab sellele Eesti kultuuriruumi mõõtme.

Asjatu vastandumine

Nagu konstateerib Kadri Simm essees „Soouurimus ja filosoofia”, tähendab poliitiline võrdsus seda, et erinevused, nagu sugu, rass ja juuste värv, on küll olemas, kuid konkreetses valdkonnas peetakse neid ebaoluliseks. Eks me tegelikult olemegi tasakesi suurema tolerantsuse poole liikunud, sest ega see nii ammu olnudki, kui lapsevankriga meestele olla tänaval järele hõigatud: „Pede!”

Raamat on hea lugemisvara. Üksteist autorit selgitavad põhimõisteid tasakaalukalt, intelligentselt ja hea sõnavaraga. Seetõttu on raamatut ka lihtne lugeda. Ühtlasi pakub see vastuseid küsimustele, mida ilmselt nii mõnigi naine, kes feminismist mõhkugi ei jaga, on instinktiivseltki esitanud Näiteks kirjutab Tiina Kirss artiklis „Kõverpeeglist uute prillideni: soouurimus ja kirjandus” sellest, kuidas kirjandus peegeldab mingit ideoloogiat, naistele ettenähtud rolle. Nii saab vastuse küsimus, mis mul ilmselgelt liiga õrnas eas „Jane Eyre’i” lugedes tekkis: miks see naine küll selline kana on?

Paljud esseed ongi muu hulgas sellest, et mehi ja naisi ei tohiks vastandada. Nagu viitab Raili Marling artiklis „Keel ja sugu”, ei ole kõikumatu fakt, et mehed on Marsilt ja naised Veenuselt. Ka Kadri Simm tutvustab mehhanisme, millega on läänemaises mõtlemises üle tuhande aasta naisi ja mehi vastandatud ning kuidas see tänini toimub. Siit sai vastuse taas üks mu taktitundetu küsimus, mille esitasin pärast keskkooli, kui klassiõde rasedaks jäi: miks on naise puhul lapsesaamine alati suurem sündmus kui teaduslik karjäär? (Klassijuhataja pisut kurblik näoilme ei lähe mul vist iial meelest.) Nii et naine ei esindagi vaid tundeid ja mees mõistust. Tiiu Kuurme artiklit „Haridus, kasvatus ja sugupool” tasuks kindlasti lugeda kõigil tüdrukutel ja poistel, kellel on meeles tunne, et nad ei sobitu koolisüsteemi. Ja kõigile neile, kes armastavad väita, et eesti keel on sooneutraalne, sest seal puuduvad grammatilised sood, soovitan soojalt Marlingu „Keelt ja sugu”.

Loomulikult pole feminismivaenulikkuse puhul asi ainult müütides. Eks ole neidki, kellele sobibki traditsiooniline ühiskonnakorraldus, mis jätab naistele avalikus elus vähem valikuid kui meestele. Nagu viitab Tiina Raitviir artiklis „Naised poliitikas”, ei pidanud näiteks parempoolsed erakonnad ega tööandjad soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise ajal 2004. aastal teemat oluliseks.

Arvan, et üks soouuringute edendamise eesmärk võiks olla empaatiavõime arendamine nõrgemate ja ebasoodsamas olukorras olijate suhtes, olgu need parasjagu lapsed, loomad või keegi muu.

Värviküllast munapüha!

*******

Aasta Keeleteo auhindadest jäi meie Tiiu napilt välja

Fotodel: eestikeelses mudilasringis Triin, Glenn, Anneli, Tiina ja Meelis lastega,parempoolsel - eesti keele õpetajad Austraalias.

Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium valis Aasta Keeleteoks kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele, sai tihedas konkurentsis auväärsele tiitlile tunnustavalt palju hääli ja leidis ära märkimist ka meie, Eesti Naistoimetajate ühenduse esitatud kandidaat Tiiu Salasoo.

"Tänan kõiki naistoimetajaid mind kandidaadiks esitamise ja toetuse eest!
Ma ei ole sugugi pettunud, et esimeseks ei tulnud, vaid rõõmus, et võisin kandideerida teiste eesti keelt edendavate tegude hulgas.
On just sama tunne, kui 1999. a. Austraalia Eesti Seltside Liidu korraldatud esseevõistlusele tuli nii palju häid töid gümnaasiumilõpetajatelt Eestis, et pidin, müts käes, lisauhindu 4-le määratud auhinnale nõutama, et kirjutajatele nende tööde väärilist tunnustust anda.
Elagu eesti keel ja kasvagu selle tarvitajaskond!Loodame, et suvel näeme!
Tiiu Salasoo
Tiiu-Ann Salasoo keeletegu 2011:
Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine
Tiiu Salasoo on Austraalias elades tundnud alati elavat huvi oma emakeele vastu ja samas ka süvenevat muret selle hääbumise pärast sealses eesti kogukonnas. Tänu Tiiu Salasoole on Austraalias kasvanud huvi ja suurenenud võimalused õppida eesti keelt ning saada sellekohast abi ja teavet üle Austraalia - eesti keele nõustajad on Adelaide´is, Brisbane’is, Canberras, Hobartis, Melbourne´is, Perthis ja loomulikult Sydneys. Aastal 2011, kui eesti keele tulevikuväljavaated Austraalias olid Tiiu Salasoo usu ja lootuse õige tugevalt proovile pannud, võttis ta kätte ja otsis üle Austraalia välja inimesed, kellest võiksid saada eesti keele õpetajad. Eesti keele kui teise keele õpetaja kutsega oli neist vaid üks, ülejäänud lihtsalt hakkajad huvilised. Tiiu Salasoo tellimusel valmis internetiprogramm, mille abil viidi läbi keeleõpetajate Skype’i kursus. See loodi täpselt selle õpetajate rühma vajadusi arvestades. Kuigi internetõppe puuduseks on see, et ei kujune reaalset ühiste huvidega õpperühma, on samas ka võrreldamatuid eeliseid: õppida saab õppijale sobival ajal ja asukohast sõltumata, materjali saab korduvalt uuesti ette võtta, mis on eriti tähtis foneetikas. Tiiu Salasoo algatusel toimusid eesti keele õppepäevad Sydneys, kus oli palju osalejaid ja kohale tuldi isegi kuni 4000 km kauguselt. Kõige ettenägelikum on eesti mudilaste mängurühma ellukutsumine 2011.a. Nii ärgitati Austraaliasse asunud ja seal emaks saanud eestlannasid lastega kogunema, suhtlema, eesti keeles rääkima – pannes sellega aluse väikelaste emakeeleoskusele kaugel Eestist. Tiiu Salasoo 2011.a. algatused ja tegevus eesti keele hoidmisel, selle kõnelejaskonna laiendamisel ja harimisel on üliolulised eesti keele ja eestluse väärtustamiseks Austraalias.
Eesti
Haridus- ja Teadusministeerium
Pressiteade
14.03.2012

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
Täna tehti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis kokkuvõte 2011. aasta parima keeleteo konkursist.
Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima üheksa mullust keeletegu.Tavakohaselt valisid peaauhinna taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält).
Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.Wiedemanni Gümnaasiumis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega Haridus- ja Teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist.

Kokkutulnuile esinesid HWG lauljad ning tantsijad, õpetaja Tiina Brock ning lavastaja Margus Kasterpalu. Tervitasid kooli, ministeeriumi ja Emakeele Seltsi esindajad.
Üritusest oli veebiülekanne reaalajas ning see salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile http://www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“ (samal aadressil on vaadatav ka möödunud aasta analoogiline üritus Vastseliinas).
Keeleteokandidaatide tutvustus: www.hm.ee/keeletegu2011
Lähem teave:
keeleosakonna nõunik Jüri Valge, mob 510 3977.
Rein Joamets
avalike suhete osakondHaridus- ja Teadusministeerium, mob. 508 2580

Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno saavutas ajakirjanike rahvusvahelistel võistlustel suusatamises II koha

Auhinnatseremoonia Erzurumi peaväljakul.Pjedestaalil vasakult Kersti Inno (Eesti), Martine Lanctot (Kanada),
Marieta Sostaric (Sloveenia)Foto Merike Viilup

Eelmisel nädalal Erzurumis (Türgi) toimunud ajakirjanike rahvusvahelistel võistlustel suusatamises saavutas ERR Klassikaraadio muusikatoimetaja Kersti Inno murdmaa distantsil oma vanuseklassis II koha.

2011.aasta universiaadiks rajatud Palandökeni talispordikeskusesse oli SCIJ (Ski Club International des Journalistes http://www.scij.info/) 59. aastakohtumisele sõitnud üle 200 mäesuusatamist harrastava ajakirjaniku 31-st riigist. Jõudu prooviti traditsiooniliselt gigantslaalomi ja murdmaa rajal, toimus diskussioonpaneel pressivabadusest ja konverents „Türgi roll muutuvas maailmas“, lisaks naudeldi kohalike kultuuri- ja maitsehõrgutisi. Peale Kersti Inno osalesid Erzurumis National Geographic Eesti toimetaja Ene Poll ja ajakirjanik-meediakonsultant Merike Viilup.
SCIJ on ainulaadne rahvusvaheline ajakirjanike organisatsioon, mis tegutseb 1953. aastast. SCIJ-s on esindatud ca 50 riigi ajakirjanikud, kohtutakse kord aastas maailma erinevais paigus, viimati Kanadas (Banff), Argentiinas (Ushuaia), Marokos (Marrakesh-Oukaimeden), Itaalias (Abetone).

Täpsem inofrmatsioon:
Merike Viilup
SCIJ Eesti
Tel. 5045400
merike.viilup@estmedia.ee

vaata lisaks:
http://www.scij.info/
http://scij-turkiye.com/erzurum12.html
http://www.youtube.com/watch?v=VRGHtnCvOlo&feature=player_embedded

Fotoalbum parimatest hetkedest Istanbul-Erzurum-Palandöken siin

****

Kutse ENUT-i infopäevale ja ümarlauale

Head naistoimetajad!

Olete palutud 2. märtsil k.a osa võtma Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) toimuvast kahest üritusest:

1) infopäev "Riigieelarve naistele ja meestele" (kl 10.00-14.00;
korraldaja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning Sotsiaalministeerium);

2) ümarlauad "Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel" (kl 14.00-17.30, korraldaja ENUT).

