kolmapäev, 14. mai 2014

Inimkaubanduse vastased spetsialistid: vaja on strateegilist pikaaegset teavituskampaaniat

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis


Oluline on strateegiline pikaajaline teavituskampaania eesmärgiga muuta käitumismustreid ja suhtumist inimkaubandusse ja selle ohvritesse, oli üks peamisi ettepanekuid spetsialistidelt küsimusele, kuidas vähendada nõudlust inimkaubanduse järele ning kuidas tõkestada värbamist ekspertfoorumil "Inimkaubandus: värbamine, tuvastamine, ohvriabi" *, mis toimus 24. aprillil Tallinnas.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud ekspertfoorumil osales sadakond politseinikku, prokuröri, kohtunikku, riigiametnikku ja ohvreid abistavat spetsialisti Põhjamaadest, Balti riikidest, Loode-Venemaalt ja Suurbritanniast. Foorum lõppes spetsialistide ümarlaua aruteludega.
Ühiskond peab taunima ühemõtteliselt inimkaubandust. Kuna väärtuste ja hoiakute muutumiseks võib kuluda aastakümneid, tuleks selgitada inimkaubandust ja selle tagajärgi ka lastele ja noortele näiteks koolides, huvikeskustes jms, leidsid spetsialistid. Inimesed peaksid hakkama mõistma kõige odavama kauba ja teenuse võimalikke tagamaid, et odavus võib olla saavutatud inimeste ebaeetilisel ja kuritegelikul ära kasutamisel.
Tööotsinguportaalides ja seksteenuste foorumites peaks olema nähtaval teavitus inimkaubanduse ja kahtlust äratavate pakkumiste (nt tavapärasest tunduvalt suurem palk) kohta.
Ettevõtete kontroll ja ühtsem tööturg
Teadlikkust ja vastutust napib ka ettevõtjate hulgas, mistõttu tuleks selgitada ka tööandjatele, et värvates odavat tööjõudu vahendajate kaudu võivad nad kaasa aidata inimkaubandusele. Tähelepanu vajavad valdkonnad on põllumajandus, kalandus, hotellid jt teenindusettevõtted. Ametivõimud peaksid korraldama korrapäraselt kontrollkäike, et vaadata üle töötajate töölepingud ja –tingimused.
Seadused ja töölepingud peaksid olema erinevates riikides sarnasemad, et töötajatel oleks lihtsam aru saada oma õigustest ja ära tunda lepingud, mida võivad pakkuda inimkaubitsejad. Näiteks peaksid põhilised töötingimused Eestis ja Põhjamaades olema sarnasemad. Inimkaubanduse ohvrite kasutamine tuleks kriminaliseerida, seejuures tuleks vastutusele võtta nii tööandjad kui ka alltöövõtjad.
Samas peaks olema lihtsam karistada ettevõtteid, kes kasutavad inimkaubanduse ohvreid. Selleks peaksid omakorda tegema riigid ja ametiasutused – nt tööinspektsioonid, migratsiooniametid, politsei, maksuametid jms - tihedamalt ja süsteemsemalt koostööd. Näiteks kui politseil ei ole võimalik tegutseda, saaksid ettevõttes uurimist alustada kas maksuamet või tööinspektsioon.

