pühapäev, 28. september 2008

MADIS JÜRGEN - HEA SÕNA auhinna laureaat























Fotodel:
Hea Sõna Pegasus (Aita Nurga, õlimaal, 2008)
Päevakajaline intervjuu Eesti Raadio uudistereporterile Vallo Kelmsaarele
Meie Madis - vasakult Aita Nurga, Margit Kilumets (Hea Sõna laureaat 2007), meie Madis, Merike Viilup
Fotod: Madli Vitismann, Merike Viilup



Auhind anti Madisele üle laupäeval, 27. septembril meediapäeva osaliste aplausi ja austamise saatel. Laureaati tunnustati Aita Nurga õlimaaliga Hea Sõna Pegasus, mis valmis spetsiaalselt Madisele. Maal sai kauni raami tänu Agnes Mesakule ja Eurofotole.

Mida on Madis ise enda kohta öelnud ja/või teised kirja pannud:

Mõned tellivad Eesti Ekspressi puhtalt Madis Jürgeni lugude pärast. Aga Jürgen on peenike poiss, ei anna ennast ajakirjanikule naljalt kätte.
Jürgen on töönarkomaan.
Ütleb, et kirjutamine tuleb tal paremini välja kui suuline eneseväljendus.
Esimese kirjatüki treis pioneer Jürgen siis, kui elas Viljandimaal Olustveres ja käis Paala koolis, Selle loo eest sai ta Sädemes kuu parima loo auhinna. Ajakirjanik Jürgeni eest tänagem saatuslikku naist, Kodulinna emandat Tiina Mägit, kes "näeb selja tagant välja nagu kohviuba" (teda poolitab märkimisväärselt pikk palmik). Kodulinnas tegid nad ajalehte igal teisipäeval pisikeses toas, kus Tiina Mägi lauaalune oli vanu kingi täis.
Ülikooli sai sisse teisel katsel. Vahepeal veetis aastakese sidekoolis. Jürgen on diplomeeritud postiljon.
Ajakirjanduses on Jürgen elanud läbi hiilgava äraspidise karjääri: peatoimetajast reporteriks.
Ma olen maalt ja metsast.
Jürgen on elus kakelnud üks ja ainuke kord - ühikanaabriga.
Kuidas Jürgen oma lugusid kirjutab - hädaldades ja kaeveldes. Kui EE mind enam ei vaja, siis kärutaks küll kusagil botaanikaaias mulda. Kõige rohkem kardab ta, et enam ei viitsi või et kaotab enesekriitika. Oma näo leidmine oli jube vaevarikas.
Jürgen on aastaid rahvatantsu teinud ja ratsutanud. "Siis olin juba Leigarites, kui Clintoni-muti tantsima võtsin". Jürgen sattunud tõsisesse avariisse. Nägu oli haavu täis, verd voolas ja ta ei teadnud üldse, kas enam näeb.
Ma norin, aga see on heatahtlik. Kui ma enam ei nori, siis on asjad halvasti.

**** Eesti Ekspressi lugejakiri Madisele Hea Sõna auhinna andmise kohta:

Kirjutame kahe käega alla. Meie ka oleme Madis Jürgenist vaimustuses. Nii tema lugudest kui ka tema aktsioonidest. Istutada Lasnamäe lilli täis! – ainult Madisel tuleb selline mõte pähe! Ja ratastooliga treppidel koperdada … ja tundmatus metsas mudas roomata … ja alati on ta nõrgema poolt! Ja temas on mingit täiesti erilist mõistvust ja (alati sõbralikku) huumorit! Ja nii edasi. Auhind on leidnud õige omaniku. Loodame, et tal jätkuks neid häid sõnu ka edaspidi. Daisy, Tiia, Triinu
“Madis Jürgen on väga hea ja omanäoline kirjutaja, sõnaseadmisoskuselt isegi rohkem kirjanik kui ajakirjanik, teist samasugust meil praegu Eesti ajakirjanduses ei olegi,” kommenteerib toimetaja Hille Karm.

Kokkuvõtte tegi Merike Viilup

Lihtne elu, naised ja ajakirjandus


Eesti Ekspress
Autor: Barbi Pilvre (01.08.2008)


Meediatööstuse kasvav huvi "matside" vastu ajab segadusse tarbijad ja inspireerib meediauurijaid.

Evely Ventsli näitab bikiine, kuulutas möödunud nädalavahetuse SL Õhtuleht, mida püüdlik ajalehemüügilaps püüdis hoopis teistel lainetel seilavatele folgilistele tulutult maha müüa.

Neil päevil saime populaarseimast teleuudistesaatest ka teada, et modell ja laulja Eha Urbsalu määrib näole spermat ja soovitab teha seda ka teistel, kui pole võimalik piisavalt nahale kasulikku lõhet süüa. Ja Kroonika kirjutab, et mister Estonia Kaido Matsoni ekskallimale, maasikamüüja Kersti Kerikmäele tehakse päevas kümneid lähenemiskatseid.

Paljusid, eriti Sirbi, Rahva Hääle ja vana hea Postimehe vaimus üles kasvanud inimesi vaevab, miks meedia kirjutab ­suureks tegelased, kellest tegelikult poleks inimestel vaja midagi teada, kes pole avaliku elu tegelased, kuna nad ei mõjuta kellegi elu mitte kuidagi.

Miks valib meedia üha enam kangelasi, eriti naisi tänavalt, ilmatüdrukuid, maasikamüüjaid ja kellegi ekskallimaid?

Meediatööstuse huvi banaalsete, ­isegi vulgaarsete tegelaste vastu on kogu maail­mas hüppeliselt kasvanud. Kuulsus kui süm­boolne kapital ja selle ­muutumine on nähtus, millest ei lähe mööda ka ühis­kon­nauurijad. “Odav” meediakuulsus on pälvinud ka akadeemiliste ­ringkondade huvi: meediauurijad küsivad, miks kõmuaja­kir­jandus, mis varem tegeles suurte ­filmi- või muusikatähtedega, tõstab nüüd ­esile, kasutab mängeldes, rapib ja viskab ära tege­lasi n-ö tänavalt, pakkudes neile ­viivuks avalikkuse tähelepanu, kuulsust 15 minutiks.

Norwichis East Anglia ülikooli juures kogunes jaanipäeval sadakond meedia- ja kultuuriuurijat, et konverentsil “Going Cheap: Female Celebrity on the Tabloid, Reality, and Scandal Genres” (“Hinda alla lastes: naiskuulsused tabloidide, reality ja skandaaliajakirjanduse ajastul”) nähtuse üle mõtteid vahetada. Järgmisel aastal hakkab Inglismaal East Anglia ülikooli eestvõttel muide ilmuma akadeemiline ajakiri Celebrity Studies, mis tegeleb kuulsuste kultuuriga süvitsi. Kuulsuse devalveerumine

Kuulsuse devalveerumine

Kunagi varem pole kuulsaks saada olnud nii lihtne.
loe tervikartiklit Eesti Ekspressist http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9C585991710D634AC2257495004493EE