Üritused on tasuta. Osavõtust palume teatada hiljemalt 29. veebruaril.
Kui pole võimalik osaleda mõlemal üritusel, märkida tingimata, kummast osa võtate.

Head iseseisvuspäeva soovides
Reet Laja
Juhatuse esinaine
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Narva mnt 25-41010120
TallinnTel 640 9173
enut@enut.ee http://www.enut.ee/


Projekti „Sootundlik eelarvestamine“ infopäev

„Riigieelarve naistele ja meestele“

02.märts 2012.a
Tallinn, Paadi 5, Clarion Hotel Euroopa,
konverentsiruum „Lääne-Euroopa“

Infopäeval tutvustatakse projekti raames valminud raamatut „ Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, mille iga osaleja ka endale saab.
Antakse ülevaate projekti tegevustest ja tulemustest, räägitakse sootundliku eelarvestamise rakendamise võimalustest ja arutletakse selle üle, milline on kodanikuühenduste roll selles protsessis.
Tulenevalt naiste ja meeste erinevatest rollidest ja sotsiaalsest staatusest ühiskonnas on eelarveotsustel naistele ja meestele erinev mõju. Sootundliku eelarvestamise meetodi rakendamise abil saab kindlaks teha, kuidas jagunevad riiklikud kulutused meeste ja naiste vahel ja kas neil on soolist ebavõrdsust vähendav või hoopis suurendav mõju. Meetodi kohaldamise eesmärk on aidata kaasa, et riigi rahaga finantseeritavad poliitikad, tegevused ja teenused vastaksid meeste ja naiste tegelikele vajadustele ning aitaksid kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele.

Infopäeva kava
10.00 – 10.30 Registreerimine ja tervituskohv
10.30 – 11.00 Soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis (esineja kokkuleppimisel)
11.00 – 12.00 Riigieelarve naistele ja meestele. Sootundliku eelarvestamise metoodikast rakendusteni . Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna koosseisuväline koordinaator Liivi Pehk
12.00 – 12.30 Kohvipaus
12.30 – 13.10 Eelarve mõjude hindamine sugupoolte aspektist. Sootundlike eelarveanalüüside rakendamise võimalused. EIGE soolise võrdõiguslikkuse ekspert Eestis Ülle-Marike Papp
13.10 – 13.30 Ravikindlustamata meeste ja naiste vältimatu abi teenuste rahastamisest. Näide sootundlikust eelarveanalüüsist. Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna analüütik Sirli Jurjev
13.30 – 14.00 Kokkuvõtete tegemine ja arutelu

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) ümarlaud
„Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel“
2. märtsil 2012
Clarion Hotel Euroopa, Ida-Euroopa B saal

KAVA

14.00–14.20 Tervituseine
14.20–14.30 Miks tegelda soolise aspektiga kohaliku omavalitsuse elu edendamisel.
Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
14.30–15.00 Regionaalhalduse korraldus ja kohaliku omavalitsuse tulubaas.
Ott Kasuri, EMOL tegevdirektor
Arutelu15.00–16.30 Ümarlaud kohaliku omavalitsuse seadusandluse analüüsist sooaspektist.
Ülle-Marike Papp, Mailiis Kaljula, Ott Kasuri, Liivi Pehk,
Jüri Võigemast
16.30–17.30 Soovitused seadusandluse täiendamiseks koos vitamiinilaenguga

Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.

Riigikogu liikmed ja meediaväljaanded saavad kingiks soouuringute õpiku

PRESSITEADE
Avatud Eesti Fond
17.02.2012

Esmaspäeval 20. veebruaril, rahvusvahelisel sotsiaalse õigluse päeval kingib Avatud Eesti Fond kõigile Riigikogu 101-le liikmele Eesti esimese soouuringute õpiku.
Üritus toimub kell 14.30 Riigikogu II korruse Kunstisaalis.

Sügisel ilmunud ning 2011. aastal parima kõrgkooliõpiku nominendiks esitatud teos toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud soolise analüüsi lähenemisi, vaid rikastavad neid Eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega, kõnetades nii just siinset tegelikkust. Õpikus analüüsitakse Eesti näitel läbi sooprisma Eesti poliitikat, meediamaastikku, haridussüsteemi, aga ka teoloogiat, kunsti ja kirjandust kuni ökofeminismini välja.

"Kuigi tegemist ei ole soolise võrdõiguslikkuse õpikuga, tahame Vabariigi aastapäeva eel ning sotsiaalse õigluse päeval juhtida tähelepanu soolisele palgalõhele, naiste esindatusele poliitikas ja ettevõtluses ning naisekuvandi loomisele meedias," ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. "Soovime rohkem avalikku ja sisulist arutelu ning ärgitame rahvaesindajaid neil teemadel agaramalt sõna võtma ja vajalikke samme astuma," lisas ta.

Õpikud annavad üle ja sõna võtavad AEFi juhataja Mall Hellam, AEFi nõukogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ning Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Lisaks Riigikogu liikmetele saadab Avatud Eesti Fond õpikud kingituseks kõigile Eesti suurematele meediaväljaannetele, pere- ja naisteajakirjadele ning -portaalidele.

Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama! NB! Riigikokku on kaasa vaja võtta isikuttõendav dokument.

