Kolmapäev, 25. mai 2016

Korruptsiooni soosib naiste puudumine juhtkondadest

Ilvi-Jõe Cannon
politoloog

Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse kevadkonverentsil 10. mail oli taas üheks teemaks naiste kaasamine suurfirmade juhatustesse ja nõukogudesse. Taas, sest see teema on olnud meiega viimased viis aastat. Sellest peale, kui toonane Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding kutsus börsil noteeritud ettevõtteid suurendama naiste osalust oma juhatustes 2015. aastaks 30%-ni ja 2020. aastaks 40%-ni. 2011. aasta juulis kiitis ka Euroopa Parlament õigusküsimuste voliniku ettepaneku heaks.

Riigiettevõtete juhtkondades naiste osakaalu suurendamise asemel saime hoopis suure korruptsiooniskandaali ja pankroti.

Minul ilmus 2011. aasta novembris selleteemaline artikkel. Tegin ettepaneku, et Eestis oleks mõistlik alustada avalikust sektorist, s.t riigile kuuluvatest ettevõtetest, sest palga- ja personalipoliitika poolest peaks riik eeskujuks olema. Analüüsisin juhatuse ja nõukogu koosseisu neljas suures riigiettevõttes: Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja Estonian Air.
Kirjutasin: „Eesti Energia juhatuses on viis liiget ja nõukogus kaheksa liiget – kõik mehed. Tallinna Sadama juhatuses on kaks meest ja nõukogus kaheksa meest. Eesti Raudtee juhatuses on ka kaks meest ja nõukogus kaheksa meest. Estonian Airi juhtimises toimus sel aastal muudatusi ja hetkel on juhatuses viis inimest, üks nendest on naine. 2010. aasta majandusaruanne veebilehel näitab, et nõukogu koosneb kaheksast mehest.”
Tuleme nüüd tänapäeva. Eesti Energia juhatuses on viis meest ja nõukogus kaheksa meest, Eesti Raudtee juhatuses on kolm meest ja nõukogus neli meest, Tallinna Sadama juhatuses on kaks meest ja kuueliikmelises nõukogus on üks naine. Estonian Airi enam ei eksisteeri. Ehk tekkis seal osa probleemi sellest, et juhatuses oli ainult üks naine?

Viis aastat hiljem on kõik endine

Teatavasti on 30–40% suurune koosseisu osa, nn kriitiline mass, võimeline mõjutama otsuseid ning üksikliikme hääl, olgu see kui tahes arukas, on sama hästi kui olematu. Sellel tõsiasjal põhineski Redingu 2011. aasta ettepanek.
Redingu ettepanekus märgitud 2015. aasta on juba möödas, aga Eesti riigiettevõtete juhatustes ja nõukogudes pole praktiliselt midagi muutunud. Selle asemel et meil oleks olnud Tallinna Sadama juhtkonnas 30% naisi, leidis aset hoopis kahe juhatuseliikme arreteerimine suures ulatuses altkäemaksu võtmise eest. Veel läks 2015. aasta ajalukku Estonian Airi pankrotiga.
Ilmselgelt nii edasi minna ei saa ja ilmselge on ka see, et praegusel valitsusel puudub poliitiline tahe teha vajalikke samme selleks, et kõlberüüste – korruptsioon Jaan Tõnissoni sõnastuses – riigiettevõtete juhtkondadest kaoks. Eestis on tippjuhtide kohtadele piisavalt kvalifitseeritud naisi. Estonian Business Schooli magistri- või doktoritasemel lõpetanute hulgas on viimastel aastatel olnud vahest rohkem naisi kui mehi ning palju naisi õpib majandusteadust ka mujal. Aga me ei näe neid naisi riigiettevõtete juhtivatel kohtadel enne, kui poliitikud on juhtivatelt kohtadelt välja vahetatud.
Kirjutis on avaldatud
Eesti Päevalehes 26.05.2016