Laupäev, 16. märts 2013

Eesti keel ei kohtle mehi ja naisi võrdselt

Ülle-Marike Papp
16.03.2013

Delfi

Keel on kummaline asi. Kasutame seda igapäevaselt, aga harva paneme tähele, kui palju tähendusi iga sõna üksikult või mingis kontekstis tähendab. Kuivõrd üldse teadvustame, et ainult keel annabki võimaluse mõtestada ümbritsevat tegelikkust?

Keel on omamoodi tava, mida peame loomulikuks, seetõttu pole ka keelelised valikud alati teadlikud. Tihti järgime keelde jäänud ajaloolis-kultuuriliste olude, väärtuste ja uskumuste peegeldusi.
Eriti siis kui märgime inimeste soolisust – olgu naiste ja meeste oletatavate omaduste või tegevusalade puhul. Sageli ei pane me tähele, et mõned sõnad aeguvad, kaotavad oma olulisuse. Näiteks ei pea me enam eriti vajalikuks teha vahet õdedel ja sõtsedel, onudel ja lelledel, nääludel ja küdidel või kälidel ja nadudel, sest hõimusuhete nais- või meesliinide tähistamine pole nüüdisajal kuigi tähtis. Ajahõlma on kadumas ka aidamehed, voorimehed ja möldrimehed, pesunaised ja köögitüdrukud.

