pühapäev, 23. detsember 2012


Igaüks meist vajab kodusoojust,

Südamesse päikest, mis ei looju.

Puhtaid mõtteid,

Millest hing saab valgust.

KAUNIST JÕULUAJA ALGUST!



 
aastaajad,fotod,ilm,kõnnumaad,loodus,lumesadu,maastikud,metsad,päikesepaiste,puud,taimed,talv

John või Jennifer?

Helen Walden: John või Jennifer?

25.11.2012
Helen Walden Postimees
Ma olen teadlane. Ühtlasi olen ma naine. Kaitsesin doktorikraadi 2001. aastal, mil ligikaudu 45 protsenti kõigist Briti biomeditsiinidoktorantidest olid naised. Järgmisel tasandil, doktorijärgses õppes, oli naisi 45 protsendi lähedal. Nooremprofessoritest oli naisi vaid 30 protsendi ringis. Kõige kõrgemal, professorite tasandil, jagus naisi ainult 15 protsendi jagu. Täpne statistika muidugi erineb riigiti, aga üldiselt võib öelda, et vahekorrad on arenenud riikides laias laastus samasugused.
Niisugust erinevust on ikka ja jälle püütud seletada. Üks levinud hüpoteese väidab, et naised jäävad ise kõrvale, langetades valiku laste saamise kasuks (keskmiselt lõpetatakse doktorijärgne õpe 28. ja 35. eluaasta vahel), ning tõepoolest tundub, et akadeemilises seltskonnas on suhteliselt palju lastetuid naisi. Teaduslikku tööd peetakse sageli kokkusobimatuks tasakaalustatud perekonnaeluga. Ometi on piisavalt vastupidiseid näiteid, mis muudavad selle seletuse parimal juhul vaid osaliseks.
Mõnikord käiakse välja ka hüpotees, et meestel ja naistel on juba kaasasündinult erinev võime teadust teha, mis on kindlasti kena hüpotees, aga millest paraku ei jää kuigi palju järele, kui võtta hoolika vaatluse alla kõik tegurid, mis mõjutavad edukat teadlaskarjääri.
Mõistagi on üks tegur, mis oma suuruse tõttu võib kergesti kahe silma vahele jääda, võimalus, et naisi ei kohelda samamoodi nagu mehi. Ma võin enda kohta öelda, et olen karjääri algusest peale olnud täiesti teadlik, et pean olema meestest parem, et mul oleks võimalik saada pakkumine enne neid. See on muidugi ainult mu isiklik kogemus ega pälvi niisugusena teaduslikku üldistavat väärtust.
On aga uurimus, mis pälvib. Möödunud kuul avaldati USA teaduste akadeemia toimetistes rühma Yale’i ülikooli teadlaste töö, milles leiti, et teaduses valitseb kerge sooline eelarvamus naiste suhtes. Sellele järeldusele jõudsid autorid elegantse eksperimendiga, mille käigus loodi kraadiõppes nooreteadlase CV ja saadeti see 127-le nii mees- kui naissoost ülikoolitöötajale, paludes neil hinnata kandidaadi kompetentsust, teha palgapakkumine, hinnata soovi teda juhendada ja kandidaadi üldist meeldivust. Uurijad rõhutasid uuringus osalevatele teadlastele, et tegu on tudengiga, kes vajab tagasisidet «näidisõppejõult», ja õhutasid neid olema tagasisides, mis jõuab tudengi kätte anonüümselt, võimalikult aus. 63 taotlust saadeti kandidaadi John ja 64 taotlust kandidaadi Jennifer nimel. Taotluste ainuke erinevus oli taotleja nimi.
Tulemused olid väga selged. Jenniferi ei hinnatud nii kompetentseks kui Johni ning talle pakuti keskmiselt peaaegu 4000 dollarit väiksemat esialgset palka kui Johnile. Lisaks olid teadlased vähem valmis Jenniferi juhendama, aga iseäralikult leidsid, et ta meeldib neile rohkem kui John.
Ja kõike seda vaid üheainsa dokumendi põhjal! Ma pean siinkohal märkima, et mees- ja naisteadlastest vastajate vahel puudus statistiliselt märkimisväärne erinevus, samuti ei erinenud eri tasandi teadlaste arvamused, mis annab mõista, et eelarvamused ei ole hierarhiliselt jagunenud.
Milliseid järeldusi saab sellest siis teha? Uuringul oli oma nüanss: CV oli spetsiaalselt loodud selline, et kandidaat oleks hea, aga mitte täht. Ma usun, et see oligi kõige tähtsam. Kui tegu on ilmselgelt erakordse kandidaadiga, ei arvestata sugu kuigi sageli. Hiilgavad anded lihtsalt torkavad kohe tugevasti silma. Samamoodi heidetakse üsna kergesti kõrvale kandidaat, kelle kehvus on ilmselge. Ent suur osa inimesi langeb omamoodi halli tsooni, kus muutub oluliseks subjektiivne ja objektiivne hindamine, ning siin näitaski uuring, et meestel on kergem läbi murda, naistel raskem.
Ma olen arutanud seda uuringut paljude sõprade ja kolleegidega, kes on olnud nii mees- kui naissoost, ning nende reaktsioon on olnud paljuski õpetlik. Paljud, sealhulgas mina ise, ei olnud sugugi üllatunud. Uuring kinnitas nähtust, millega me iga päev kokku puutume. Aga isegi need, keda see ei üllatunud, olid rõõmsad, et lõpuks on nende käsutuses konkreetsed andmed, mis toetavad seniseid tähelepanekuid.
Osa inimesi sai aga uuringu tulemustest vapustuse. Paljud, eriti mitteteadlased, ei tahtnud kuidagi uskuda, et üht ja sama CVd võidakse erinevalt hinnata ja veel nii suure vahega palgas ja juhendamisvalmiduses. Mitte nii meeldiv reageering, mis tuli eranditult meestelt (aga igal juhul mitte kõigilt meestelt), oli ärritumine ja tulemuste kohe kõrvaleheitmine (isegi ilma uuringut ennast lugemata), mõnikord isegi vihastamine.

