Neljapäev, 17. september 2015

Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest

ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist “Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” Pekingi möödub tänavu 20 aastat. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT tähistas seda ajaloolist sündmust 15. septembril minikonverentsiga äsja uudse ilme saanud restorani "Tuljak" konverentsisaalis.

Reet Laja
Kutsutute seas olid Pekingi Eesti delegatsiooni liikmed  Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Merle Malvet, Helle Niit, Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt.

Kokkutulnuid tervitas ja pidas avakõne 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis ENUT juhatuse esinaine Reet Laja, Pekingi delegatsiooni liige.
Ta meenutas muljetavaldavat, terve nädal kestnud  rongisõitu Euroopast Pekingisse selleks spetsiaalselt organiseeritud erirongiga. Rongi koosseisu kuulusid konverentsivagunid, restoranivagunid ja dušidega varustatud vagunid. Sõidu ajal toimusid delegatsioonide kohtumised ja töötoad, suuremates linnades kohtumised kohalike esindus- ja naisorganisatsioonidega, ja valmistuti ette eesootavaks naiste suurürituseks.

Peking arvudes:

  • delegatsioone 189 riigist, 6000 delegaati, 17000 osalejat
  • 4000 akrediteeritud valitsusvälist delegaati, 4000 ajakirjanikku
  • kokku 40000 osalejat koos korraldajate ja valvejõududega
Pekingi konvrentsiks koostati Reet Laja juhtimisel Eesti Rahvusraport, mille märksõnad allolevatel slaididel.




Emotsionaalse tagasivaate Pekingi sündmustele andsid delegatsiooni liikmed Siiri Oviir,  Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Helle Niit. Heino Ainso meenutusi Pekingi suursündmusest kuulasid osalejad video vahendusel.
                            
Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?
Arengu  tõi välja Ülle-Marike Papp järgmiste raportite võrdluse alusel:
“Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja
“Teel tasakaalustatud ühiskondanaised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,Ülle-Marike Papp
                                                  
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja  tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavast  2016–2023) kõneles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Katri Eespere.

Marina Kaljurand
Valitsuse eesmärkidest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel rääkis sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna,  
               
ÜRO JN resolutsiooni 1325 
"Naised, rahu ja julgeolek"
 tutvustas välisminister Marina Kaljurand.  

Kokkutulnuil oli võimalus tutvuda Pekingi konverentsi
materjalide ja meenetega.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.
Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***
                                                                  
ÜRO  ülemaailmne naiste konverents Pekingis 1995. aasta septembris läks ajalukku konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormiga
Pekingi tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus.

ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf
Tegevuskava eesti keeles http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147

Eesti aruanne 2009–2014 tegevuskava täitmise kohta:  http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.
Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***

Ukraina piirab ajakirjandusvabadust

Eesti Ajakirjanike Liit
Pressiteade
17.09.2015

Eesti Ajakirjanike Liit peab ajakirjanike piisavalt põhjendamata "musta nimekirja" kandmist demokraatliku ajakirjandusvabaduse piiramiseks.

Ajakirjanike kutseliiduna mõistame hukka igasuguse ajakirjanike töö takistamise. Kuigi igal riigil on õigus otsustada, kes tohivad riiki siseneda, meenutame, et objektiivseima ja parima tulemuse annab ajakirjanike töö siis, kui sündmuste ja nende tagajärgedega on võimalik tutvuda otseselt ja kohapeal. Seega on juurdepääsu keelamine riiki või objektile põhjendatud vaid siis, kui on kinnitust leidnud ajakirjaniku otsene pahatahtlikkus ja informatsiooniga manipuleerimine.

Ukraina presidendi Petro Porošenko kinnitatud nimekirjas isikutest, kelle suhtes kehtestatakse seoses Krimmi ning Donbassi sündmustega sanktsioone ja piiranguid, on mitmete teiste Euroopa Liidu ajakirjanike kõrval ka kaks Eestis venekeelses pressis töötavat ajakirjanikku, Marianna Tarassenko ja Andrei Babin. Ajakirjanikele pannakse süüks Venemaa propaganda edastamist ja Ukraina teemade vale selgitamist välismaalastele.

Lisainfo
Meelis Süld
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
5277448


***

Uuring "Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“

Reedel, 18. septembril kell 13.00 – 14.30 toimub Kultuuriministeeriumi suures saalis  (Suur-Karja 23, Tallinn) kultuuriajakirjandust hõlmava meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ esitlus meediaväljaannetele ja kultuuriajakirjanikele
Kaheaastase uuringu vahekokkuvõtet tutvustavad Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts-Klemm.

Miljonilise kõnelejaskonnaga keeleruumi kultuuri elujõulisus sõltub mitte ainult sellest, kas ja kuivõrd leidub selles mitmekülgsete huvide ja väljendusvajadusega loojaid, vaid ka sellest, kui hästi „töötab“ kultuuri levitamise ja tagasisidestamise mehhanism – ajakirjandus. Professionaalne, ühiskonna tähendusruumis oluline kultuuriloome vajab nii avalikku kriitilist vastukaja kui ka dialoogi publikuga. Seda pakub kultuuriajakirjandus.
Kultuuriministeeriumi tellimusel 2014. aasta sügisel algatatud ja Tartu Ülikooli läbiviidav uuring võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana.
Uuringu eesmärk on anda võimalus igal toimetustel oma väljaande sihtrühmi täpsemini määratleda ja silmas pidada. Teisalt peegeldab nende kanalite jälgimine ise sisulisema kultuurihuvi  olemasolu või puudumist elanikkonna eri rühmades.
Uuringu kasutajaskonna analüüs tugineb 2014. aasta septembris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt Saar Poll abiga läbiviidud sotsioloogilisele küsitlusele Mina. Maailm. Meedia 2014. Tegemist on uuringu vahekokkuvõttega, lõplik uuring valmib 2016. aasta suvel.

Uuringu vahearuannetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Uuringu esitlusest teeb otseülekande ka Postimees

****