Reede, 27. juuni 2014

Uuring soopõhisest vägivallast ja inimkaubandusest

Sotsiaalministeeriumi tellitud TNS Emori uuring kaardistas Eesti elanike hoiakuid ja teadlikkust pere- ja soopõhise vägivallast ning inimkaubandusest. Uuringu kohaselt on inimesed probleemidest teadlikud, kuid juhtumitele ei osata alati õigesti reageerida.

"Inimesed oskavad ära tunda ja märgata vägivalla olukordi. Tänu uuringule teame, millist teavet ja abi inimesed rohkem vajavad. Teadlikkuse tõstmise kõrval on oluline, et ennetustegevused ja abi oleksid järjepidevad“, " märkis Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

 Eesti elanikest peab 94% perevägivalda kuriteoks. Enam kui pooled uuringus osalenutest olid märganud mõnda perevägivalla juhtumit. Nendest 62% reageerisid ja helistasid politseisse, uurisid olukorda kohapeal või andsid ohvrile nõu, kust abi saada. Sekkumata jätmist põhjustasid teadmatus, mida ette võtta, ebakindlus olukorra tõlgendamisel või hirm, et sekkumine võib tuua ebameeldivaid tagajärgi. 

Esmakordselt uuriti inimeste teadlikkust tööalasest ärakasutamisest ning sellesse suhtumist. Uuringu kohaselt teavad Eesti inimesed tööalase ärakasutamise ohte ja tunnevad ära ekspluateerimise olukordi. Samas ei teata piisavalt, kust abi saada.

Uuringus osalenute hinnangul tuleks ühiskonnas rohkem rääkida, et vägivalla all kannatamine ei ole normaalne. Peab tõstma teadlikkust sellest, mida ohvriks sattumise või märkamise korral teha ning kuhu pöörduda abi saamiseks. Paljud ei teadnud ka naiste tugikeskuste nõuandeliini 1492 ning inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamistelefoni 6 607 320 olemasolust.

Uuring viidi läbi Norra toetuste programmi Kodune ja sooline vägivald raames, mille eesmärgiks on soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine ning tõkestamine Eestis.