Minu jaoks oli raske ühitada niisugust reageeringut inimestega, kes seda väljendasid: lõppeks olid paljud neist teadlased, kes peaksid ju teadma, et andmed on asjad, millega on raske vaielda. Ma oskan seda seletada vaid sellega, et alateadlikult käsitavad nad neid andmeid tõendina, et mehi ei hinnata teaduses alati ainult saavutuste põhjal ja veel enam, et nende naissoost konkurente lausa diskrimineeritakse. See tundub nähtavasti ohtlikuna, mistõttu reageeritaksegi kaitsesse tõmbudes.
Mida nende tulemustega peale hakata? See on üpris keeruline. Tulemused näitavad, et kõigest naiste osakaalu suurendamine töölevõtukomisjonides probleemi nähtavasti ei lahenda, sest eelarvamus on omane meile kõigile. Uuringu autorid ise pakuvad välja teadlaste seas selgitustöö tegemise, et nad oskaksid paremini mõista neis endas peituda võivat eelarvamust.
Mina astuksin sammukese kaugemale. Kuna uuring näitas, et diskrimineerimine toimub vähemalt osaliselt kandidaadi dokumentide hindamise etapil, siis ma soovitaksin töölevõtukomisjonidel koostada «parimate» naiskandidaatide edetabeli. Ma mõistan, et see tähendab positiivset diskrimineerimist, mis on iseenesest väga suuri vastuolusid tekitav nähtus.

Aga kui taotluse esitab näiteks sada kandidaati ja nende seast valitakse välja kuus, siis kui raske peaks olema neile lisada kaks parimat naiskandidaati? See tagaks nende pääsu järgmisse etappi, kus kohtutakse kandidaatidega juba näost näkku ja mille puhul alateadvuslikud mõjutegurid on väiksema tähtsusega. Üks asi, mis on mind kogu mu teadlaskarjääri vältel masendanud, on seisukoht, et «head naised taotlusi ei esita». Kõnealune uuring näitab, et vähemalt osaliselt võib see olla subjektiivne seisukoht.
Lõpuks tuleb öelda, et naiste kestev puudumine teadlaste kõrgemas ešelonis on tekitanud sama kestvalt elavat arutelu. Mõned mu vanemad kolleegid on veendumusel, et on vaid aja küsimus, kuni kaalukausid tasakaalu langevad ja et erinevus püsib veel ainult sellepärast, et see oli varem olemas. Kuid mulle tundub, et see uuring näitab: naiste diskrimineerimine algab juba nende karjääri avaetapil ja et see on süstemaatiline. Ilma probleemile proaktiivselt lähenemata püsime praeguste suhtarvude juures veel sadakond aastat. See ei ole just asi, mida ma tahaksin selgitada oma pojale või tütrele.
Helen Walden on Suurbritannia vähiuuringute organisatsiooni Londoni uurimisinstituudi teadlane. Ta kaitses doktorikraadi 2001. aastal St Andrewsi ülikoolis ja läbis doktorijärgse õppe USAs Memphise St Jude’i lasteuuringute haiglas. 2005. a asutas ta nooremrühmajuhina oma uurimisrühma, sai 2008. a esimese ja 2010. a teise lapse ning on alates 2012. aastast vanemrühmajuht.

esmaspäev, 26. november 2012

25. novembril tähistati rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva

Neljapäev, 22. novembril toimus Riigikogu konverentsisaalis sotsiaalkomisjoni avalik istung "Naistevastase vägivalla ohvrite abistamisest".
 