Ohvreid rohkem, vähem kurjategijaid vangis
Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse jätkuprojekti eesmärgiks on muuta Põhjamaade ja Balti riikide politseinike, kohtute, prokuratuuride, MTÜ-de jt ekspertide koostööd senisest tõhusamaks, kiiremaks ja uuenduslikumaks. Tegutsemise vajadus on ilmselge: vaatamata sadadele põhjalikele uurimustöödele, aruannetele ja soovitustele kasvab Euroopas inimkaubanduse ohvrite arv, samal ajal kui kurjategijaid satub vähem trellide taha.
"Midagi on väga-väga valesti," tõdes Euroopa Liidu inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator Myria Vassiliadouavades ekspertfoorumit. Seejuures ei ole tegu kolmanda maailma probleemiga, nagu võiks ekslikult arvata. Vassiliadou sõnul on nii enamik ohvreid kui ka kurjategijaid ELi kodanikud.
Euroopas püsib seega jätkuvalt suur nõudlus inimkaubanduse järele ning selles raskes organiseeritud kuritegevuses ringleb suur hulk raha, märkis Vassiliadou. Aastatel 2008-2010 tuvastati Euroopas 24 000 inimkaubanduse ohvrit, kuid see on kõigest jäämäe tipp.
Eesti siseminister Hanno Pevkur lisas, et tegu on eelkõige sotsiaalse probleemiga, kus kedagi kasutatakse ära. "Ohvrile jääv jälg on sügav, suure tõenäosusega kogu eluks," sõnas Pevkur.
Mida teha?
EL soovib Vassiliadou sõnul pöörata võrdselt tähelepanu kõigi inimkaubanduse vormide ohvritele. Kui mõni aeg tagasi oli inimkaubanduses põhiline isikute värbamine prostitutsiooni, siis tänapäeval on lisandunud sunniviisiline töö, ärakasutamine kuritegelikeks tegevusteks (nagu varastamine, illegaalne kaubavedu, fiktiivabielud), elundite eemaldamine jms.
EL püüab olla tegevustes inimkaubanduse vastase võitlusega innovatiivne, olla kurjategijatest samm ees. Samas on Vassiliadou sõnul oluline, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu inimkaubanduse vastased seadused ning need ka ellu viiksid praktikas. Lisaks soovib EL 2016. aastaks kriminaliseerida inimkaubanduse ohvrite kasutamise, kuid see on Vassiliadou sõnul keeruline, sest arusaamad inimkaubandusest ja väärtused on liikmesriigiti erinevad. "Me ei tohi aktsepteerida orjade kasutamist, inimkaubanduse ohvrite ekspluateerimist," toonitas ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator.
Ekspertide koostöövõrk
Dagfinn Hoybraten"Kõige aluseks on riiklikud sammud võitluses inimkaubandusega, kuid sellest ei piisa. Me peame tegutsema piiriüleselt, kui soovime lõpetada seda tänapäeva orjanduse vormi," rõhutas Dagfinn Høybråten (pildil),Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) peasekretär. Høybråteni sõnul peab PMNi projekti tulemusena olema näiteks Tallinnas töötaval politseinikul palju lihtsam tõsta telefonitoru ning helistada Oslosse kolleegile, kellega nad on juba kohtunud ja kogemusi vahetanud.
Rahvusvahelised partnerlused ja koostöövõrgud, kogemuste vahetamine on aluseks kiirele reageerimisele, kurjategijate tabamisele ja ohvrite abistamisele.
Kui Balti riigid on inimkaubanduses peamiselt päritolu- või transiitriigid, siis Põhjamaad on sihtriigid. Foorumil esinenud Põhjamaade eksperdid tõid esile, et näiteks Norras on tõsiseks probleemiks sunniviisiline töö – kasvav trend noorte meeste seas - ja inimkaubitsejate küüsi sattunud lapsed. Politseinikel, piirivalvuritel ja kohtunikel, prokuröridel on tööd väga palju ning seda olulisem on koostöö ohvrite abistamisega tegelevate mittetulundusühendustega.
Konkreetsed sammud
Viimased 7-8 aastat inimkaubanduse vastase võitluse teemadega tegelenud Rootsi parlamendisaadik ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi inimkaubanduse raportöör Johan Linander toonitas, et käes on aeg lõpetada vaid rääkimine ning astuda konkreetseid samme. Selleks on olemas soovitused Läänemeremaade parlamentaarselt konverentsilt, mõned näited:
  1. Igal riigil peaks olema sõltumatu inimkaubanduse raportöör, kes ei tööta politseis ega teiste valitsuse kontrollitud asutuste juures. Raportöör peaks koguma ja analüüsima statistikat, regulaarselt raporteerima riigi parlamendile ning avalikkust teavitades tõstma üldist teadlikkust inimkaubandusest.
  2. Kõikides riikides peavad kehtima seadused kõigi inimkaubanduse vormide vastu ning kõik inimkaubanduse kuritegudes osalejad peaksid olema kriminaalkorras karistatavad, st näiteks ka taksojuhid ja hotellipersonal.
  3. Igas riigis peaks olema politseis ja prokuratuuris inimkaubandusele spetsialiseerunud valdkondade ülene eriüksus, kuhu kuuluvad audiitorid, majandusuurijad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, IT-spetsialistid jne.
  4. Minimaalne 30-päevane tingimusteta järelemõtlemisaeg ohvritele. Selle aja jooksul on ohvril õigus meditsiiniabile ning toetusele, et ta saaks eluga edasi minna.
  • Puuduvad teenused, mis vastaksid seksuaalse ekspluatatsiooni ohvriks langenud meestele;
  • Ohvrid ei võta abi vastu;
  • Keskendutakse ohvrite päritoluriiki tagasi saatmisele nende abistamise asemel;
  • Täisteenuseid pakutakse vaid ohvritele, kes viibivad sihtriigis seaduslikult;
  • Täielikku abi ja ajutise elamisloa saavad vaid ohvrid, kes on nõus kohtus tunnistama;
  • Kohtusüsteemil puuduvad piisavad kogemused või teadlikkus;
  • Õiguskaitse asutuste ja abiorganisatsioonide vaheline koostöö on küll formaalselt paigas, kuid ei rakendata praktikas;
  • Ohvrite kriminaliseerimine ja häbistamine;
  • Ohvritele mõeldud hüvitiste puudumine.
* Foorum I toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti Nordic – Baltic – North–West Russian Border Regional Cooperation Part II, Combating Trafficking in Human Beings for Forced Labour, Children and Sexual Exploitationraames.
Projekti järgmised tegevused:
  • Foorum II: "Sotsiaalsed tagajärjed" (september 2014, Riia)
  • Seminar kohtumenetlusest (12.-13. november 2014, Stockholm)
  • Ekspertkonverents (aprill 2015, Vilnius)
Loe lähemalt projektist, tutvu ettekannetega ja vaata pilte siin. Põhjalik ülevaade spetsialistide ettepanekutest valmib juunis.