Tekstid ja keelekasutus mitte ainult ei anna edasi väärtusi, tõekspidamisi ja kehtivaid norme, vaid ka mõjutavad neid. Keel loob tähendusi. Viisid, kuidas asjadest räägitakse, milliseid sõnu kasutatakse, muutuvad vastavalt sellele, mida antud kultuuris ja ajalooetapil oluliseks peetakse. See, milliste mõistetega tavatsetakse asjadest ja inimestest rääkida, vormib märkamatult ka viise, kuidas nendest mõelda.
Keelekasutus mõjutab ka seda, kuidas nähakse ja taasluuakse soogruppide vahelisi suhteid ja rolle ning seda, kuidas kujuneb inimese minapilt, sh. tema sooline või muu identiteet. Kuidas peaks üks noor tütarlaps valima eriala, mille esindajaid kutsutakse itimeesteks või „patsiga poisteks“?
Seksistlik keelekasutus
Euroopalikud ühiskonnad on liikumas selliste väärtuste suunas, kus ühiskondlikus elus ja ametites ei peeta vajalikuks pöörata tähelepanu inimese soole. Soolise võrdsuse nimel on paljudes riikides aastakümneid tegeletud keelehooldega, et vältida seksistlikku sõnavalikut ja keelekasutust.
Seksistlik on keelekasutus, mida võib tõlgendada erapooliku, diskrimineeriva või halvustavana, ja mis annab kaudselt märku, et üks sugupool on teisest parem, kuigi enamikul juhtudel on – või peaks olema – isiku sugu tähtsusetu. Paljudes Euroopa keeltes on suund vähendada soospetsiifiliste terminite kasutamist ja seda eriti seoses tööturu ja ametinimetustega.
Lihtsakoelise loogika põhjal armastatakse tihti väita, et eestlaste jaoks pole soolised erinevused ja soolise ebavõrdsuse nägemine olulised, sest eesti keeles puudub grammatiline sugu või et eesti keeles pole nais- ja meessoost sõnu. Nii lihtne see kahjuks ei ole.
Eesti keeles grammatiline sugu küll puudub, aga see ei tähenda, et meie keel sooliselt neutraalsem oleks kui need keeled, milles sõnadel grammatiline sugu on.
Eesti keel ei kohtle mehi ja naisi võrdselt
Eesti keel ei kohtle mehi ja naisi võrdselt vaid kajastab ühiskonnas juurdunud stereotüüpe, edastab suhtumist ja kujundab hoiakuid nii oma sõnavara kui väljendite poolest. Just keel märgib ära ühiskonnas naiste- ja meesterahvaste vahel kehtivaid sotsiaalseid suhteid. Tavaline kõneleja või keelekasutaja ei märka ega mõtle selle üle, et kasutab keelt, millesse seksism on juba kodeeritud.
Selliste varjatud tähenduste leidmine on seni jäänud keele- ja sotsiaalteadlaste ning soouurijate pärusmaaks. Uurimustest on ilmnenud, et ka eesti keeles tähendab sõna mees omamoodi normi, millest erinemist peab tähistama nais-liitega – poliitikud ja naispoliitikud, ettevõtjad ja naisettevõtja. Sellised ametitega seotud lüpsjad ja meeslüpsjad, modellid ja meesmodellid tähistavad juhtumeid ja protsesse, kus naised või mehed on liikunud vastassugupoolele omaseks peetavale ametialale.
Ja alles siis kui tegija soolist kuuluvust ei peeta enam nii oluliseks, et seda keeleliselt rõhutada, võib väita, et ühiskonnaelus on ilmselgelt toimunud mingid muutused. Just ühiskonnas kehtinud soorollide muutumise tulemusena ei kasuta me enam selliseid sõnu nagu õpetajanna, tantsijanna ja näitlejanna.
Esimees ja esinaine
Sooneutraalse eesti keele kasutamise osas on meie keeleteadlased seisukohal, et kui võimalik, tuleb ametinimetustes kasutada mõlemast soost töötajatele sobivat sõna (nt. turvamehe või turvanaise asemel turvatöötaja), võimalusel jätta soole viitav sõna mõnest väljendist välja ning vältida ametlikes tekstides härra ja proua kasutamist.
Euroopa Parlamendi sooneutraalse keelekasutuse suunistes on aga jäädud seisukohale, et mees-liitelisi ametinimetusi, mis on traditsioonilised ja lugupidamist väljendavad (nt. esimees) on soovitav kasutada ka siis, kui ametikohal on naine. Nii et naise staatust nagu tõstaks, kui teda meheks nimetatakse, aga mida teha siis, kui juhtub vastupidine? Kas mees oleks nõus olema esinaine?
Sooneutraalse eesti keele soovitustest on sellegi lahendus – soovitatakse kasutada meessoolisuse tähistamist - näiteks meessoost medõde, meessoost ämmaemand. Analoogiliselt peaksime siis ju rääkima ka näiteks naissoost meremehest? Miks mees-liiteline sõna võib olla üldistav mõlemale soogrupile, aga naissoole viitav mitte?
Igaüks võiks ka arutleda, miks sageli mehega seotu annab positiivse tähendusvarjundi (vanapoiss, mehejutt), aga naisega seotu hoopis negatiivse (vanatüdruk, naiste jutt). Ja miks on näiteks eduka ärimehe ja karjäärinaise vahel nii erinevad tähendusvarjundid?
Naisedki võivad mehetegudega tegeleda
Meie mees- lõpulised ametinimetused tuletavad meelde, et oli aeg, mil mehed käisid tööl väljaspool kodu ja naised toimetasid kodu- ja pereringis. Just seetõttu on praegugi on ametlikus keelepruugis olemas valijamehed, esimehed, vahemehed, argikeelsetest riigi- ja rahvameestest ning võimumeestest rääkimata.
Kui tahame, et sugu poleks oluline, siis võiksime lahti saada ka naissoost isikute esimeheks nimetamisest – valik on ju olemas – eestkõneleja, spiiker, eesistuja, juhataja, juht jne. Küllap paljud naisedki oma direktori, juhi, ettevõtja ja poliitiku rollis „mehetegudega“ hakkama saavad. Ka riigitegelased, kelle hulgas juba palju naisi, võivad olla võitjad. Aga võidumeesteks ja asjameesteks neid küll ei sobiks enam nimetada.
Loomulikult ei hakka keegi muutma kõnekujundeid – ole meheks, või mehetegu, need kas vaibuvad ajahõlma või muutuvad ühise keeleloome käigus ühiskonnas niikuinii. Ja küllap jäävad alles nii rammu- kui ka näpu-, nupu- ja ninamehed, aga kindlasti tuleb juurde värvikamaidki keelelisi võimalusi.
Keel kannab endas ajalugu ja kultuurikogemusi, aga elu muutub kiiresti ja oluline on, et ka keel muutuks vastavalt vajadustele.

 
 

Reede, 8. märts 2013

IFJ üleskutse meediaorganistasioonidele rahvusvaheliseks naistepäevaks


The International Federation of Journalists (IFJ) today marked the International Women's Day by calling on media organisations to help overcome dangerous stereotypes that contribute to discrimination, by rethinking the way they portray women in the media.

