Teisipäev, 4. august 2009

Nais­teühen­du­sed oo­ta­vad rii­gilt eral­di nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la vas­tast st­ra­tee­giat

Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht 3.08.09

Jus­tiits­mi­nis­tee­rium on il­ma oma ala spet­sia­lis­ti­de ja sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga aru­ta­ma­ta koos­ta­nud plaa­ni, kui­das kaits­ta haa­va­ta­vaid ku­ri­teo ohv­reid. As­ja­tund­ja­te sõnul on do­ku­ment puu­du­lik ega pa­ku ohv­ri­te­le sel­li­sel ku­jul kind­lat kait­set.

Ni­melt on jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi kaks amet­nik­ku, kri­mi­naal­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõuni­kud Brit Tam­mis­te ja Kai­re Tamm koos­ta­nud riik­li­ku aren­gu­ka­va, ku­hu on kok­ku pan­nud kolm laiau­la­tus­lik­ku sot­siaal­set prob­lee­mi. Esi­teks alaea­lis­te poolt ja vas­tu toi­me pan­dud ku­ri­te­ge­vus – sin­na al­la kuu­lu­vad kõikvõima­li­kud ku­ri­teod. Tei­sena ko­duvä­gi­val­la, kol­man­da­na inim­kau­ban­du­se vas­tu võit­le­mi­se. Aren­gu­ka­va­ga sä­tes­tab riik, kui­das kõigi nen­de prob­lee­mi­de­ga võit­le­ma ha­ka­ta ja kui pal­ju ra­ha sel­leks ku­lu­ta­tak­se.

Kokku ei saa panna
Do­ku­ment on sündi­nud, il­ma et oleks kon­sul­tee­ri­tud sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kel­le vald­kond see suu­res­ti on. Sa­mu­ti ei ole kaa­sa­tud spet­sia­lis­te, kes tee­vad en­ne­tustööd ja abis­ta­vad ohv­reid te­ge­li­kult.
Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur on saat­nud jus­tiits­mi­nis­ter Rein Lan­gi­le ju­ba kaks kir­ja, kus ütleb, et ta on sel­le aren­gu­ka­va vas­tu. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi soo­li­se võrdõigus­lik­ku­se osa­kon­na peas­pet­sia­listi Kat­ri Ees­pe­re sõnul leia­vad nad, et nii eri­ne­vaid tee­ma­sid ei saa ühe müt-si al­la pan­na, kui eesmärk on te­gel­da prob­lee­mi­de tek­kepõhjus­te­ga ja ohv­reid kaits­ta. „Va­ja oleks te­ha kaks eri aren­gu­ka­va: pe­revä­gi­val­la ja inim­kau­ban­du­se koh­ta üks ning alaea­lis­te ku­ri­te­ge­vu­se koh­ta tei­ne,” sõnas Ees­pe­re. „Ku­na prob­lee­mi­de põhju­sed on eri­ne­vad, on va­ja eral­di stra­tee­giaid,” sel­gi­tas ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on algp­rob­lee­miks see, et jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi plaan kes­ken­dub üks­nes ohv­ri­te­le, mit­te ei vaat­le sot­siaal­se­te prob­lee­mi­de tek­kepõhju­si ja mõju­te­gu­reid, mis vä­gi­val­da too­da­vad.
Spet­sia­lis­tid leia­vad, et teis­me­li­se mo­pee­di­var­gu­se ja lä­hi­suh­tevä­gi­val­la põhju­sed on vä­ga eri­ne­vad ning sel­leks et pe­revä­gi­val­la vas­tu võidel­da, peab riik sel­le prob­lee­mi eral­di et­te võtma – nii na­gu se­da oo­ta­vad ka inimõigus­te­ga te­ge­le­vad rah­vus­va­he­li­sed or­ga­ni­sat­sioo­nid.

„Nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la tõkes­ta­mi­se st­ra­tee­gia on pi­sut eluvõõras, et mit­te öel­da ham­bu­tu,” sõnas Vi­ru nais­te var­ju­pai­ga juht An­ge­la Olt, kel­le­ga st­ra­tee­gia koos­ta­jad po­le kon­sul­tee­ri­nud. Üld­se ei küsi­tud ka näi­teks MTÜ Elu­liin ar­va­must, ome­ti abis­ta­sid ne­mad eel­mi­sel aas­tal 55 nais­soost inim­kau­ban­du­se ohv­rit.
Prae­gu­ne st­ra­tee­gia kes­ken­dub peaas­ja­li­kult las­test ku­ri­teo ohv­ri­te­le – pe­revä­gi­vald on sin­na sis­se too­dud vaid sel­gi­tu­sel, et las­te ku­ri­te­ge­li­ku käi­tu­mi­se põhju­sed võivad pei­tu­da ka ko­duvä­gi­val­las. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on kit­sen­dav, et ka­su­tatakse mõis­tet „ko­duvä­gi­vald”, sest pe­revä­gi­vald on ku­ri­teo­liik, mis leiab aset ka väl­jas­pool ko­du: õigem oleks see ni­me­ta­da lä­hi­suh­tevä­gi­val­laks.
Eraldi strateegiat pole vaja?
•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.
•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.
•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.
•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest."