laupäev, 31. oktoober 2009

Gender and climate changes

Vaata Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellimusel valminud videoklippi, kus Euroopa Liidu juhtivad eksperdid räägivad kliimamuutuste erinevast mõjust sugupooltele:

http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers/council-of-ministers/council-of-ministers-for-gender-equality-mr-jam/theme-the-climate-and-gender-equality?set_language=en



***

neljapäev, 29. oktoober 2009

Ümarlaud "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub osalema ümarlaual "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"reedel 30. oktoobril Tallinna Ülikoolis, Narva mnt. 25 (Terra hoone) auditooriumis T-223, algusega kell 14.00.

Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel: Milline on kliimamuutuse mõju meestele ja milline naistele? Kas ja kuidas tuleks arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega säästval linnaplaneerimisel?

Milliste seisukohtadega astuvad Kopenhaageni kliimakonverentsile vastu kodanikuühendused ja kuidas kodanikuühendused saaksid oma jõud ühendada säästva arengu põhimõtete edendamisel.

Ümarlaud toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames.

Soome naisorganisatsioonide esindajate osalemist ümarlaual toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.


KAVA

14.00-14.15 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
14.15-14.30 Keskkond ja säästev areng-mida oleks vaja ja mida suudame muuta?, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
14.30-15.00 Kliimamuutus ja sooline tasakaal, Sirpa Hertell, The Green Women´s Association (ettekanne on inglise keeles)
15.00-16.00 „Inimesed linnas- mehed ja naised, vanad ja noored, nõrgad ja tugevad ”, Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli Inimgeograafia teadur
16.00-16.20 Kohvipaus – võimalus mõtete vahetamiseks ja heade ideede genereerimiseks
16.20-16.50 Kodanikeühenduste debatt Kopenhaageni kliimakonverentsi (COP15) eel , Anne Kivinukk, SA REC Estonia
16.50-17.30 Kodanikuühendused säästva arengu eest-ühiste tegevussuundade ja koostööpõhimõtete arutelu, juhatab Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine

teisipäev, 27. oktoober 2009

ENUT-i pressiteade: Helvi Sipilä mälestusõhtu

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Pressiteade 27.10.2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu

Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelase, ülemaailmse naisliikumise eestvedaja pr. Helvi Sipilä mälestusele pühendatud õhtu toimub 29. oktoobril 2009.a. kell 17.30 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis, aadressil Uus-Sadama 5.

Õhtu juhatavad sisse Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius. Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naise rolli väärtustamisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, kõrgelt tunnustatud Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä.

Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse kuu raames. Läbiviimist toetab Soome suursaatkond.

Helvi Sipilä sündis 5. mail 1915. Karjääri alustas advokaadina, hiljem sai temast Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni president.
Alates 1967. aastast Soome delegaat ÜRO naiste Staatuse Komitees, samal aastal juhatas ka selle tööd.
Aastatel 1968-1970 naisorganisatsiooni Zonta International rahvusvaheline president.
Aastatel 1972-1980 valiti esimese naisena Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asepeasekretäriks, valdkonnaks sotsiaalarengu ja humanitaarküsimuste keskus.
1974 – 1975 esimese rahvusvahelise naisteaasta korraldaja
1975 - ÜRO I Naiste Maailmakonverentsi peasekretär Mexicos
Pärast ÜRO asepeasekretäri ametit sai temast Soome ÜRO Arengufondi Soome Assotsiatsiooni eesistuja.
1982.a. kandideeris esimese naisena Soome presidendiks.

Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelane lahkus meie hulgast käesoleva aasta mais, olles äsja saanud 94. aastaseks.

Täpsem informatsioon:Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee

ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.

esmaspäev, 26. oktoober 2009

Picasso näitusele!

Väljasõit 27. oktoobril kell 8.00, Viking Line, A-Terminal.
Kogunemine kell 7.20 Viking Line check-in’s.
Tagasi väljub laev kell 21.30 Katajanokka terminalist, Tallinnas kell 24.00 (A-terminal).
Pressikaardiga näitusele prii sissepääs, teistele 16 eurot.

Eesti Naistoimetate liikmed Soomes Annakati Mattila ja Leena Seretin on meile buffee lõunaks kohad broneerinud restoranis Omenapuu (http://www.rafla.fi/omenapuu/fi/etusivu) , mis asub Ateneumi kõrval, raudtjeejaama vastas. Aadress Keskuskatu 6. Hind 10.90 €.

NB! Kaasa pressikaart, isikut tõendav dokument ja reibas meeleolu.
Halb tuju ja torisemine jäägu koju.
Ees ootab väsitav kuid muljeterohke päev!

Meeleolukat reisi!
Merike, Aita, Piret

esmaspäev, 19. oktoober 2009

Helvi Sipilä mälestusõhtu

Austatud naistoimetajad

Eesti Naisuurimus – ja Teabekeskusel on au kutsuda Teid
ÜRO esimese naissoost asepeasekretäri

Helvi Sipilä
(5. mai 1915 – 15. mai 2009)

mälestusele pühendatud õhtule
mis toimub neljapäeval, 29. oktoobril 2009.a.
kell 17.30 Tallinna Ülikooli
Tallinna saalis,
aadressil Uus-Sadama 5,
mille juhatavad sisse
Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja
Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius.

Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naiste staatuse tõstmisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, silmapaistev Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä
Peale ettekannet pakume kohvi ja suupisteid
Õhtu läbiviimist toetab Soome suursaatkond


Korraldustoimkonna nimel
Ilvi jõe-Cannon, ENUT
R.S.V.P. 26.okt.2009 enut@enut.ee, 6409173
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse Soolise Võrdõiguslikkuse Kuu raames

******

pühapäev, 18. oktoober 2009

Kliimamuutus – on's sugupoolel tähtsust?

Merike Viilup
Eesti Naistoimetajate ühenduse
eesistuja


Ajal kui Eesti maadleb MASU, valimiste, osturallide, kinnisvaramullide ja superstaaride möllus, valmistuvad Euroopa Liidu riigid detsembri keskel Kopenhaagenis toimuvateks ülemaailmse tähtsusega rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks. Arutelud puudutavad arenenud riikide ja arengumaade kohustusi kliimamuutustega võitlemisel, kohanemist vältimatute kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega, tehnoloogia arendust ning rahastamist.

Kliima soojenemine kahandab lammaste kasvu; kliima soojenemine sütitab piirisõdu; kliima soojenemine jätab meid ilma pilsner-õllest; kliima soojenemine on julgeolekurisk; globaalne soojenemine võib muuta maa kallet - need on kõigest esimesed ettejuhtuvad pealkirjad, mida neti otsingumootori esilehel leida võib.

Kuid kas kliimamuutusi saab käsitleda ka sugupoolte vaatenurgast?
Esmalt võib selline teematõstatus panna õlgu kehitama - mida ühist saab olla kliimamuutusel ja sugupoolte käitumisel? Veelgi enam - soolisel võrdõiguslikkusel.

Ent siiski-siiski.
Soome juhtivad naispoliitikud on üksmeelsel arvamusel, et ülemaailmseks kliimakokkuleppeks on võrdõiguslikkuse erinevate vaatenurkade kaasahaaramine ülimalt oluline, sest uuringute tulemused on näidanud, et:
kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju;
looduskatastroofides hukkub alati rohkem naisi kui mehi;
meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt ja
last not least - kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud.
Võib tuua värvikaid näiteid, kuivõrd oluline on maailma kliimamuutustega seotud küsimustes arvestada meeste ja naiste rolle ühiskonnas.

Kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
Globaalne soojenemine tuleneb üha suuremast energia tootmisest ja tarbimisest eelkõige arenenud riikides, kuid samas mõjutab enim vaeseid arengumaid, halvendades just nõrgemate inimgruppide, st naiste ja laste olukorda. Arengumaades toob see paratamatult kaasa nii vee kui ka toiduvalmistamiseks vajamineva põletusmaterjali üha raskema kättesaadavuse. Tulenevalt soorollidest on selle hankimine nagu toiduvalmistaminegi neis riikides naiste töö. Et vett ja puid tuleb tuua aina kaugemalt, kulub selleks ka järjest rohkem aega, seega jäävad üha napimaks tütarlaste ja naiste võimalused hariduse omandamiseks ja/või palgatöö tegemiseks, mis omakorda surub nad veelgi nõrgemale positsioonile. Tõuseb naistevastane vägivald, röövimiste ja vägistamiste arv, sest pikal teekonnal satuvad naised kergesti rünnakute ohvriks.
Toiduvalmistamiseks kasutatava lahtise tule, suitsu ja mürgiste gaaside tõttu esineb arengumaade naistel sageli raskeid tervisehäireid, mis on samuti vaadeldav soolisest ebavõrdusest lähtuvalt.
Uuringute tulemusena käivitus nn Senegali projekt, kus rahvusvahelise abina rahastati 2007. aastal ühes Senegali külas päikeseenergial töötavate ahjude hankimist, millel on kahtlemata oluline mõju keskkonna säästlikkusele ja ühtlasi ka naise rollile kogukonnas.

Looduskatastroofides hukkub naisi kordades rohkem kui mehi ja seegi on tingitud pigem soolisest rollist kui füüsilisest nõrkusest.
Mõni aasta tagasi maailma vapustanud tsunamis elu kaotanutest olid 80% naised, sest hävitava hiidlaine tulekul tegelesid nemad oma ookeani äärsetes kodudes majapidamistööde ja lastega, samal ajal kui mehed olid valdavalt linnas tööl, see tähendab veepiirist kaugemal ja kõrgemal.
Üle 800 inimelu nõudnud Estonia laevahukus oli 137 pääsenust vaid 26 naist.

USA välisminister Hillary Clinton pööras 12. augustil 2009 oma Nigeerias peetud kõnes tähelepanu naistele, kelle tööga toodetakse 70% maailma põllumajandustoodangust - ei saa lahendada probleemi, kui ei tehta nendega koostööd.
Need on aga paraku naised, kes ei oma ise ei maad, ei vahendeid, kes ei oska ei lugeda ega kirjutada. Ja kuigi neil on kõige vahetum teave, kuidas kliimamuutustest tulenevad probleemid mõjutavad ühiskonda, puudub neil võimalus kaasa rääkida üleujutuste ja põuaga kaasnevate looduskatastroofide mõjus.

Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel
Naiste roll keskkonda säästvates ja ühtlasi kliimamuutusi mõjutavates tegevustes on olulisem kui osatakse arvata. Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel. Uuringutest on selgunud, et 80%-l otsustavad naised, milliseid perekonnale vajalikke ostusid tehakse. Märkimata ei saa jätta ka kosmeetikatööstuse kui põhiliselt naistele orienteeritud tööstusharu keskkonda saastavat mõju. Säästlik tarbimine, mittehädavajalike ostude vältimine – nii saame kõik anda oma isikliku panuse inimsõbralikuma keskkonna hüvanguks.

Kuigi poliitiliste otsuste tegemisel osaleb praegu naisi rohkem kui kunagi varem, jääb naiste osakaal riikide parlamentide koosseisudes ja seega ka otsustajakohtadel endiselt tagasihoidlikuks – kõigest 18,5 % meeste 81,5 % vastu.

Soome rahastab arengumaade naiste osalemise Kopenhaagenis
Kopenhaageni konverentsil otsustatakse muuhulgas, kuidas maailm jagab kliimamuutustest tulenevad kulud ja tegevused. Soovides kaasa aidata nii naiste kui meeste huve võrdselt arvestavate kokkulepete saavutamisele on näiteks Soome otsustanud rahastada arengumaade naiste osalemise ülemaailmse tähtsusega läbirääkimistel.


Merike Viilup osales 16. oktoobril 2009.a. Helsingis toimunud esinduslikul foorumil „Kliimamuutus – kas sugupoolel on tähtsust?” Soome juhtivate poliitikute, kodanikeühenduste, naisorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanike osavõtul ENUT-i koostööprojekti raames.

**************


Seminar ”Climate Change - Does Gender Matter?”
16th of October 2009

Time: 16th October 2009 at 9–12 o’clock
Place: House of Parliament, auditorium, Helsinki
The entrance to the auditorium is on the left side of the stairs of the House of Parliament.

Chairperson: Minna Sirnö, Member of Parliament, the Chairperson of The Finnish All-Party Parliamentary Group on Population and Development

9.00 Coffee and sandwich
9.30 Gender and Climate Change, dvd from the Nordic Council of Ministries
9.40 Climate and Justice, Heidi Hautala, MEP, Chairperson of the Council for Equality
10.10 Climate Change and Woman’s Global Position, Päivi Kannisto, Ministry of Foreign Affairs
10.40 The Women’s Organisations’ Role in the Climate Change, Tanja Auvinen, Secretary General of NYTKIS
11.00 Questions, discussion
11.30 End speech, Sirpa Pietikäinen, MEP

12.15-13 Journalists, press conference

laupäev, 10. oktoober 2009

Helsingisse Picassot vaatama!

Hea uudis!

Ainulaadne võimalus sõita 27. oktoobril Helsingisse Pablo Picasso näitust vaatama.
Kogu info www.ateneum.fi
Väljumine A-Terminalist kell 8.00 (Viking Line) , tagasi südaööl.
Edasi-tagasi laevasõit naistoimetajatele 75 krooni, teistele 150 krooni.
Pressikaardiga sissepääs prii, tavapilet 16 eurot.

osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajate arvelduskonto nüüd avatud.

Konto number Sampo pangas 332606130000.
Selle aasta liikmemaks 120 krooni, annetused samuti teretulnud:)
Makse saaja MTÜ Eesti Naistoimetajad
Selgitusse liikmemaks/ annetus
Rõõmsat toimetamist!

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Hille - Naistelehe nädala naine!

Hea Sõna auhind tõstis Hille Karmi ajakirja Naisteleht nädala naiseks!
Lisaks kaunistab ajakirja südamlik intervjuu laureaadiga.
Veel kord – palju õnne meie kõigi poolt.

reede, 2. oktoober 2009

Hille Karm - Hea Sõna laureaat 2009



Hea Sõna auhind - kunstnikust ajakirjaniku Aita Nurga septsiaalselt laureaadile valminud õlimaal anti Hille Karmile üle Naistoimetajate meediapäeval "Kära meedia pärast II. Uus meedia. Võlu ja valu" 29. septembril 2009.
Pidulikku hetke saabus jäädvustama ka ETV kultuuriuudiste võttegrupp, tunnistajateks Eesti, Soome ja Leedu ajakirjanikud ning täiskasvanukoolitajad.

Fotol värskelt pärjatud Hea Sõna laureaat Hille Karm.
Alumisel fotol Eesti ja Soome Naistoimetajad (vasakult) Milla Mägi, Aime Hendre, Ebba Rääts, Annika Poldre, Piret Mäeniit, Anne Sallinen, Hille Karm, Ljudmilla Ljulko, Merike Viilup, Aita Nurga, Sirkku Määttä, Pirkko Jyväkorpi, Mervi Viteli.