Teisipäev, 10. oktoober 2017

Eesti Kultuuri Koja aastakonverents „Kultuur ja keskkond“


Konverents toimub 3.-4. novembril Rakveres, Rakvere Teatri, Rakvere Targa Maja ning Kultuurimaja ruumides ja käsitlusele tulevad teemad, kus vaadeldakse kultuuri ja keskkonna suhestumist, ühelt poolt inimese ja looduse, teiselt poolt inimese ja inimese (vaimse keskkonna) sfäärides.  

Konverentsiga soovivad korraldajad heita valgust inimese ja tema keskkonna suhetele ning nende kujunemisele oma otsuste ning valikute kaudu.

Esinema ettekannetega ning paneeldiskussioonidesse on palutud: Rein Einasto, Fred Jüssi, Ahto Kaasik, Kaido Kama, Kalevi Kull, Tiiu Kuurme, Jaak-Adam Looveer, Aleksei Lotman, Maarja Lõhmus, Imbi Paju, Andres Põder, Anu Raud, Rea Raus, Tarmo Soomere, Mark Soosaar, Rene Tammist, Annely Tank, Toomas Trapido, Ivar Tröner, Mattias Turovski, Kaupo Vipp, Meelis Voolmaa jt. Moderaatoriteks oleme kutsunud teiste seas Toomas Kiho ja Urmas Vaino.

Konvererentsi esimese päeva õhtul antakse välja Eesti Kultuuri Koja ja Kultuuriministeeriumi auhind Kultuuri Tegu 2017.
Kandidaatide saab esitada 18. oktoobrini.

Konverentsi kava EKK veebileheküljel , kus on avatud ka registreerimisvorm.


MTÜ Eesti Kultuuri Koda on erinevaid loomingulisi praktikaid ühendav avaliku arutelu platvorm. Eesti Kultuuri Koda korraldab konverentse viiendat korda, kuhu on oodatud terve Eesti laiem kultuuriavalikkus. Keskendutakse kindlale, ühiskondlikult aktuaalsele ning Eesti kultuuriavalikkust kõnetavale teemale.

Kultuuri Koda tänab konverentsi häid toetajad ja koostööpartnereid:
Rakvere Linnavalitsus, Kultuuriministeerium, AS Eesti Meedia, Rakvere Teater, Rakvere Kultuurimaja, Swedbank, Eesti Kultuurkapital, Keskkonnaministeerium, Pihlaka Kondiitriäri, My City Hotel jt.


Lisainfo: Sandra Vellevoog, EKK tegevjuht, 

Reede, 6. oktoober 2017

Barbi Pilvre: ikka leidub lapsesuu, kes "liiga kaugele" jõudnud naisele koha kätte näitab