kolmapäev, 7. mai 2014

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse täielikuks rakendumiseks on vaja poliitilist tahet

1. mail täitus kümme aastat soolise võrdõiguslikkuse seaduse kehtima hakkamisest, Eesti riik tunnistas sellega esmakordselt sugude võrdsust olulise eesmärgina. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi hinnangul on aeg hakata seadust täielikult rakendama. Seni on seda takistanud ebapiisav poliitiline tahe ning madal teadlikkus sellest, millised on riigi ja tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

„Kümne aastaga on avalikkuse teadmised ja hoiakud soolise võrdõiguslikkuse küsimustest paranenud. Üha enam mõistetakse, miks on sooline ebavõrdsus kahjulik nii meestele kui ka naistele, miks on vaja vähendada soolist palgalõhet või võidelda selle vastu, et naisi diskrimineeritakse nende lapsevanemaks olemise tõttu.  Eelmisel aastal loodi valitsuse nõustamiseks viimaks ka seaduses ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. Need on märgid edasiminekust, kuid võrdse ühiskonnani on veel pikk tee,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Töö hoiakute ja eelarvamustega, mis on sugude võrdsuse poole püüdlemise keskne küsimus, peab olema pidev ja süstemaatiline.
Voliniku hinnangul ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus rakendunud takistusteta. Seda eelkõige vähese poliitilise tahte tõttu, ehkki seadus näeb just avalikul sektoril suurt rolli võrdõiguslikkuse edendamisel.
Lisaks diskrimineerimise keelamise näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette, et sugude võrdõiguslikkus peab olema läbiv põhimõte, mis juhib teiste väärtuste kõrval avaliku sektori toimimist ja tööd. Seadus paneb kohustuse haridus- ja teadusasutustele ning tööandjatele süstemaatiliselt edendada soolist võrdõiguslikkust.

„Paljud ametnikud ja tööandjad ei tea aga endiselt, et neil selline kohustus on ning neil pole ka piisavalt oskusi  soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks,“ märkis Sepper.
Viimastel aastatel on võrdõigusvoliniku kantselei panustanud  ametnike ja tööandjate üldise teadlikkuse tõstmisse ning töö selle nimel jätkub.

