Tunneme siirast heameelt ja soovime Kajale südamest õnne, et Eesti Rahvusringhääling valis selle aasta Valdo Pandi ajakirjanduspreemia laureaadiks just Kaja Kärneri - Eesti Naistoimetajate eelmise aasta Hea Sõna auhinnaga pärjatu!
Samuti väärib märkimist, et ta on esimene naine, keda selle väärika kolleegipreemiaga on tunnustatud!
Palju õnne ja palju häid saateid!
Eesti Naistoimetajad
 |
| Ühispilt Hea Sõna 2012 auhinna tseremoonialt |
ERR uudised 31.mai 2013:
Tänasel rahvusringhäälingu hooaja lõpetamisel anti üle Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia, mille pälvis Vikerraadio pikaajaline toimetaja ja saatejuht Kaja Kärner. Laureaaditiitli tõi aastatepikkune silmapaistvalt hea ajakirjanduslik töö ja kaunis eesti keel.
Kaja Kärner sündis 5. septembril 1953 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna 46. keskkooli (nüüdne Pelgulinna gümnaasium), Tartu ülikooli lõpetas ta filoloogi-toimetajana ning ajakirjanduse vallas on ta end koolitanud mitmetel kursustel nii kodu- kui ka välismaal. Eesti Raadios alustas Kaja Kärner tööd 1973. aastal (tänavu täitub tal 40. aastat raadios), kus on töötanud teadustajana, kommentaatorina ja toimetaja-saatejuhina. Ta on olnud ka Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor.
Kaja Kärneri saadete teemadering on lai, kultuurist igapäevapoliitika ja ühiskonnaprobleemideni. Aastatel 2010 - 2013 on mõjukamad olnud saated erivajadustega lastest, omastehooldusest ja taastusravi olukorrast Eestis. Palju kiitvat tagasisidet on saanud pikad persooniintervjuud. Kaja Kärner on mitmel aastal intervjueerinud Eesti Vabariigi peaministrit. 2012. aasta algul oli eetris Kärneri toimetatud viieosaline saatesari "Stereoraadio. Katsesaatest raadiokanalini", mis tähistas 50 aasta möödumist esimesest stereofoonilisest katsesaatest Eesti Raadios (ka terves tollases Nõukogude Liidus) ja 40 aastat stereotoimetuse loomisest. Praegu teeb ta püsivalt Vikerraadios päevakajalisi saateid "Reporteritund", "Uudis+" ja "Tegija" ning nõuandesaadet "Aiatark".
Kaja Kärnerile on iseloomulik sotsiaalne tundlikkus, samuti põhjalikkus, süvitsiminek. Ajakirjanikuna pakub ta käsitletud teemades ainest nii mõtlemiseks kui ka tõeste elupiltide kujundamiseks. Lugupidav suhtumine ja samas terav küsitlemine on Kaja Kärneri saadetes heas tasakaalus. Vestluskaaslased usaldavad teda, teades, et ta ei ole pealetükkiv, aga mitte ka kallutatav. Kärneri saateid kuulates on tunda tema ettevalmistatust, mõtteselgust ja asjakohasust. Kaja Kärneri kaunist eesti keelt ja rikast sõnavara on tunnustanud nii keeleinimesed kui ka paljude kuulajad-kolleegid. 2012. aastal pälvis ta Eesti naistoimetajate ühenduse Hea Sõna auhinna. Kolleegid hindavad Kaja Kärnerit väga kõrgelt, küsides temalt sageli arvamust teemade-esinejate valikul.
Kaja Kärnerile on iseloomulik sotsiaalne tundlikkus, samuti põhjalikkus, süvitsiminek. Ajakirjanikuna pakub ta käsitletud teemades ainest nii mõtlemiseks kui ka tõeste elupiltide kujundamiseks. Lugupidav suhtumine ja samas terav küsitlemine on Kaja Kärneri saadetes heas tasakaalus. Vestluskaaslased usaldavad teda, teades, et ta ei ole pealetükkiv, aga mitte ka kallutatav. Kärneri saateid kuulates on tunda tema ettevalmistatust, mõtteselgust ja asjakohasust. Kaja Kärneri kaunist eesti keelt ja rikast sõnavara on tunnustanud nii keeleinimesed kui ka paljude kuulajad-kolleegid. 2012. aastal pälvis ta Eesti naistoimetajate ühenduse Hea Sõna auhinna. Kolleegid hindavad Kaja Kärnerit väga kõrgelt, küsides temalt sageli arvamust teemade-esinejate valikul.
Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul on Kaja Kärneril suurepärane oskus ka kõige kriitilisemaid teemasid käsitleda taktitundeliselt, tema põhjalikkus ja suur töövõime kajastub kõikides tema saadetes ja intervjuudes. "Kaja on enese suhtes väga nõudlik, ja sellest võidavad eeskätt kuulajad. Mitte kunagi ei esita ta tühje küsimusi. Kaja on üks kõige ilusama eestikeelega raadioajakirjanikke ja seda oskavad hinnata ka kuulajad," ütles Rõõmus.
"Tavaliselt on nii, et mida vanemaks ja kogenenumaks ajakirjanikud saavad, seda enam nad klammerduvad ühe või äärmisel juhul kahe teema külge. Kaja Kärner on selles mõttes erand. Ta on säilitanud huvi ja avatuse vist pea kõigi eluvaldkondade suhtes ja tema multiteemalisus ei päädi hetkekski ebaprofessionaalsusega. Alati valdab ta teemat ja tema küsimused peidavad sügavamaid teadmisi või vähemalt paremat ettevalmistust kui paljudel saatekülalistel," iseloomustas tänavust preemiasaajat ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia on varem pälvinud Rein Karemäe (1980), Mati Talvik (1985), Lembit Lauri (1988), Toomas Uba (1998), Aarne Rannamäe (2008), Mihkel Kärmas (2009), Neeme Raud (2010) ja Ivan Makarov (2011) ja Vahur Kersna (2012). Preemia väljaandmise eesmärgiks on loominguliselt silma paistnud ja tuntud tegevajakirjanike tunnustamine ühiskonnale oluliste teemade professionaalse ja uudse käsitlemise eest, samuti Valdo Pandi mälestuse hoidmine.