Istungil tegid ettekanded ENÜ vägivalla vastase töörühma juht Eha Reitelmann, Tartu, Järva ja Võru naiste varjupaiga psühhoterapeut Kait Sinisalu, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heidoja Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Helen Sööl.
 
 Istungile järgnes ENÜ tänuüritus naistevastase vägivalla vähendamise ja ohvrite abistamisega tegelevatele organisatsioonidele "10 aastat naiste varjupaiku Eestis"ja anti üle ENÜ Valge Lindi auhind Lõuna Rinkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heidole.
 
Istungi salvestis sotsiaalkomisjoni kodulehel http://riigikogu.ee/index.php?id=174803
 
Tartu Postimehe online Valge Lindi auhinna üle andmisest
 
Postimehe Naine 24, psühhoterapeut Kait Sinisalu lähisuhtevägivallast
 
AK Nädal  naistevastasest vägivallast ja naiste varjupaikadest:

pühapäev, 25. november 2012

Euroopa Komisjon: äriühingute juhtorganistesse 40% naisi!



pühapäev, 18. november 2012

Konverents "Jätkusuutlikumat ühiskonda looma!"


Head naistoimetajad!

Olete oodatud ENUTi 15. aastapäevale pühendatud sügiskonverentsile  "Jätkusuutlikumat ühiskonda looma!", mis toimub 23. ja 24. novembril Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, II k).
Osavõtt tasuta. Kaugemalt tulijate sõidukulud kompenseerime bussipiletite (2 tk) alusel.
Palume  registreerida meiliaadressil enut@enut.ee  hiljemalt 20. novembril, märkides ees- ja perekonnanime ning meiliaadressi. Kui pole võimalik osa võtta mõlemal päeval, märkida osavõtu kuupäev.

Parimate tervitustega
Reet Laja
Juhatuse esinaine

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Narva mnt 25-410
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee
KAVA

23. november
10.30–11.00  Registreerimine. Tervituskohv
11.00–12.00  Avamine. Tervitused: TLÜ rektor Tiit Land, sotsiaalminister Hanno Pevkur; Norra suursaadik Lise N. K. Grevstad; USA suursaadik Jeffrey D. Levine, EWL ekspresident Sonja Lokar (Sloveenia), Ülle Kesküla ( Fr. Eberti Fond)
12.10–12.30 Jätkusuutlikumat ühiskonda loomas. Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
12.30–13.15  Lõuna (TLÜ Mare maja aatriumis)
13.15–14.45 Paneeldiskussioon naisettevõtlusest ja naisettevõtjate kajastamisest meediaväljaannetes. Paneeli juhib Barbi Pilvre
Panelistid Liivi Pehk, ENUTi liige; Aet Kull, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor õppejõud; Pille Ruul, BPW-Estonia president; Voldemar Kolga, ENUTi juhatuse liige;  Anne-Mari Rannamäe, QUIN-Estonia president; Kairi Talves, ETNA Eestimaal projektijuht
14.45–15.45  Sissejuhatavad ettekanded töötubadele: Naised julgeolekus. Tiiu Pohl, Tallinna Ülikooli õppejõud; Koostöö kohalike omavalitsustega. Ott Kasuri, EMOL tegevjuht; Tulevikusuunad soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Liina Kanter, Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja; Juhtimine organisatsioonides ja töösuhted. Lembit Kruuse, Viljandi maavanem
15.45–17.00 Töötoad
17.00–19.00  ENUT 15. aastapäeva vastuvõtt ( TLÜ Mare maja aatriumis)

24. november
10.00–10.15 eelmise konverentsipäeva kokkuvõte (Tallinna saal)
10.15–12.00 Paneeldiskussioon: Kodusest turvatundest rahvusvahelise julgeolekuni. 
Indrek Randma, Naabrivalve tegevjuht; Airi Tooming, Naiskodukaitse esinaine; Veronika Isberg,  Politsei Naisühenduse juhatuse liige; Ilvi Cannon, ENUT juhatuse liigejt
12.20–12.35 Vaheaeg
12.35 –13.45 Töötoad
ENUT soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tegevussuundade arutelu, Reet Laja;
 Astrid Hindriks , MTÜ Kodanikujulgus juhatuse liige
13.45 konverentsi kokkuvõte ja lõpukohv