This call follows a series of initiatives undertaken by the IFJ in recent years to campaign for a fair and balanced gender portrayal in the news, recognising the role and responsibility of journalists and the media.
The IFJ says that the development of guidelines and gender ethical reporting checklists is a starting point to address stereotypes, silence, repression, intimidation (violence) and discrimination. It is now time to take further actions.
"We recognise that shining a light in places where some do not want their actions to be seen, can be a very dangerous business. However, taking our own responsibilities for ethical gender reporting means to break through dangerous stereotypes, and walls of silence hiding discrimination, violence, and sometimes death," says Mindy Ran, chair of the IFJ gender council. "As well as fair and balanced reporting, our responsibility is also about minimising potential harm to those we interview, recognising that the glare of the media can bring its own danger, and that those seldom heard voices at the edge are as important as those shouting in the middle."
In a special newsletter to mark International Women's Day, the IFJ Gender Council is calling on journalists' unions and media to reflect on the choices they make in the production of news and to reflect on the negative impact this may have on the public's perception of women and on women's lives.
"Not presenting women's lives as essential, valuable and worthy of respect, but as simply victims or second class citizens, tells whole new generations that it is ok to do so, when clearly - it is not," warns Ran.
As part of its activities leading up to International Women's Day, the IFJ is also conducting a series of safety trainings for women in Lebanon, Iraq, Palestine, Lebanon, Yemen, Tunisia, Algeria and Morocco.
" The IFJ is committed to ensuring that women journalists who report from the front line and other challenging situations learn life-saving skills with a special emphasis on gender mainstreaming," added Beth Costa, IFJ General Secretary.
For more information, please contact IFJ on + 32 2 235 22 16
The IFJ represents more than 600.000 journalists in 134 countries

Reede, 1. märts 2013

Kas parem on seal, kus meid ei ole?



Euroopa Parlamendi Infobüroo
kutsub naistoimetajaid osalema 8. märtsi ümarlaual:
Naised ja kriis: Kas parem on seal, kus meid ei ole?
Registreerumine hiljemalt esmaspäeval, 4. märtsil eptallinn@europarl.europa.eu või telefonil 630 6969.

Head lähenevat naistepäeva kõigile!
 

Euroopa Parlamendi Infobüroo
EELTEADE
 
Naised ja kriis: Kas parem on seal, kus meid ei ole?
8. märtsil algusega kell 10.30 korraldab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis Euroopa Liidu Majas, Laikmaa 15 naistepäeva ümarlaua "Naised ja kriis: Kas parem on seal, kus meid pole?".
Ümarlaual kõneldakse majanduskriisi mõjudest naistele: tööpuuduse ja -hõive muutumistest, kvalifitseeritud naiste väljarändest Euroopa Liidu teistesse riikidesse ning samuti suhtumiste ja hoiakute kujunemisest keele kaudu. Euroopa Parlamendi liige Siiri Oviir annab ülevaate parlamendis toimuvatest aruteludest ning seadusandlusest.
Ettekannetega esinevad soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp, EURES Eesti teenusejuht Marta Traks, Tartu Ülikooli doktorant Lee Maripuu ning ajakirjanik Abdul Turay.
Vestlusringis osalevad veel Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar, ajakirjanik Tiina Kangro, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson ja kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi.
Ümarlauast osavõtt on tasuta.
Huvilistel palume registreeruda hiljemalt esmaspäeval, 4. märtsil eptallinn@europarl.europa.eu või telefonil 630 6969.
Lisainformatsioon:
Euroopa Parlamendi infobüroo
630 6969

Kava

10.30 - 11.00 Registreerimine ja hommikukohv
11.00 - 12.00 
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
"Seksism meeles ja keeles"
Milliseid suhtumisi,  hoiakuid ja tähendusi kujundab keel? Kuidas see mõjutab rühmadevahelisi suhteid ning rolle?
Marta Traks, tööpuuduse ja -hõive muutumisest
Eesti Töötukassa, EURES teenusejuht
Lee Maripuu "Kvalifitseeritud naiste väljaränne Eestist"
Tallinna Ülikool, sotsioloogia doktorant
Abdul Turay "Teine sugupool"
 12.00 - 13.30
Ümarlaua arutelu
Lisaks ettekandjatele osalevad vestluses
Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi liige,
Ivari Padar, Euroopa Parlamendi liige,
 Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja,
Janek Mäggi, kommunikatsiooniekspert
Ümarlauda juhib ajakirjanik Tiina Kangro.
Ümarlauast osavõtt on tasuta
Palun registreeruge hiljemalt esmaspäeval, 4. märtsil
6306969