„Inimesed ise võiksid olla julgemad ja aktiivsemad oma õiguste eest seismisel, aga suuri muutusi saab esile kutsuda just valitsus, kes peaks nii sõnas kui ka tegudes väljendama tahet tasandada sugude ebavõrdsust nii tööturul, tervise näitajates kui ka ressursside jagunemise küsimuses. On aeg hakata soolise võrdõiguslikkuse seadust täies mahus rakendama,“ ütles võrdõigusvolinik.

Pressikutse rahvusvahelisele seksuaalvägivalla teemalisele pressikonverentsile

Pressikutse
6. mai 2014

Head ajakirjanikud!

Olete oodatud neljapäeval, 8. mail kell 9 Tallinnas Radisson Sky Hotel konverentsikeskusesse (Rävala pst 3) rahvusvahelisele seksuaalvägivalla teemalisele pressikonverentsile.

Eesti ühiskonnas on levinud hoiakud, mis süüdistavad seksuaalvägivalla ohvrit tema vastu toime pandud kuriteos. Arusaam, et kallaletungi põhjustab kannatanu käitumine või välimus, on väär ning võimendab ohvri niigi traumaatilist kogemust ja vähendab kurjategija vastutust oma teo eest.

Pressikonverentsil osalevad:
·         Kai Part – Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst ja Tartu Ülikooli õppejõud ning Eesti Seksuaaltervise Liidu liige
·         Riitta Silver – Rape Crisis Centre Tukinainen (Soome)
·         Heli Heinjoki – Rape Crises Centre Tukinainen (Soome)
·         Simon Snell – koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal (Suurbritannia)
·         Fiona Lee – koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal (Suurbritannia)

Pressikonverents on sissejuhatus päeval toimuvale konverentsile, kus räägitakse esmakordselt avalikult rahvusvahelisel tasemel seksuaalvägivallast. Ajakirjanikud, kes soovivad päeval toimuval konverentsil osaleda või infot, palun saata e-mail: armo.vask@sm.ee


Kohtumiseni,
Armo Vask
Sotsiaalministeerium
teavituse peaspetsialist
Tel: 626 9304
Mob: 5666 8581

Tartu Ülikool tähistab ajakirjandusõppe 60. aastapäeva ja Juhan Peegli 95. sünniaastapäeva.

Lugupeetud ajakirjandusõppe vilistlane!

Ootame Teid väga 16. mail Tartusse tähistama koos meiega akadeemilise ajakirjandusõpetuse 60. aastapäeva ja Juhan Peegli 95. sünniaastapäeva.

Kell 12.00 alustame pidulikku Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolekut, kus räägime ideaalsest ajakirjandusest, kuulutame välja Kuldsule konkursi võitjad ning esitleme uut EAAS-i aastaraamatut ja Juhan Peegli mälestusteraamatut „Ma lõpetan selle jama ära“.

Kell 16.00 alustame vaadetega tulevikku – ootame Sind Tartu ülikooli raamatukokku konverentsile „60 aastat akadeemilist ajakirjandusharidust. Ajakirjanikkonna tulevik“, kus esinevad Marju Lauristin, Hans H. Luik, Maire Aunaste, Väino Koorberg, Hanno Tomberg, Kristjan Pihl, Eeva Esse jpt. Tule, kuula ja arutle koos teiste vilistlastega, milline saab olema meie ajakirjanike tulevik!

Õhtu lõpetame instituudi traditsioonilise Kevadgrilliga, kus lisaks grillimisele saab omavahel juttu ajada, vanu videoid vaadata, kursusepilte teha, tutvuda praeguste tudengitega, tantsu lüüa jpm.

Tule ja veeda meiega sisukas päev – kohtume kursusekaaslastega, meenutame vanu aegu ja räägime tulevikust. Vaadake kogu päeva programmi ja konverentsi kava lähemalt siin: http://www.yti.ut.ee/et/instituut/juubelikonverents

Palun registreerige ennast konverentsile, et teaksime Teie tulekuga arvestada: http://www.yti.ut.ee/et/instituut/registreerimine-11

Tähistamiseni!

-- 
Inga Kald
kommunikatsioonispetsialist
TÜ ühiskonnateaduste instituut
5306 4363 (3363)
 
www.yti.ut.ee
www.facebook.com/yhiskonnateadused