Kutse RK sotsiaalkomisjoni avalikule istungile


Head naistoimetajad!
Olete oodatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikule istungile ja sellele järgnevale ENÜ poolt korraldatud üritusele "10 aastat naiste varjupaiku Eestis".
Ttulekust  anda teada hiljemalt teisipäeval kella 16-ks eha.reitelmann@gmail.com.
Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär

KUTSE!
Riigikogu sotsiaalkomisjon korraldab neljapäeval 22. novembril 2012. aastal kell 14.00 – 15.30 Riigikogu konverentsisaalis avaliku istungi teemal „Naistevastase vägivalla ohvrite abistamisest“. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna palub teie esindajaid osaleda. Istungile on kutsutud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua , Riigikogu naisteühenduse liikmed, naiste varjupaikade esindajad, samuti sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja politsei esindajad.
Pärast istungit kell 15.30 – 17.30 korraldab Eesti Naisteühenduste Ümarlaud tänuürituse naistevastase vägivalla vähendamise ja ohvrite abistamisega tegelevatele organisatsioonidele „10 aastat naiste varjupaiku Eestis“.
Lugupidamisega
Ilme Litova
Sotsiaalkomisjoni konsultant
6316496

teisipäev, 23. oktoober 2012

Televisiooni ja soouurija Amanda Lotzi loeng maskuliinsusest telesarjades

Kutse
Homme, 24. oktoobril kell 16 peab Michigani Ülikooli dotsent Amanda Lotz Tallinna Ülikoolis avaliku loengu kaasaegsestmaskuliinsusest tuntud telesarjades.
Loeng toimub TLÜ Mare majas auditooriumis M218.
 Loeng on ingliskeelne, kõik huvilised on oodatud!
Amanda Lotz on ka 25. oktoobril KUMUs toimuva meediakonverentsi "Ekraanilt ekraanile" üks peaesinejaid.

Krista Must
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
640 9215, 56 285 557
krista.must@tlu.ee
www.tlu.ee
* * *

Televisiooni ja soouurija Amanda Lotz peab avaliku loengu kaasaegsest maskuliinsusest tuntud telesarjades

LotzTelevisiooni ja soorolle uuriv Michigani Ülikooli dotsent (Associate Professor) Amanda Lotz annab lähiajal välja maskuliinsusest meedias kirjutava raamatu "Cable Guys: Television and American
Masculinities in the 21st Century".

Oma uues raamatus käsitleb Amanda Lotz kaasaegset maskuliinsust läbi sarjade Breaking Bad, Rescue Me, Hung, The Shield, Sons of Anarchy, Entourage, Dexter, Men of a Certain Age ja Nip/Tuck peakangelaste ning nende lugude. Sarjad jõudsid vaatajate ette 21. sajandi esimesel kümnendil ning muutsid varasemaid jutustamise standardeid, koondades kogu narratiivi ümber meestegelaste elu ning kujutades peakangelasi koos kõigi puudustega. Lotz kirjeldab nähtuse sotsiaal-ajaloolisi ja tööstuslikke tagamaid, mis selliseid karaktereid toodab, ning analüüsib, kuidas antud seriaalide soopoliitika viitab meeste teise-laine-järgsetele heitlustele feministlike ja patriarhaalsete maskuliinsuste vahel.

Amanda Lotzi loeng Tallinna Ülikoolis toimub osana Studia Generalia sarjast, mis pakub kõigile huvilistele võimaluse saada osa Eesti ja maailma õppejõudude ja teadlaste avalikest loengutest.

Studia Generalia toimub üks kuni kaks korda kuus - Tallinna Ülikooli professorite ja teadlastega vaheldumisi astuvad kuulajate ette rahvusvaheliselt tuntud oma ala asjatundjad. Üliõpilastel on loengusarja läbimisel võimalik teenida 1 ainepunkt.

Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia

Lugupidamisega
Krista Must
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
640 9215, 56 285 557
krista.must@tlu.ee
www.tlu.ee

reede, 12. oktoober 2012


Aitäh kõigile kes kohale tulid või mõttes meiega olid, suurim tänu aga neile, kelleta tänavune kära meedia pärast ja Hea Sõna auhind oleksid olemata olnud!

Täname:
 Euroopa Liidu infobüroo Eestis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Looduse Aasta Foto 2012, Looduskiri OÜ (Looduse Omnibuss)
 
Fotod: Merike Viilup
 
 
Naistoimetajate Hea Sõna auhinna 2012
pälvis tunnustatud raadioajakirjanik KAJA KÄRNER (keskel)

 
Mida meedia meiega teeb, rääkisid
 
 
Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit
 
 
 
poliitik ja endine ajakirjanik Trivimi Velliste
 
 
koolipsühholoog, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Auli Andresalu-Targo
 
 
 
meediaekspert Daniel Vaarik
 
 

Nii ta läks!

