Neljapäev, 23. veebruar 2012

Kutse ENUT-i infopäevale ja ümarlauale

Head naistoimetajad!

Olete palutud 2. märtsil k.a osa võtma Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) toimuvast kahest üritusest:

1) infopäev "Riigieelarve naistele ja meestele" (kl 10.00-14.00;
korraldaja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning Sotsiaalministeerium);

2) ümarlauad "Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel" (kl 14.00-17.30, korraldaja ENUT).

Üritused on tasuta. Osavõtust palume teatada hiljemalt 29. veebruaril.
Kui pole võimalik osaleda mõlemal üritusel, märkida tingimata, kummast osa võtate.

Head iseseisvuspäeva soovides
Reet Laja
Juhatuse esinaine
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Narva mnt 25-41010120
TallinnTel 640 9173
enut@enut.ee http://www.enut.ee/


Projekti „Sootundlik eelarvestamine“ infopäev

„Riigieelarve naistele ja meestele“

02.märts 2012.a
Tallinn, Paadi 5, Clarion Hotel Euroopa,
konverentsiruum „Lääne-Euroopa“

Infopäeval tutvustatakse projekti raames valminud raamatut „ Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, mille iga osaleja ka endale saab.
Antakse ülevaate projekti tegevustest ja tulemustest, räägitakse sootundliku eelarvestamise rakendamise võimalustest ja arutletakse selle üle, milline on kodanikuühenduste roll selles protsessis.
Tulenevalt naiste ja meeste erinevatest rollidest ja sotsiaalsest staatusest ühiskonnas on eelarveotsustel naistele ja meestele erinev mõju. Sootundliku eelarvestamise meetodi rakendamise abil saab kindlaks teha, kuidas jagunevad riiklikud kulutused meeste ja naiste vahel ja kas neil on soolist ebavõrdsust vähendav või hoopis suurendav mõju. Meetodi kohaldamise eesmärk on aidata kaasa, et riigi rahaga finantseeritavad poliitikad, tegevused ja teenused vastaksid meeste ja naiste tegelikele vajadustele ning aitaksid kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele.

Infopäeva kava
10.00 – 10.30 Registreerimine ja tervituskohv
10.30 – 11.00 Soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis (esineja kokkuleppimisel)
11.00 – 12.00 Riigieelarve naistele ja meestele. Sootundliku eelarvestamise metoodikast rakendusteni . Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna koosseisuväline koordinaator Liivi Pehk
12.00 – 12.30 Kohvipaus
12.30 – 13.10 Eelarve mõjude hindamine sugupoolte aspektist. Sootundlike eelarveanalüüside rakendamise võimalused. EIGE soolise võrdõiguslikkuse ekspert Eestis Ülle-Marike Papp
13.10 – 13.30 Ravikindlustamata meeste ja naiste vältimatu abi teenuste rahastamisest. Näide sootundlikust eelarveanalüüsist. Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna analüütik Sirli Jurjev
13.30 – 14.00 Kokkuvõtete tegemine ja arutelu




Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) ümarlaud
„Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel“
2. märtsil 2012
Clarion Hotel Euroopa, Ida-Euroopa B saal

KAVA

14.00–14.20 Tervituseine
14.20–14.30 Miks tegelda soolise aspektiga kohaliku omavalitsuse elu edendamisel.
Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
14.30–15.00 Regionaalhalduse korraldus ja kohaliku omavalitsuse tulubaas.
Ott Kasuri, EMOL tegevdirektor
Arutelu15.00–16.30 Ümarlaud kohaliku omavalitsuse seadusandluse analüüsist sooaspektist.
Ülle-Marike Papp, Mailiis Kaljula, Ott Kasuri, Liivi Pehk,
Jüri Võigemast
16.30–17.30 Soovitused seadusandluse täiendamiseks koos vitamiinilaenguga

Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.

Reede, 17. veebruar 2012

Riigikogu liikmed ja meediaväljaanded saavad kingiks soouuringute õpiku

PRESSITEADE
Avatud Eesti Fond
17.02.2012

Esmaspäeval 20. veebruaril, rahvusvahelisel sotsiaalse õigluse päeval kingib Avatud Eesti Fond kõigile Riigikogu 101-le liikmele Eesti esimese soouuringute õpiku.
Üritus toimub kell 14.30 Riigikogu II korruse Kunstisaalis.

Sügisel ilmunud ning 2011. aastal parima kõrgkooliõpiku nominendiks esitatud teos toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud soolise analüüsi lähenemisi, vaid rikastavad neid Eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega, kõnetades nii just siinset tegelikkust. Õpikus analüüsitakse Eesti näitel läbi sooprisma Eesti poliitikat, meediamaastikku, haridussüsteemi, aga ka teoloogiat, kunsti ja kirjandust kuni ökofeminismini välja.

"Kuigi tegemist ei ole soolise võrdõiguslikkuse õpikuga, tahame Vabariigi aastapäeva eel ning sotsiaalse õigluse päeval juhtida tähelepanu soolisele palgalõhele, naiste esindatusele poliitikas ja ettevõtluses ning naisekuvandi loomisele meedias," ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. "Soovime rohkem avalikku ja sisulist arutelu ning ärgitame rahvaesindajaid neil teemadel agaramalt sõna võtma ja vajalikke samme astuma," lisas ta.

Õpikud annavad üle ja sõna võtavad AEFi juhataja Mall Hellam, AEFi nõukogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ning Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Lisaks Riigikogu liikmetele saadab Avatud Eesti Fond õpikud kingituseks kõigile Eesti suurematele meediaväljaannetele, pere- ja naisteajakirjadele ning -portaalidele.
Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama! NB! Riigikokku on kaasa vaja võtta isikuttõendav dokument.

Lisainfo:Mari Kodres
Avatud Eesti Fondi meediajuht
mailto:mari@oef.org.ee,%20tel.%2056454598
http://www.oef.org.ee/




Kolmapäev, 1. veebruar 2012

Üks pilt räägib rohkem kui sada sõna

... ehk võrdõiguslikkusest töökuulutustes

Marek Reinaas
Delfi, 1.02.2012

Teate küll neid kujutluspilte: mehed on direktorid, naised on sekretärid. Autoluksepp peab kindlasti olema mees ning õmblejaks, lapsehoidjaks või kokaks võiks olla “hakkaja naisterahvas.”

Kui noor naine saabub olulisele koosolekule, asub keegi talle tingimata kohvitellimust esitama. Nii rääkides naljakas, aga tegelikult on meie igapäev täis mõttetuid eelarvamusi, mis suruvad mehe juhivastutusse ja saadavad naise tasse loputama või peenemat näputööd tegema.

Võrdõiguslikkus on ühiskonna toimimise põhimõte, mille järgi peaksid nii naistel kui meestel olema võrdsed võimalused enda teostamisel. Seda ka tööelus. Eelarvamused, millised tööd on mõeldud naistele või meestele, on pärit meie kultuuritaustast ja ajaloost ning väsimatult kultiveerib haridussüsteem ja pahatihti ka perekond selliseid stereotüüpe juurde. Paraku lisab oma mitte väikese panuse ka meedia ning reklaam.

Riik üritab seaduste abil võrdõiguslikkuse põhimõtet ühiskondlikuks normiks seada. Sealt tuleb ka tööturul mitte diskrimineerimise põhimõte, millest lähtuvalt ei tohi reeglina töökuulutustes seada vakantsile kandideerimise kriteeriumiks inimese sugu. Eks vanemad olijad mäletavad mõnekümne aasta vanuseid töökuulutusi, mis andsid teada et “julge naisterahvas leiab töö sekretärina” või “asjalik meesterahvas on teretulnud müügiesindajaks”. Tänapäeva maailmas on loomulik, et tööd teevad inimese oskused, iseloom ja kogemused, juhiabiks saamine ei eelda pikka säärt ning parimad müügimehed võivad olla naised.

Sellele suhteliselt primitiivsele arvamusele kirjutaks rõõmuga alla kõik need inimesed, kes töökuulutuste loomise ja avaldamisega seotud on. Värbaja töö on lihtsam, kui ta ei ole pooli kandidaate eos välistanud, tööandja tahab ikka kõiki väärt töötegijaid endale.

