12.09.2012
Fotol EESTI NAISTOIMETAJAD külalisega. Vasakult kolmas Elisabeth Costa, tema kõrval Tiiu Salasoo. Ees vasakul naistoimetajate juht Merike Viilup ja paremal perenaine Eve Osa.
Fotol EESTI NAISTOIMETAJAD külalisega. Vasakult kolmas Elisabeth Costa, tema kõrval Tiiu Salasoo. Ees vasakul naistoimetajate juht Merike Viilup ja paremal perenaine Eve Osa.
Esmakordselt külastas Eestit ajakirjanike maailmaorganisatsiooni juht Elisabeth Costa. Brüsselis paikneva Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni IFJ peasekretär Elisabeth Costa on Brasiiliast pärit tunnustatud teleajakirjanik. Ta on esimene IFJ naisjuht ning esimene juht väljastpoolt Euroopat. Sellesse Euroopa ossa - ta tuli Helsingi kaudu - sattus Elisabeth Costa üldse esimest korda.
Samal ajal viibis Eestis, nagu ikka suviti, Tiiu
Salasoo Austraaliast. Tänavu sai ta 80-aastaseks ning tähistas seda koos oma
suure pere ning Eesti sõprade-tuttavatega juulis Tallinna lõunamaal - botaanikaaia
palmimajas. Eesti Naistoimetajad esitasid tänavu Tiiu Salasoo Wiedemanni
auhinna kandidaadiks.
Eesti Naistoimetajad on ühing, mis koosneb
enamjaolt Eesti Ajakirjanike Liidu liikmetest. Muu tegevuse hulgas annab ühing
igal sügisel välja Hea Sõna auhinda. Suvine koosolek nii auhinnakandidaatide
vaagimiseks kui ka sügise-talve plaanide arutamiseks oli kavandatud ühe liikme
koduaia murul.
Et see koosolek ja ajakirjanike
maailmaorganisatsiooni juhi Tallinna-visiit ühele ajale sattusid, soovitas Eesti
Naistoimetajate juht Merike Viilup ka kauge külalise kaasa võtta. Nii sattus
Elisabeth Costa oma selles Euroopa nurgas viibimise esimestel tundidel Eve Osa kenasse
aeda marju sööma ja eesti toite proovima. Ent mõlema lõunapoolkera daami
kohtumisel oli vastastikku üllatus suur.
Elisabeth Costa sai ühekorraga lauanaabrilt
meeldejääva ajalootunni, sest Tiiu Salasoo rääkis ka oma isast, tuntud
ajakirjanikust Evald Jalakast. Muidugi selgitas sedagi, kuidas ta pärast sõda kaugele
Austraaliasse sattus. Ühtlasi sai sel taustal mõne lausega läbi võetud Eesti
Ajakirjanike Liidu ajalugu ning sõjaaegne ja -järgne katkestus selles. 1919.
aastal asutatud Eesti Ajakirjanike Liit on vanem kui 1926. aastal asutatud IFJ,
nii olid ka eestlased kindlasti rahvusvahelise organisatsiooni asutajate
hulgas. Oma sõjajärgne katkestus oli ka sel organisatsioonil.
Brasiillanna rääkis, kuidas ta Brüsselis merd taga
igatseb ning kasutab iga võimalust kodumaal käia. Küsis aga, kas Tiiu Salasoo
tõepoolest igal suvel teisest maailma otsast Eestisse tuleb.
Teistel koosolekus osalejatel jäi üle nentida, et
kindlasti on seesugune koosolek õuemurul Brüsseli-ametniku jaoks nii
ebatavaline, et Eesti jääb talle meelde kui üks ere laik. Tiiu Salasoo pakkus
sellele veelgi heledust lisaks.