Lisainfo:Mari Kodres
Avatud Eesti Fondi meediajuht
mailto:mari@oef.org.ee,%20tel.%2056454598
http://www.oef.org.ee/

Üks pilt räägib rohkem kui sada sõna

... ehk võrdõiguslikkusest töökuulutustes

Marek Reinaas
Delfi, 1.02.2012

Teate küll neid kujutluspilte: mehed on direktorid, naised on sekretärid. Autoluksepp peab kindlasti olema mees ning õmblejaks, lapsehoidjaks või kokaks võiks olla “hakkaja naisterahvas.”

Kui noor naine saabub olulisele koosolekule, asub keegi talle tingimata kohvitellimust esitama. Nii rääkides naljakas, aga tegelikult on meie igapäev täis mõttetuid eelarvamusi, mis suruvad mehe juhivastutusse ja saadavad naise tasse loputama või peenemat näputööd tegema.

Võrdõiguslikkus on ühiskonna toimimise põhimõte, mille järgi peaksid nii naistel kui meestel olema võrdsed võimalused enda teostamisel. Seda ka tööelus. Eelarvamused, millised tööd on mõeldud naistele või meestele, on pärit meie kultuuritaustast ja ajaloost ning väsimatult kultiveerib haridussüsteem ja pahatihti ka perekond selliseid stereotüüpe juurde. Paraku lisab oma mitte väikese panuse ka meedia ning reklaam.

Riik üritab seaduste abil võrdõiguslikkuse põhimõtet ühiskondlikuks normiks seada. Sealt tuleb ka tööturul mitte diskrimineerimise põhimõte, millest lähtuvalt ei tohi reeglina töökuulutustes seada vakantsile kandideerimise kriteeriumiks inimese sugu. Eks vanemad olijad mäletavad mõnekümne aasta vanuseid töökuulutusi, mis andsid teada et “julge naisterahvas leiab töö sekretärina” või “asjalik meesterahvas on teretulnud müügiesindajaks”. Tänapäeva maailmas on loomulik, et tööd teevad inimese oskused, iseloom ja kogemused, juhiabiks saamine ei eelda pikka säärt ning parimad müügimehed võivad olla naised.

Sellele suhteliselt primitiivsele arvamusele kirjutaks rõõmuga alla kõik need inimesed, kes töökuulutuste loomise ja avaldamisega seotud on. Värbaja töö on lihtsam, kui ta ei ole pooli kandidaate eos välistanud, tööandja tahab ikka kõiki väärt töötegijaid endale.

Aga mingil ilmselt pahatihti alateadlikul põhjusel kipuvad ka tänapäeval ilmuvad töökuulutused kultiveerima stereotüüpe naistetöödest ja meestetöödest. Loomulikult ei ela keegi enam sedavõrd kiviajas, et lisada kandideerimistsensuste ritta töölekandideerija sugu. Kuid olen tähele pannud, et üha rohkem ja rohkem ilmub töökuulutusi, milles juurde seatud illustratsioon või foto annab selgelt mõista, millisest soost kandidaate eeldatakse ühe või teise ameti jaoks paremini sobivat. Need näitavad sageli ka ära, millises rollis mehi või naisi nähakse.

Infantiilselt rõõmsameelne preilike
Libastumised pärinevad klišeedemaailmast. Kui Eesti juhtiv majandusleht otsib oma meeskonda peaga töötajat projektijuhi ametikohale, siis juuresoleval illustreerival pildil on prillidega noormees, kes hoiab käega peast kinni ja naeratab targasti – tähelepanu mees mõtleb! Kui samas kõrval olevas töökuulutuses otsib sama väljaanne peaga töötajat telemarketingi konsultandiks, siis pildil on kujutatud preilikest, kelle olulisemaks pea küljes olevaks töövahendiks on kõrv ja libe keel. Alateadlikult antakse mõista, et mõtlemist vajavasse juhi ametisse sobiks paremini meesterahvas ja telefoni vastu võtma pigem naisterahvas.

Ega samasuguseid stereotüüpe külvavaid töökuulutusi on teisigi. Üldse tunduvad olevat läbivateks tegelasteks kena välimusega kolmekümnendates aastates prillidega tõsine härrasmees, kes on võtnud sisse poosi, mis annab mõista kui tähtsaid otsuseid ta iga päev vastu võtma peab. Talle vastandub kaunis kahekümnendates infantiilselt rõõmsameelne preilike, kes erinevate sidevahenditega – vastavalt laptop, telefon või kõrvaklapp/mikrofon - üritab maailmaga kontaktis püsida. Tema roll on kuulata ja noogutada, olla abivalmis ja naeratada, teda ei näidata aktiivse tegutsejana.

Sellised pildid satuvad töökuulutustesse üldjuhul pildipankadest – need on tuhandete piltidega kataloogid, millest võib vastava märksõna sisestades leida endale sobivat pildimaterjali. Tegin väikese eksperimendi – sisestasin pildipanka otsingusõnad “mees tööl kontoris” ja “naine tööl kontoris”. Ega ma ei olnud ülemäära üllatunud, kui otsingutele vastavate piltide tegelased olid pea üks-ühele minu poolt eelnevalt kirjeldatud tegelaste moodi ning kõlbaksid hõlpsalt võtta kasutusele mõnes klišeedest kubisevas töökuulutuses. Aga eks need pildipangad selleks ju olegi, et varustada piltidega neid reklaamitegijaid, kes ise suurt mõelda ei viitsi või kel mõtlemiseks eelarve puudub.

