laupäev, 29. august 2015

Miks naised arvamuslugusid ei kirjuta?

Anette Parksepp ja Marti Aavik nentisid, et Triin Toomesaarel oli arvamusfestivalil õigus – päevalehtede arvamuskülgedel kirjutavad eelkõige valged keskealised mehed. Statistika vastu ei saa, ent miks see nii on, arutleb 28. augusti Postimehes Sigrid Solnik, noor naine.
Tuleb tõdeda, et ega olukord mujal maailmas meist ei erine – ka USA ja Suurbritannia suurte ajalehtede arvamuskülgedel jääb naiste kirjutatud lugude arv sinna 20–30 protsendi kanti. Ja kui mehed kirjutavad arvamusartikleid Tähtsatest Meeste Asjadest nagu näiteks majandus, poliitika ja sõda, jäävad naised sagedamini tegelema n-ö pehmete teemadega nagu kodu, perekond, mood jne. 
Miks see nii on? Eelkirjutajad on välja toonud, kuidas arvamustoimetused otsivad naisi tikutulega taga, ent suur osa neist ei soovi oma mõtteid ilmarahvale lugemiseks kirja panna. Tagaplaanile tõmbujad pigem ei kirjuta, sest «nad pole valmis» või kindlasti on kusagil keegi, kelle arvamus on rohkem avaldamist väärt.
Teiseks peljatakse avalikus diskussioonis osalemise varjukülge – isiku, mitte mõtete, vastu suunatud kriitikat, või siis kõige ehtsamat materdamist ja solvamist. Naiste puhul on negatiivne tagasiside palju sagedamini seotud nende vanuse, välimuse või eeldatavate võimetega – meesautorite puhul kirjutavad netikommentaatorid üsna harva avaldusi à la «sul on nii koledad jalad, pane end põlema!»
Nii nagu naised ei kipu suurde poliitikasse, soovivad vähesed neist meediasse, sest nad arvavad, et neil on seal läbilöömiseks vähem võimalusi ja et võimalik saadav kasu ei kaalu potentsiaalset kahju üles.
Võimalikke põhjuseid vabatahtlikuks vaikimiseks on veel.  Loe edasi siit.
__________________

Sigrid Solnik on etnoloogiaharidusega väitluskoolitaja ning kultuuridevahelise õppimise ja vabatahtlike juhtimise konsultant.
Samal teemal:
Marti Aavik: Eesti naine oskab öelda «EI»  Postimees 24.8.15
Anette Parksepp: miks on arvamusküljed keskealise valge mehe nägu? Postimees 24.8.15

****

neljapäev, 20. august 2015

26. august - naiste võrdõiguslikkuse päev

"Just sellel päeval, 26. augustil 1920. aastal said naised USA-s valimisõiguse. Sellele eelnes 72 aastat tõsist kampaaniat, et tõestada - naised on võimelised mõistma tõsisemaid teemasid ja pole loodud vaid silmailuks. Eestis said naised valimisõiguse pärast oktoobeirevolutsiooni 1917. aastal."  Kirjutab ajakiri "Naised" eilses numbris.

Kuid naiste hääleõigus ei ole alati tähendanud naiste õigust kandideerida.
Esimesena maailmas said naised valimisõiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Austraalias anti naistele piiratud õigus hääletada ja kandideerida 1902. aastal, kuid see puudutas üksnes valget rassi.

Esimene Euroopas ja kolmandana maailmas andis naistele valimisõiguse Soome 1906. aastal. Koos sellega said naised õiguse kandideerida valimistel ja 1907. aastal pääsesid esimesena maailmas ka soome naised parlamenti.

USA New Jersey osariigi põhiseaduses oli naiste valimisõigus kirjas juba 1776. aastal, kuid see tühistati 1807. aastal. 1920. aastal said naised valimisõiguse terves riigis.

Prantsusmaa Pariisi Kommuun andis naistele valimisõiguse 1871. aastal, kuid kommuuni kokkuvarisemisega see tühistati.

On üllatav, et Šveits andis naistele valimisõiguse alles 1971. aastal, kuid  viimaseks riigiks Euroopas oli Liechtenstein, kus naised lasti esimest korda valimiskastide juurde 1984. aastal. Mõnes Šveitsi kantonis oli naiste valimisõigus keelatud lausa 1990. aastani.

laupäev, 15. august 2015

ENÜ suvekool Särevere mõisas

ENÜ  suvekool
19.-20. augustil 2015
Särevere mõisas Järvamaal

Esialgne kava

Kolmapäev, 19. august
12.00-13.00    Saabumine, majutus, lõunasöök
13.00               Suvekooli avamine
13.10-15.00    Sotsiaalse turvalisuse ja kaasatuse, tööhõive ning võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023 tööversiooni* tutvustus ja arutelu.
                        Arengukava tutvustab Maris Mältzer, sotsiaalministeeriumi arendusnõunik
15.00               Pagulaskriisiga toimetuleku võimal(ikk)usest Euroopas ja Eestis.
                        Pagulaste vastuvõtmise tegevuskava** tutvustus ja arutelu.
15.00-16.00    Ly Pärn, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik
16.00-17.00    Margus Tsahkna, sotsiaalkaitseminister
                        Arutelu
18.00               Õhtusöök
19.00               ENÜ volitatud esindajate koosolek

Neljapäev, 20. august
8.30                 Hommikusöök
9.00-11.00      Arengukava tööversiooni ja muude aktuaalsete soolise võrdõiguslikkusega seonduvate teemade arutelu jätkub
                        Kohvipaus
11.00-13.00    ENÜ liikmesorganisatsioonide esimese poolaasta tegevuse ülevaade. ENÜ ja liikmesorganisatsioonide teise poolaasta tööplaani arutelu
13.00               Lõunasöök ja suvekooli lõpetamine


** Pagulaste vastuvõtmisega seonduv info on koondatud valitsuse veebilehele https://valitsus.ee/et/pagulased
Soovitav oleks läbi lugeda
Euroopa rände tegevuskava http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/background-information/docs/communication_on_the_european_agenda_on_migration_et.pdf
 Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja tõrgeteta rakendamiseks https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf       
Kohanemisprogramm (koos lisadega) https://www.riigiteataja.ee/akt/122082014005


Eesti Naistoimetajate ühendus on ENÜ liige alates 2006. aastast

kolmapäev, 5. august 2015

Euroopa Liit soovitab Eestil vähendada palgalõhet

Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsenõukogu istungil kiideti heaks Euroopa Komisjoni avaldatud riigipõhised soovitused tööturu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas.
Euroopa Komisjon soovitab Eestil käesoleval aastal jätkata töövõimereformi elluviimist, leida lahendusteid soolise palgalõhe vähendamiseks ning tagada, et kohalikul tasandil pakutavad sotsiaalteenused, sealhulgas lastehoiuteenus, oleks kvaliteetsed ja kättesaadavad.
Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi arvates toetavad need soovitused juba kavandatud samme. Valitsusel on palgalõhe vähendamiseks kavas anda tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama töö eest makstavate palkade ja hüvitiste üle. Sooline palgalõhe viib tulevikus soolise pensionilõheni - see teema oli ministrite nõukogu päevakorras esimest korda.
Ministrid kinnitatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohaselt tuleb toetada töötajate oskuste ning pädevuste edendamist, parandada tööturu toimimist ning sotsiaalkaitsesüsteemide võimekuse ja jätkusuutlikkuse tagamist