Esmaspäev, 8. september 2014

Dagmar Kase isiknäitus "Lavastatud etendus"



dagmar kase
lavastatud etendus/staged performance
foto- ja joonistuskollaažid


Kolmapäeval, 17.09.2014 kell 17.00 avab DAGMAR KASE Tallinna Linnagaleriis isiknäitust „Lavastatud etendus“.

Isikunäitus "lavastatud etendus/staged performance" on edasiarendus kahest eelnevast näituseprojektist: 2011. a. Aatrium galeriis toimunud näitus "sugude substitutsioon", mille keskseteks küsimusteks olid soostereotüübid, sugupooletunnetus ja teksti sooline kuuluvus ja eelmisel aastal Draakoni galeriis ilmavalgust näinud projekti "reaalne oht?", mille keskmes olid küsimused: milline on tüdruk ja poiss, naine ja mees, miks on parem olla tüdruk/naine ja miks on parem olla poiss/mees ning millised tegevused on justkui sobilikumad tüdruku/naise ja poisi/mehe jaoks.

Antud näitus lisab muu hulgas alljärgnevad teemad: (visuaalil kujutatud) isiku (iseloomu)omaduste ja väärtuste määramine visuaalsel ja teda ümbritseva (aimatava) keskkonna (tänav, köök jne) baasil, soorollide jõustamine Eesti koolides I kooliastme (I–III klass) eesti keele ja inimõpetuse õpikute ja töövihikute kaudu ning 6–10-a. laste unistusametid.

Dagmar Kase: "Ameerika näitleja, drag queen, modell, kirjanik ja laulja RuPaul on öelnud: "Me sünnime alasti, ülejäänu on lavastatud etendus." Lisaksin omalt poolt - jah, etendus on lavastatud, aga on väga oluline, kes lavastab, millal lavastab, kuidas lavastab ja millise eesmärgiga lavastab ning millal ja millisel määral saame me ise (kaas)lavastaja olla.


Erinevates meediaväljaannetes on avaldatud arvamusi (ja muret) sootute või sooneutraalsete laste kasvatamisest ja jätkuvalt ei mõista paljud, et küsimus ei ole ühiskonna sootuks muutmises (kuigi, ka soo voolavus peaks olema aksepteeritud), vaid muu hulgas selles, et inimeselt ei eeldataks teatud käitumist seoses tema bioloogilise sooga, et ei toimuks teatud suhtumise jõustamist perekonnas, lasteaias, koolis, meedias jne vastandamise kaudu (nt naine kui loodus versus mees kui mõistus) ja et ühiskond tervikuna oleks rahulikum, kui laps tahab teha ebatraditsioonilisi asju.

Anu Laas (Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut) ütles 2011. a. Postimehes ilmunud artiklis  "eeldus, et lapsed käituvad vastavalt nende soole, tekib juba sünnihetkel ning seda süvendatakse kogu elu, kuid see võtab inimestelt ära terve rea valikuid tulevaseks eluks. /.../ Ettekujutus soole vastavast käitumisest algab põhimõtteliselt juba siis, kui ema last ootab." A. Laas jätkab: "Aga samamoodi läheb asi edasi – ühes uuringus küsiti emade käest, kuidas nende titt käitub. Kõik poiste vanemad olid veendunud, et tal on jõuline hääl, [ta on] tugev titt. Kui sündis tüdruk, olid vanemad kindlad, et laps on õrn." Seega, vastavalt sellele, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks, hakatakse käituma ja oodatakse sellist käitumist ka lastelt. Üldjuhul on inimestel omadused, mis ei ole iseloomulikud nn vastassoole, vaid mis on iseloomulikud inimestele.

Sel aastal tutvusin Eesti koolides kasutatavate I kooliastme (I–III klass) eesti keele ja inimeseõpetuse õpikute ja töövihikute visuaalse ja tekstilise materjaliga, analüüsisis kujutatud soorolle. Jätkuvalt on tüdruk / naine seostatud lille ja koogi küpsetamisega ning poiss / mees sae ja puude toomisega. Tüdruk / naine on endiselt kokk ja lastekasvataja, mehest kui passiivsest ajalehelugejast on saanud aktiivsem lastega tegeleja. Poiste seas oli kõige populaarsem FBI agendi ja politsei elukutse, aga nimetatud oli ka kurjategijaks saamissoovi. Tüdrukutel osutusid kõige populaarsemaks iluteenindusega seonduvad ametid, paljud tüdrukud tahtsid saada ka õpetajaks. Samuti olid loomingulisemad ametid laste seas esindatud: baleriin, kunstnik, laulja jms.