Eesti Päevaleht
6. oktoober 2017



Kui Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves oleks Saaremaa praamilt mugavas jopes, teksades, harjumuspäraselt nagu ikka nätsu närides ja pibo kuklas välja lonkinud, et vilkuritega musta eskortautosse suunduda, poleks Hannes Võrno tema väljanägemist tõenäoliselt tähelegi pannud.
Täiesti kindlasti aga poleks ta õhtul oma Facebooki lehele klõbistanud mürgist pritsivat kommentaari riigi esindamise taseme ja Orissaare seeneliste kohta. Naispresident Kersti Kaljulaidi reisiriietusest on aga praegu saanud meedias laineid lööv teema, mida tasus Võrnol ilmselt tõstatada, et misogüünia abil teatud valijaskonnalt poliitpunkte saada.
Eestil on naispresident ja naised on paljudes meie riigi eluvaldkondades professionaalidena tipus. Samas ei saa need naised hetkekski unustada, et samavõrd, kui kuulatakse nende juttu, vaadatakse detailideni nende välimust ja riietust, igas olukorras. Ükski meestippjuht ega poliitik ei pea üldiselt närvitsema, et tema juttu ei võeta tõsiselt, kui tal on mitmendat päeva ja igal pool sama ülikond seljas või ajapuudusel juuksuris käimata või käib maal jopes ja teksades. Naisjuhtide ja naispoliitikute välimus ja riietus on igal pool maailmas avalikkuse luubi all ka siis, kui nende naiste tegevus pole kaugeltki seotud ilu- või moemaailma esindamisega. Isegi enam, naiste defineerimine läbi keha on kehtiv kultuurimuster ning eriti naiste naiselikkuse normatiividele vastamist jälgitakse eriti siis, kui naine on silmapaistev omal alal, tähtsas ametis või isegi ajaloo suurkuju, seega on oma tavapärasest naiserollist, kodu- ja pereringist väljunud.
Kui Angela Merkel mõni aasta tagasi ühel saatuslikul kontserdil kandis väga avara dekolteega kleiti ja kui ühe Saksa kõmulehe fotograaf juhtus paigal olema ja õnnestnud nurga alt foto tegi, kestis ärev poleemika Merkeli dekoltee sobilikkuse ümber nädalaid. Merkel kannab ju teadagi väga rangeid pinstakuid ja musti viigipükse, et mitte millegagi kellelegi hambusse jääda. Naisele, kes täidab rolle, kus traditsiooniliselt on mees, nagu kantsler Merkel või president Kaljulaid, ja libastub naiseksolemise normatiivide järgimisel, avalikkus ei andesta, vaid karistab karmilt.
Naise välimusel on ju alati midagi "viga"
Nende "eksimuste" hinnaks on meedia urgitsemine naise välimuse detailides ja nende teemade ülevalhoidmine sisuliste küsimuste asemel. Naise välimusel on ju alati midagi "viga", riietus on kas liiga paljastav või konservatiivne, soeng liiga nooruslik või vanamoodne, keha liiga lopsakas või lihaseline, nägu liiga ära vajunud ja väsinud või on -- oh õudust -- ilukirurgia jäljed näha. Naised tipus peavad arvestama pingsa ja uuriva pilguga, mille all nende avalik tegevus pidevalt kulgeb ja selle pilgu esindaja ja vahendaja on muidugi meedia. Ikka leidub lapsesuu, kes sellistele naistele, kes on "liiga kaugele" jõudnud, koha kätte näitab. Nüüd oli see Hannes Võrno, tippkoomik, harrastusmilitarist ja poliitik.

Esmaspäev, 2. oktoober 2017

Hea Sõna auhinna saab Õhtulehe ajakirjanik Rainer Kerge



Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
29.09.2017



Auhind antakse üle 3.oktoobril Viru Konverentsikeskuses Tallinna ettevõtluspäeval, mille peateemaks on „Väärtus peitub inimestes“. Tseremoonia algus kell 15.45 saalis BOLERO 2.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid, tegusid.

Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad juhatuse liige: „Rainer Kerge on silma paistnud sisukate arvamuslugude ja mahukate persoonilugudega, mis on äratuntavad särava sõnaseadmisoskuse, positiivsuse ja hea stiilitunnetuse poolest. Ta on muhe analüüsija ja hea kuulaja, kellele intervjueeritavad avavad end tavapärasest enam. Lisaks heale kirjasõnale on ta ka suurepärane kõneleja, vestluspartner, kolleeg. Kõik see ongi meie Hea Sõna auhinda väärt!“
Rainer Kerge on sündinud 1977. aastal. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu Ülikoolis bioloogiat, edaspidise kohta on ta ise öelnud nii: “Lõpuks läksid meie teed ülikooliga lahku. Tema jätkas teadusetemplina, mina isehakanud ja kõrgharidusdiplomita ajakirjanikuna. Juba esimese kursuse kevadsemestril alustasin lehetööd ja nii see jäigi. Lõppude lõpuks polegi tähtis, kus inimene loodusteaduslikke vaatlusi teeb: metsas või ajakirjanduses.“
Mõni lihtsalt on sündinud kirjutama. Põhjus võib leiduda geenides – Raineri vanaisa oli üks ajakirja Pikker tegijatest, tuntud humorist Leo Kerge. Et Raineri isal on Kaitseliidu liikmepilet numbriga 1, on loomulik, et Rainer käib kaitseliitlastele õpetamas, kuidas mitte kirjutada surmigavaid pressiteateid.

Kolleeg, ajakirjanduse vana kooli mees Tõnis Erilaid tunnistab, et Raineri lood on alati sisukad ja mees valdab eesti keele iga nüanssi. Alati positiivne, sõnapidaja, kella- ja kalendritundja.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat kunstnik Leonhard Lapini teosega “Hea Sõna” (numereeritud ja signeeritud digitrükk, 2017) ja disainer Urve Tõnnuse kujundatud asjaomase tunnistusega. Auhinda antakse välja üheteistkümnendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik (Rohke Debelak), Piret Kriivan ja Toivo Tänavsuu.

Täpsem info Merike Viilup, tel. 5045400

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.