Sotsiaalministeeriumi
Pressiteade
4. aprill 2013
Sotsiaalministeerium tutvustab tänasel avakonverentsil kahte Norra programmi, mis võimaldavad valdkonna huvigruppidel, asutustel, mittetulundusühingutel, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajatel ning praktikutel taotleda toetust soolise ebavõrdsuse vähendamiseks. Ühe programmi eesmärk on aidata kaasa naiste ja meeste võrdsuse saavutamisele ühiskonnas ning töö-, pere- ja eraelu tasakaalu parandamisele. Teise programmi eesmärk on ennetada ja tõkestada soopõhist vägivalda ja inimkaubandust.
„
Naiste ja meeste ebavõrdsus on seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, nagu näiteks palgalõhe ja naistevastane vägivald,“ ütles Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Aleksander Ljudvig. „Kui inimesed oskavad soolist ebavõrdsust ära tunda, siis neil on ka rohkem võimalusi oma õiguste eest seismiseks,“ lisas ta.
Naiste ja meeste ebavõrdsus on seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, nagu näiteks palgalõhe ja naistevastane vägivald,“ ütles Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Aleksander Ljudvig. „Kui inimesed oskavad soolist ebavõrdsust ära tunda, siis neil on ka rohkem võimalusi oma õiguste eest seismiseks,“ lisas ta.
“Norra peab rahvusvahelist koostööd soolise võrdõiguslikkuse edendamisel väga oluliseks. Võrdõiguslikkus on eduka ühiskonna üheks nurgakiviks,” ütles Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad. “Norras on võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest kestnud juba enam kui sajandi. Käesoleval aastal tähistame me Norras naiste valimisõiguse 100-ndat juubelit. Sellegipoolest on meilgi veel väljakutseid soolise võrdõiguslikkuse vallas ja probleeme koduvägivallaga. Norra toetuste programmid pakuvad suurepärase platvormi Eestiga kogemuste vahetamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks nii meeste kui naiste hüvanguks,” märkis Kleven Grevstad.
Kuigi poisse ja tüdrukuid, kes saavad alushariduse ja asuvad õppima üldhariduskoolis on võrdselt, langeb põhikoolist välja tunduvalt rohkem poisse. Samas ei taga naiste kõrgem haridustase neile paremat staatust tööturul ega ka vajalikku majanduslikku sõltumatust ning üldist sotsiaal-majanduslikku kindlustunnet. Palgalõhe meeste ja naiste vahel on Eestis Euroopa Liidu suurim – 2011. aastal 27,3%. Naisi on enam tegevusaladel, mida peetakse küll ühiskonna jaoks oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt hinnatud (näiteks õpetajad, meditsiiniõed, hooldajad jne). Mehed domineerivad omakorda ehituse, energeetika ning veonduse valdkondades. Meeste ja naiste vahel ebavõrdselt jaotunud hoolduskohustuste tõttu on naistel jätkuvalt enam raskusi töö-, pere- ja eraelu ühitamisega, mille tõttu nad näivad tööandjatele ebakindlamate ja vähem pühendunud töötajatena.
Ka soopõhise vägivalla väljakutsed on tõsised – 2010. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uuring näitas, et nähtus on inimestele laialdaselt teada (98% küsitletutest) ning Eestis tunneb iga kolmas inimene mõnda soopõhist perevägivalda kogenud naist. Sama paljud kinnitasid, et tunnevad mõnda isikut, kes on kasutanud naiste vastu vägivalda.
Programme „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ ning „Kodune ja sooline vägivald“ rahastatakse 2009-2014 perioodi Norra toetustest kokku nelja miljoni euroga. Eesti kaasfinantseering on 705 882 eurot. Lisainfot: http://www.sm.ee/norra-programmi-uldleht.html.
Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Meediasuhete nõunik
6269 321
53 304 974