Töökuulutused on reklaamižanr, mis võrdselt teistega loob ettevõtetest kuvandi. Ja eelkõige kuvandi sellest, millise tööandjaga ettevõtte puhul tegemist on – kas tegemist on firmaga, mis austab tänapäevaseid võrdõiguslikkust aktsepteerivaid põhimõtteid või minevikust pärit stereotüüpe. Veelgi tähtsam – kas ettevõte on tegelikult pooled kandidaadid mõne töökoha puhul oma mõtetes välistanud. Seepärast tasub sellele reklaamižanrile rohkem tähelepanu pöörata ja unustada pildipankades pakutavad trafaretsed lahendused. Igal ettevõttel oleks ju kahju, kui juhiks jätaks kandideerimata mõni võimekas noor daam või juhiabiks aktiivne noormees üksnes seetõttu, et illustreeriv pildivalik pehmelt öeldes ebaõnnestus.

****

Auhinnakomisjon kinnitas Tiiu Salasoo Wiedemanni keeleauhinna kandidaadiks!

Wiedemanni keeleauhinnale esitati neli kandidaati

TALLINN, 25. jaanuar, BNS - Wiedemanni keeleauhinnale esitati tähtajaks neli kandidaati, auhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Tallinnas.

Tartu ülikooli ja Emakeele seltsi kandidaat keeleauhinnale on Valve-Liivi Kingisepp, SA Kultuurilehe kandidaat Heli Laanekask, MTÜ Eesti Naistoimetajad esitasid kandidaadiks Tiiu-Ann Salasoo ning haridus- ja teadusministeerium Mari Tarandi.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressesindaja kinnitas BNS-ile, et auhinnakomisjon kinnitas kandidaadid teisipäevasel koosolekul, komisjoni esimees on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Möödunud aastal sai Wiedemanni keeleauhinna Tiit-Rein Viitso. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, alates 2004. aastast on tegemist riikliku auhinnaga.

Keeleauhind, mille suurus 2012. aastal on 32.000 eurot, antakse laureaadile üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.

Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee

Baltic News Service

Eesti Naistoimetajate ühendus esitas Wiedemanni keeleauhinnnale Tiiu Salasoo Austraaliast

Eesti Naistoimetajad

Pressiteade
09.01.2012

Tiiu Salasoo: kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.

MTÜ Eesti Naistoimetajad esitas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2012. a kandidaadiks TIIU SALASOO tunnustamaks tema elupõlist tegevust eesti keele ja kultuuri hoidmisel ning edendamisel kogu maailma ulatuses.

Eestis sündinud ja 1947. aastast Austraalias elanud Tiiu Salasoo elu, töö ja elutöö vastab sõna-sõnalt Wiedemanni keeleauhinna statuudile – Tiiu Salasool on väljapaistvad teened eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel ja kasutamisel.

Omaaegse Päevalehe toimetaja, följetonistina tuntud Eesav Puusliku tütar neiupõlvenimega Tiiu Jalak on enam kui pool sajandit kandnud hoolt eesti keele ja meele elujaksu ning tervise eest üle riigipiiride ja kontinentide. Ta on üks neist elavatest sildadest kogu maailma eestlaste vahel, tänu kellele on ka nüüdse üleilmastumise ajastul meie emakeel pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist nii maakera kuklapoolel kui ühtse võrgustikuna üle maailma.

Hindamatu väärtusega on tema eestvedamisel loodud võrgustik eesti keele õppimiseks nii alg- kui süvatasemel, samavõrd oluline on Tiiu Salasoo algatusel Sidneys asutatud mudilasring, mille peamiseks tegevuseks lastega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ettelugemine, lastega mängimine, laulmine, liikumine ja joonistamine, mille kaudu nad kuuleks, õpiks ja kasutaks eesti keelt. “Laps õpib, mida ta kuuleb. Üsna varakult hakkab ta kuuldud sõnademulinast eraldama üksikuid häälikutekombinatsioone, püüab neid järele aimata ja kui on teatud kombinatsioonile tähenduse leidnud, siis ka teadlikult kasutada,“ selgitab magistrikraadiga Tiiu Salasoo oma haridusteaduslikele uurimistöödele toetudes. „Lapse keeleoskuse arenemisele on tähtis, et tema kuuldekauguses räägitakse nii palju ja nii mitmekülgselt kui võimalik.“ Võimalus juba maast madalast omavahel eesti keeles suhelda loob tänuväärse pinnase meie emakeele püsimisele ka uussiirdlaste kogukonnas.

Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerijana on Tiiu Salasoo öelnud: “Nii kaua, kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.“ Seltsi kodulehel avaldati Salasoo koostatud küsimustik eesti keele õppimisvajaduste kohta. 2011.a kevadeks loodi seitse õpperühma, lisaks rühm koguni Tasmaanias. Keskustest kaugemal elavad ja erivajadustega keeleõppijad said võimaluse individuaalõppeks Skype’i kaudu. Austraalia eestlaste nädalaleht Meie Kodu kirjutab: “Nüüdseks on kõik eesti keelt õppida soovijad juhitud võimalike õpetajate juurde vastavalt küsitluses väljendatud vajadustele. Tõesti, eesti keele õppimine on Austraalias moodi läinud!“ Tiiu Salasoo eestvedamisel käivitatud ning EV Haridusministeeriumi toel toimiv internetipõhine eesti keele õpetus hõlmab nüüdseks huvilisi Austraalias, Rootsis, Kanadas, USAs, Suurbritannias, USAs ja kõigis teistes väliseesti kogukondades ning üksikisikute hulgas üle maailma.

Tiiu Salasoo on tegutsenud Eesti Televisiooni korrespondendina Austraalias ning ETV ja eesti filmitootjate loomingu levitajana Austraalia telekanalitele, olnud aastaid Austraalia eestlaste nädalalehe Meie Kodu toimetuskolleegiumi liige ning teeb tänaseni kaastööd riiklikele eestikeelsetele raadiosaadetele Sidneys.

Tiiu Salasoo teeneid eesti keele alal on president Lennart Meri tunnustanud 2000.a Valgetähe V klassi ordeniga.


Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

Kaunist jõuluaega ja

tegusat uut aastat kõigile!

http://www.youtube.com/watch?v=SXh7JR9oKVE

Eesti Naistoimetajad

********

ENÜ avatud seminari Naistevastane vägivald ja lapsed

26. novembri ettekanded ja materjalid vt siit

Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
25.11.2011

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium seaduseelnõu väljatöötamise eest, millega lisatakse Karistusseadustikku erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse kuriteokoosseisud.

Inimkaubandus on kuritegu, mille ohvriteks langevad kogu maailmas enamasti naised ja lapsed. Ka Eestis on valdav enamus seni tuvastatud inimkaubanduse ohvritest olnud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetud naised. Seetõttu on naistevastase vägivalla vähendamise seisukohalt erakordselt oluline, et seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv kaubitsemine on eelnõus toodud välja eraldi kuriteokoosseisuna.

Märgilise tähtsusega on ka asjaolu, et eelnõu käsitleb prostitutsioonile kaasaaitamist inimkaubandusena. Asjade nimetamine nende õige nimega aitab kindlasti kaasa ka avalikkuse suhtumise muutumisele ning prostitutsiooni kui ühe rängema naistevastase vägivalla vormi vähendamisele.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et Justiitsministeerium jätkab tööd naistevastase vägivalla tõkestamisel ning võtab järgmisena tõsiselt käsile perevägivalda puudutava seadusandluse tõhustamise.
Häid suuniseid selleks annab värske Euroopa Nõukogu Naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, millega Eesti loodetavasti võimalikult peatselt ühineb.

2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind antakse 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastasel päeval, välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Auhind antakse üle Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seminaril „Naistevastane vägivald ja lapsed“ laupäeval, 26. novembril kell 13.00 Tallinna Ülikoolis.

Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:
2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad

Eesti Naisteühenduste ümarlaud ENÜ (www.enu.ee) on naiste ühenduste võrgustik, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.

Lähem info:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja, 56223718
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär 5265927

Konverents 2. 12.2011

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Konverents
"Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda"

2. detsembril 2011.a. Tallinnas
Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5)

KAVA
11.30–12.00 Tervituskohv. Osavõtjate registreerimine. ENUTi väljaannete tutvustamine

12.00–12.10 Avamine. Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine

12.10–12.30 Sotsiaalvaldkonna edasised tegevussuunad. Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumiasekantsler

12.30–12.50 Kaasamine ja soolise võrdõiguslikkuse alane eestkoste arengukavades. Liina Kanter,soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, Sotsiaalministeerium

12.50–13.00 Küsimused ja vastused

13.00–13.30 EL vahendite 2014–2020 planeerimine. Rahandusministeeriumi esindaja

13.30–13.50 Sootundlik eelarvestamine. Liivi Pehk, soolise võrdõiguslikkuse osakonnakoosseisuväline koordinaator, Sotsiaalministeerium

13.50–14.00 Kokkuvõte päeva esimesest poolest

14.00–14.45 Lõuna

14.45–15.15 ENUT soolise võrõiguslikkuse võrgustiku ja liikmete tegevusest

15.15–16.15 Rühmatöö võrgustiku tegevuse edasiseks planeerimiseks

16.15–16.30 Konverentsi lõpetamine

Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Konverentsile eelneb
kell 10.15 -11.30 töötuba "Säästev Eesti 21- eesmärkide analüüs soolise võrdõiguslikkuse aspektist (heaolu kasv)"

ja järgneb kell 16.45-18.00 II töötuba " Naised ettevõtlusse ja ärinõukogudesse. Norra kogemus ja EL resolutsioon" (hotellis Euroopa)

3. detsember kell 10.00-12.00
Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M-648)

Töötuba "Säästev Eesti 21" jätkub (teemadega "sidus ühiskond" ja "ökoloogiline tasakaal")
Üritused on osavõtjatele tasuta. Sõidukulud kompenseeritakse bussipiletite esitamisel.