 

esmaspäev, 8. oktoober 2012

Hea Sõna auhinna pälvib tänavu raadioajakirjanik KAJA KÄRNER

Eesti Naistoimetajad

Pressiteade
9. oktoober 2012

Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna pälvib tänavu raadioajakirjanik KAJA KÄRNER. Auhind antakse üle neljapäeval, 11. oktoobril kell 12 Euroopa Liidu Majas Tallinnas, Rävala pst. 4.
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eesti ajakirjanikku, kelle sõnum ühiskonnale on täpne, selge, erapooletu, aus, vaba odavast kõmujanust ning esitatud heas, ilusas ja selges emakeeles. Hea Sõna laureaati tänatakse ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga.

Auhind antakse välja kuuendat korda. Varem on selle pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar ja Jelena Skulskaja.

Kaja Kärner sündis 5. septembril 1953 Tallinnas. Tartu Ülikooli lõpetas ta filoloogi-toimetajana, ajakirjanduse vallas koolitanud end mitmetel kursustel nii kodu- kui ka välismaal. Suurema osa ajast on hinnatud raadioajakirjanik töötanud Eesti Raadios – algul teadustajana, hiljem kommentaatori  ja toimetajana, olnud ka Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor. Kaja Kärnerit tunnevad raadiokuulajad enamasti Vikerraadio probleemsaadete toimetaja ja saatejuhina. Ta on tuntud oma sirgjoonelise hoiaku ning soliidse ja asjatundliku ainekäsitluse poolest. Kaja Kärneri saadete teemadering on lai, ta on huvitatud nii poliitikast ja sotsiaalvaldkonnas toimuvast kui ka kultuurist ning käsitleb neid kõiki ajakirjandusliku professionaalsusega. Raadiokuulajad hindavad kõrgelt ka tema toimetatud aiandussaateid. Kaja Kärneril on looduse poolt antud ja lisaks ka koolitatud meeldiv raadiohääl ning stambivaba ja rikas eesti keel.

Vastates küsimusele, mida tähendab talle sõnapaar „hea sõna“, on Kaja Kärner öelnud: „Hea sõna on täpne ja läbimõeldud. Loodan, et mu saated aitavad kuulajail igapäevaelu mõista, teistsuguseid seisukohti tähele panna ja dialoogi tekitada. Olen sõnu valinud nii, et nende kantud mõtet jäädaks kuulama ja et see oleks kuulajale toeks.“

Lisateave:
Kadi Alatalu, tel 5012504, e-post kadi.alatalu@err.ee
Merike Viilup, tel 5045400, e-post merike.viilup@estmedia.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

reede, 5. oktoober 2012


Kutsume osalema Eesti Naistoimetajate meediapäeval

 
 KÄRA MEEDIA PÄRASTMida meedia meiega teeb

neljapäeval, 11. oktoobrilEuroopa Liidu Maja konverentsisaalis Rävala pst. 4,algusega kell 12.

 Meediapäev keskendub stereotüüpide ja meedia manipuleeriva rolli analüüsile eesmärgiga aidata kaasa inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise järgimisele ühiskonnas.

Ettekannete raames arutlevad Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, poliitik  Trivimi Velliste, koolipsühholoog Auli Andersalu-Targo ning meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik. Kõik on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis, täpsem kava allpool.

 Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.
Kuuendat aastat välja antava auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja.
Osavõtust palume teatada naistoimetajad@gmail.com või tel. 5045400

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

 
 KAVA

11:30 - 12.00            Registreerimine
12:00                         Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad eesistuja

HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12:30 - 13:00            AJAkirjandus – sotsiaalne ajamasin“

Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor

 13:00 - 13:15             Diskussioon

 13:15 - 13:45             Meedia ja poliitika"

Trivimi Velliste, poliitik

13:45 – 14:00          Diskussioon

 14:00 - 14:30          Kohvilaud

 14:30- 15:00           Lapsed ja meedia“

Auli Andersalu-Targo, koolipsühholoog,

perekeskuse Sina ja Mina koolitaja

 15:00- 15:10              Diskussioon

 15:15 – 15:45             „Ajakirjanduse kvaliteet"

Daniel Vaarik, meediaekspert, suhtekorraldaja, ajakirjanik

 15:45 – 16:00           Diskussioon

 16:00                         Kokkuvõte, lõpetamine

 
Koostööpartnerid:

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud