Reede, 31. juuli 2015

Eestis on suurim sooline ebavõrdsus poliitilise ja majandusliku võimu osas

Eesti on Euroopa Liidus soolise võrdsuse näitajate poolest 28 riigi seas 14. kohal, näitab eelmisel kuul avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeks. Kahe aastaga pole olukord paremuse poole liikunud. 
Kõige võrdsemad ühiskonnad Euroopa Liidus on Taani, Soome, Holland ja Rootsi. Kõige suurem on indeksi järgi sooline ebavõrdsus Rumeenias ja Slovakkias.
Eesti kuulub siiski kümne Euroopa Liidu riigi hulka, kus alates 2005. aastast on olukord kokkuvõttes paremaks läinud. Väga suurt erinevust ei ole naiste ja meeste tööhõives, kuid rohkem tähelepanu tuleks pöörata suurele ametialasele segregatsioonile ehk sellele, et naiste ja meeste tööalased karjäärid liiguvad pigem eri valdkondades. "Tööturu jagunemine traditsioonilisteks meeste ja naiste aladeks ei vasta tänapäeva ühiskonna vajadustele, lisaks on sellega seotud suur sooline palgalõhe ja hilisem, veelgi suuremaks kujunev pensionilõhe meeste ja naiste vahel. Siin ootaks valitsuselt selgeid eesmärke ja tegevusi,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
2013. aastal avaldatud indeksi järgi oli Eesti soolise võrdsuse hinne 49,7 punkti, 2015. aastal 49,8 punkti 100 punktist. Seega ei ole olukord tervikuna muutunud. Kui erinevus meeste ja naiste tööhõives on veidi vähenenud, siis ametialane segregatsioon on mõnevõrra suurenenud. Suurenenud on ka majanduslik ebavõrdsus naiste ja meeste vahel (raha valdkond). Samuti võimaldavad naiste töökohad meeste töökohtadega võrreldes väiksemat paindlikkust ehk võimalus võtta töö ajal tund või kaks isiklike või perekondlike asjade ajamiseks, on meestel suurem kui naistel.
Hariduse valdkonnas on meeste ja naiste tulemused veidi ühtlasemaks muutunud. Poliitilise esindatuse valdkonnas on aga liikumine toimunud naiste veelgi väiksema esindatuse poole. Kõige suurem sooline ebavõrdsus valitseb Eestis poliitilise ja majandusliku võimu osas, see näitaja jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi ja selle arvutamise metoodika on välja töötanud Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIGE. Indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues suures valdkonnas – töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis – ning kahes alamvaldkonnas (naistevastane vägivald ja läbipõimuv ebavõrdsus). Indeks põhineb Euroopa Liidu poliitikaprioriteetidel ning mõõdab soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõju Euroopa Liidus ja liikmesriikides.
Esimene soolise võrdõiguslikkuse indeks valmis 2013. aastal. Äsja avaldatud, 2015. aasta indeksi põhjal saab esimest korda hinnata, kas alates 2005. aastast on olukord liikunud paremuse või halvemuse poole. Indeks toob välja eri riikide andmeid 2005., 2010. ja 2012. aasta kohta. Esimest korda on indeksis vaadeldud ka naistevastast vägivalda ja läbipõimuvat ebavõrdsust ehk mitme identiteeditunnusega (nt sugu ja rahvus) seonduvat ebavõrdsust.

Reede, 3. juuli 2015

Ajakirjanike hauaplatsi korrastamas

Nagu naistoimetajate ühenduse asutamisajast tavaks, käisime ka selle suve hakul Metsakalmistul ajakirjanike hauaplatsil rehaga riisumas ja suuremast prahist puhastamas. Vastavad abivahendid olime kenasti kaasa varunud.
Kuigi kohalik kaev ei soostunud meie lilledele piiskagi vett loovutama, päästis olukorra juhuslikult kaasa võetud plastikust veepudel, mille alumisest osast kombineerisime juhuslikult kaasas olnud terariistaga vaasi. Janukustutamisest ülejäänud vesi sobis aga kenasti juhuslikult ligi võetud karikakra-rukkilillekimbule. Aita oli ka seekord meile ilusa ilma tellinud.









Ei tea kuidas või kellelt tuli mõte viia lilled ka Jaak Joala kalmule. 
Imbi koduaia karikakrad-rukkililled leidsid koha Joala sünniaastapäeva lillesülemite vahel, süüdatud mälestusküünal jäi põlema koos kümnete teiste küünaldega, mis toodud erakordse laulja talendi austajate poolt.




Tekst ja fotod: Merike Viilup

*********************************************************************************