Palume registreerida enut@enut.ee 25. novembriks.
Registreerimisel vajalikud andmed: ees- ja perekonnanimi, organisatsioon (kus töötate või keda esindate), telefoni nr.

Samuti palume märkida, millistel üritustel osalete:
2. dets konverents
2. dets. töötuba I
2. dets töötuba II
3. dets töötuba I jätk

Kõik kolleegid oodatud!
ENUT konverentsi korraldustoimkond
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Narva mnt 25-41010120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee www.enut.ee

ENÜ avatud seminar Naistevastane vägivald ja lapsed

ENÜ koosolek ja seminar toimuvad 26. novembril Tallinna Ülikoolis ruumis M648
Kava:
10.00-12.00 ENÜ koosolek
1. Kokkuvõtted 2011. aasta tööst ja piirkondlike ümarlaudade kaardistusest- iga ümarlaua esindaja
2. ENÜ 2012. aasta tööplaani kinnitamine
3. Jooksvad küsimused- ENÜ seisukoht partnerlusseaduse osas jm
12.00-13.00 Kohvipaus
13.00-17.00 avatud seminar tööpealkirjaga „Naistevastane vägivald ja lapsed“

Esmalt toimub 2011. aasta Valge Lindi auhinna kätteandmine

Seejärel räägime hooldusõiguse vaidlustest ja olukordadest, kus lapsed kohtuvad vägivaldsete isadega, keda nad kardavad ja kellega puudub lähedussuhe.
Nendel juhtumitel põrkuvad isa seadusjärgne õigus (ja kohustus) lapsega kohtuda, lapse õigus kohtuda mõlema vanemaga ja lapse arvamuse arvestamise kohustus.

Kas lapse õigus kohtuda lahus elava vanemaga tähendab tema kohustust kohtuda vägivaldse vanemaga?

Esinema on lubanud tulla:
Ruth Soonets Tartu Laste Tugikeskusest
Merle Albrant, Järva Naiste Varjupaiga jurist
Eda Mölder, MTÜ Eluliin psühhoterapeut
Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
Ene Võrno, Ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige

Pakume kohvi ja sõidudokumentide alusel katame sõidukulud.
Palun anda oma osalusest teada hiljemalt 18. novembriks.
Eha Reitelmann

Näitus "Sugude substitutsioon"

　Dagmar Kase näituse "sugude substitutsioon" avamine
teisipäeval, 8. novembril kell17 - 19
Galeriis Aatrium, Harju tn. 6.

Isiku soolist kuuluvust otsustatakse mitmel moel ja tasandil - arstid sünnitusmajas bioloogilisi erinevusi arvestades, vanemad nimeandmisega, inimesed tänaval tehes otsuseid välimuse alusel, arstlik ekspertiisikomisjon toetudes psühhiaatri otsusele ja geneetilisele uuringule. Peaaegu kõigi sookuuluvuse määratlemistasandeid saadavad oma kindlad ettemääratud ja vaid mõnikord ähmastunud piiridega suhtumine, kohtlemine, kasvatus ja sugude eristamine. Bioloogiline sookategooria ning visuaalselt ja psühholoogiliselt peegelduv sooidentiteet on põhilised faktorid, mille põhjal järeldusi ja otsuseid tehakse.
Näituseprojekti keskseteks küsimusteks on soo stereotüübid, sugupooletunnetus ja keelekategooria, kus vaatluse all on teksti sooline kuuluvus. Aasta jooksul lugesin seltskonnaajakirja "Kroonika", pöörates tähelepanu, milliste sõnadega naised ja mehed iseloomustavad ennast ja teisi ning milliseid (iseloomu)omadusi ja väärtusi peetakse vastassoo esindajate puhul olulisteks. Kui naiste poolt öeldud tekstid tähistada meeste poolt öelduteks ja vastupidi, kas tekstid on usutavad, kas need jäävad oma tähenduse ja sookuuluvuse juurde, milliseks kujuneb naiste ja meeste staatus?

Näitus jääb avatuks 09.11 - 26.11.2011　
E-R 8-20
L 14-20
P suletud

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sugude akadeemiline asümmeetria