Aga mingil ilmselt pahatihti alateadlikul põhjusel kipuvad ka tänapäeval ilmuvad töökuulutused kultiveerima stereotüüpe naistetöödest ja meestetöödest. Loomulikult ei ela keegi enam sedavõrd kiviajas, et lisada kandideerimistsensuste ritta töölekandideerija sugu. Kuid olen tähele pannud, et üha rohkem ja rohkem ilmub töökuulutusi, milles juurde seatud illustratsioon või foto annab selgelt mõista, millisest soost kandidaate eeldatakse ühe või teise ameti jaoks paremini sobivat. Need näitavad sageli ka ära, millises rollis mehi või naisi nähakse.

Infantiilselt rõõmsameelne preilike
Libastumised pärinevad klišeedemaailmast. Kui Eesti juhtiv majandusleht otsib oma meeskonda peaga töötajat projektijuhi ametikohale, siis juuresoleval illustreerival pildil on prillidega noormees, kes hoiab käega peast kinni ja naeratab targasti – tähelepanu mees mõtleb! Kui samas kõrval olevas töökuulutuses otsib sama väljaanne peaga töötajat telemarketingi konsultandiks, siis pildil on kujutatud preilikest, kelle olulisemaks pea küljes olevaks töövahendiks on kõrv ja libe keel. Alateadlikult antakse mõista, et mõtlemist vajavasse juhi ametisse sobiks paremini meesterahvas ja telefoni vastu võtma pigem naisterahvas.

Ega samasuguseid stereotüüpe külvavaid töökuulutusi on teisigi. Üldse tunduvad olevat läbivateks tegelasteks kena välimusega kolmekümnendates aastates prillidega tõsine härrasmees, kes on võtnud sisse poosi, mis annab mõista kui tähtsaid otsuseid ta iga päev vastu võtma peab. Talle vastandub kaunis kahekümnendates infantiilselt rõõmsameelne preilike, kes erinevate sidevahenditega – vastavalt laptop, telefon või kõrvaklapp/mikrofon - üritab maailmaga kontaktis püsida. Tema roll on kuulata ja noogutada, olla abivalmis ja naeratada, teda ei näidata aktiivse tegutsejana.

Sellised pildid satuvad töökuulutustesse üldjuhul pildipankadest – need on tuhandete piltidega kataloogid, millest võib vastava märksõna sisestades leida endale sobivat pildimaterjali. Tegin väikese eksperimendi – sisestasin pildipanka otsingusõnad “mees tööl kontoris” ja “naine tööl kontoris”. Ega ma ei olnud ülemäära üllatunud, kui otsingutele vastavate piltide tegelased olid pea üks-ühele minu poolt eelnevalt kirjeldatud tegelaste moodi ning kõlbaksid hõlpsalt võtta kasutusele mõnes klišeedest kubisevas töökuulutuses. Aga eks need pildipangad selleks ju olegi, et varustada piltidega neid reklaamitegijaid, kes ise suurt mõelda ei viitsi või kel mõtlemiseks eelarve puudub.

Töökuulutused on reklaamižanr, mis võrdselt teistega loob ettevõtetest kuvandi. Ja eelkõige kuvandi sellest, millise tööandjaga ettevõtte puhul tegemist on – kas tegemist on firmaga, mis austab tänapäevaseid võrdõiguslikkust aktsepteerivaid põhimõtteid või minevikust pärit stereotüüpe. Veelgi tähtsam – kas ettevõte on tegelikult pooled kandidaadid mõne töökoha puhul oma mõtetes välistanud. Seepärast tasub sellele reklaamižanrile rohkem tähelepanu pöörata ja unustada pildipankades pakutavad trafaretsed lahendused. Igal ettevõttel oleks ju kahju, kui juhiks jätaks kandideerimata mõni võimekas noor daam või juhiabiks aktiivne noormees üksnes seetõttu, et illustreeriv pildivalik pehmelt öeldes ebaõnnestus.

****