Marek Strandberg
Sirp 27.10.2011

Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis seitsmest kolm naised, Tallinna Tehnikaülikoolis 14st üks naine, Tallinna Ülikoolis viiest kaks naist. Naissoost akadeemiliste ja teadusjuhtide vähesus torkab eriti silma tehnikateaduste valdkonnas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Akadeemilise karjääri mõttes on sugude võrdne kohtlemine arusaadavalt oluline ka üliõpilaste koolituses. Üliõpilaste hoiakud ja arusaamad vermitakse käitumismustriks õpingute ajal ja arvata võib, et mees- ja naisõppejõudude suhe ei jää neile märkamata. Loomulikult ei ole akadeemiline sooline diskrimineerimine vahetu. See kujuneb välja mitmesuguste protsesside koosmõjus.
Eravestluses kurdavad naisteadlased ja -õppejõud, et probleemiks on kujunenud nende ignoreerimine mitmel moel: ei kaasata, ei informeerita, ei kutsuta uurimisgruppidesse. Võite küsida, et miks siis need inimesed ise oma probleemidest ei kirjuta. Nad pelgavad. Pelgavad ilma jääda olemasolevastki tööst ja võimalustest, pensionilisast.
Kõigist minu vestlustest tuli välja, et naisõppejõudude faktiline töökoormus on paraku suurem kui nende meeskolleegidel. Juriidilist palgavahet meeste ja naiste vahel enamjaolt ehk polegi, kuid naised on väidetavalt sagedamini määratud osakoormusele. Teadus on mainekesksuselt lähedane poliitikale, kus näokaotust välditakse iga hinna eest. Meenutan siinkohal Nobeli 2011. aasta keemiapreemia saajat, kes on tunnistanud, et ei julgenud näokaotuse kartuses avaldada oma tavatuid uurimistulemusi. Eesti akadeemilises keskkonnas on paraku oma koha leidnud hirm avaldada arvamust selle keskkonna kohta.
Loomuldasa ei peaks teadus olema võitlustanner, vaid koostöökoht. Rohkem kui meeskolleegidel on akadeemilistel naistel ootusi ja lootusi suuremaks akadeemiliseks vabaduseks. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud peetud vestlustest. Akadeemiline vabadus on lahutamatu akadeemilisest vastutustundest. See on õigus isiklikule arvamusele, kuid avalikul loengul tuleb esitada ainult tõestatud ja argumenteeritud materjale ning teha ka oma teadustööd samal moel. Akadeemiliselt vaba õppejõud ja teadur teeb oma uurimistööd absoluutselt vabalt, sõltumata ettevõtetest ja ärihuvidest, usulistest, erakondlikest jm ühendustest.
Akadeemiline vabadus kindlustatakse sõltumatu palgapoliitikaga, aga loomulikult ka õhkkonnaga, kus sallitakse, isegi oodatakse sõnavõtte ülikooli ja teaduse kui institutsiooni kohta, administreerimisprobleemide ja muu sellise kohta.
Ühe Eesti ülikooli igati edukas, hästi toimetulev naisteadlane võttis küsimuse selle kohta, kas Eestis on piisavalt akadeemilist vabadust, kokku nii: „Minu arvamus on, et mitte mingisugust. Palk sõltub ei tea kellest. Teaduskorralduses otsustavad projektide saatuse tihti mittekompetentsed inimesed. Otsustajad on kas liiga huvitatud ühest või teisest otsusest või pole lihtsalt selle ala inimesed. Väike riik ja vähe rahvast…”
Akadeemilised olud on kujunenud aastate vältel, sealhulgas ka valmidus toimida vabalt ja sugusid võrdselt koheldes. Tegelikult on teadmata, kui olulised akadeemilist elu puudutavad otsused sünnivad klubilises tegevuses ja siseringis. Saunaskäigud ja jahilkäigud, sooliselt iseloomulikud meelelahutused... Ega mitteformaalne suhtlus ole kuidagimoodi halb, kuid selle soolise kallutatuse korral pole lootagi sooliselt tasakaalukaid otsuseid.
Akadeemiline demokraatia on mehhanism, mis pole orienteeritud mitte revolutsioonile, vaid olude jätkumisele. Olude muutmiseks on aga vaja tahet. Kas rohkem akadeemilist vabadust ja soolist võrdusust saab ülikoolidesse tuua vaid seadusandja sekkumisega? See riivaks ülikoolide autonoomiat. Rohkem akadeemilist vabadust ja sugude võrdsust rikastaks oluliselt meie akadeemilist maailma.

Esitletakse Eesti esimest soouuringute õpikut

Pressiteade
Avatud Eesti Fond
17.10.2011

Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“

Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.

„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.

Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.

Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.

Kõik huvilised on teretulnud!

Lisainfo:

Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710

Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29

Loengusari "Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas"

A. H. Tammsaare Muuseum teatab:
Loengusarja "Mäluauk: Naiskirjanikke erinevas ajas" esimene loeng toimub reedel, 14. oktoobril kell 16.30 Kadriorus Tammsaare muuseumis.
Loengusari on inspireeritud meie ekspositsioonist "Paradiisi perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures" ning keskendub suures osas teemadele ja naiskirjanikele, kellest teame vähe või kelle looming on taas muutunud aktuaalseks, kaasaega kõnetavaks.

Sarja avaloengu peab Elo Lindsalu teemal "Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate Nõukogude Eesti proosas."
Osalemine tasuta.

Mälulünkade täitmine jätkub muidugi ka järgnevatel nädalatel, mil on võimalik (taas)tutvuda Aimee Beekmani, Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaotsa ja Leida Kibuvitsaga.

TULEMAS:
21.10. kell 17:00

Johanna Ross “Kõige viljakama kirjaniku kõige vastuolulisem teos”: “Aimee Beekman ja “Valikuvõimalus”".

27.10. kell 16:30

Elle-Mari Talivee “Elisabeth Aspe, kakskümmend kuus aastat Friedebert Tuglasest vanem”.

11.11. kell 17:00

Margaret Neithal „Naisautori marginaliseerumine Helga Pärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel“.

18.11. kell 17.00

Maarja Vaino „Looduse tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elust ja loomingust“

Rohket osavõttu ja põnevaid arutleusid ootama jäädes,

A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn
www.linnamuuseum.ee/tammsaare