teisipäev, 10. oktoober 2017

Eesti Kultuuri Koja aastakonverents „Kultuur ja keskkond“


Konverents toimub 3.-4. novembril Rakveres, Rakvere Teatri, Rakvere Targa Maja ning Kultuurimaja ruumides ja käsitlusele tulevad teemad, kus vaadeldakse kultuuri ja keskkonna suhestumist, ühelt poolt inimese ja looduse, teiselt poolt inimese ja inimese (vaimse keskkonna) sfäärides.  

Konverentsiga soovivad korraldajad heita valgust inimese ja tema keskkonna suhetele ning nende kujunemisele oma otsuste ning valikute kaudu.

Esinema ettekannetega ning paneeldiskussioonidesse on palutud: Rein Einasto, Fred Jüssi, Ahto Kaasik, Kaido Kama, Kalevi Kull, Tiiu Kuurme, Jaak-Adam Looveer, Aleksei Lotman, Maarja Lõhmus, Imbi Paju, Andres Põder, Anu Raud, Rea Raus, Tarmo Soomere, Mark Soosaar, Rene Tammist, Annely Tank, Toomas Trapido, Ivar Tröner, Mattias Turovski, Kaupo Vipp, Meelis Voolmaa jt. Moderaatoriteks oleme kutsunud teiste seas Toomas Kiho ja Urmas Vaino.

Konvererentsi esimese päeva õhtul antakse välja Eesti Kultuuri Koja ja Kultuuriministeeriumi auhind Kultuuri Tegu 2017.
Kandidaatide saab esitada 18. oktoobrini.

Konverentsi kava EKK veebileheküljel , kus on avatud ka registreerimisvorm.


MTÜ Eesti Kultuuri Koda on erinevaid loomingulisi praktikaid ühendav avaliku arutelu platvorm. Eesti Kultuuri Koda korraldab konverentse viiendat korda, kuhu on oodatud terve Eesti laiem kultuuriavalikkus. Keskendutakse kindlale, ühiskondlikult aktuaalsele ning Eesti kultuuriavalikkust kõnetavale teemale.

Kultuuri Koda tänab konverentsi häid toetajad ja koostööpartnereid:
Rakvere Linnavalitsus, Kultuuriministeerium, AS Eesti Meedia, Rakvere Teater, Rakvere Kultuurimaja, Swedbank, Eesti Kultuurkapital, Keskkonnaministeerium, Pihlaka Kondiitriäri, My City Hotel jt.


Lisainfo: Sandra Vellevoog, EKK tegevjuht, 

reede, 6. oktoober 2017

Barbi Pilvre: ikka leidub lapsesuu, kes "liiga kaugele" jõudnud naisele koha kätte näitab

Eesti Päevaleht
6. oktoober 2017



Kui Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves oleks Saaremaa praamilt mugavas jopes, teksades, harjumuspäraselt nagu ikka nätsu närides ja pibo kuklas välja lonkinud, et vilkuritega musta eskortautosse suunduda, poleks Hannes Võrno tema väljanägemist tõenäoliselt tähelegi pannud.
Täiesti kindlasti aga poleks ta õhtul oma Facebooki lehele klõbistanud mürgist pritsivat kommentaari riigi esindamise taseme ja Orissaare seeneliste kohta. Naispresident Kersti Kaljulaidi reisiriietusest on aga praegu saanud meedias laineid lööv teema, mida tasus Võrnol ilmselt tõstatada, et misogüünia abil teatud valijaskonnalt poliitpunkte saada.
Eestil on naispresident ja naised on paljudes meie riigi eluvaldkondades professionaalidena tipus. Samas ei saa need naised hetkekski unustada, et samavõrd, kui kuulatakse nende juttu, vaadatakse detailideni nende välimust ja riietust, igas olukorras. Ükski meestippjuht ega poliitik ei pea üldiselt närvitsema, et tema juttu ei võeta tõsiselt, kui tal on mitmendat päeva ja igal pool sama ülikond seljas või ajapuudusel juuksuris käimata või käib maal jopes ja teksades. Naisjuhtide ja naispoliitikute välimus ja riietus on igal pool maailmas avalikkuse luubi all ka siis, kui nende naiste tegevus pole kaugeltki seotud ilu- või moemaailma esindamisega. Isegi enam, naiste defineerimine läbi keha on kehtiv kultuurimuster ning eriti naiste naiselikkuse normatiividele vastamist jälgitakse eriti siis, kui naine on silmapaistev omal alal, tähtsas ametis või isegi ajaloo suurkuju, seega on oma tavapärasest naiserollist, kodu- ja pereringist väljunud.
Kui Angela Merkel mõni aasta tagasi ühel saatuslikul kontserdil kandis väga avara dekolteega kleiti ja kui ühe Saksa kõmulehe fotograaf juhtus paigal olema ja õnnestnud nurga alt foto tegi, kestis ärev poleemika Merkeli dekoltee sobilikkuse ümber nädalaid. Merkel kannab ju teadagi väga rangeid pinstakuid ja musti viigipükse, et mitte millegagi kellelegi hambusse jääda. Naisele, kes täidab rolle, kus traditsiooniliselt on mees, nagu kantsler Merkel või president Kaljulaid, ja libastub naiseksolemise normatiivide järgimisel, avalikkus ei andesta, vaid karistab karmilt.
Naise välimusel on ju alati midagi "viga"
Nende "eksimuste" hinnaks on meedia urgitsemine naise välimuse detailides ja nende teemade ülevalhoidmine sisuliste küsimuste asemel. Naise välimusel on ju alati midagi "viga", riietus on kas liiga paljastav või konservatiivne, soeng liiga nooruslik või vanamoodne, keha liiga lopsakas või lihaseline, nägu liiga ära vajunud ja väsinud või on -- oh õudust -- ilukirurgia jäljed näha. Naised tipus peavad arvestama pingsa ja uuriva pilguga, mille all nende avalik tegevus pidevalt kulgeb ja selle pilgu esindaja ja vahendaja on muidugi meedia. Ikka leidub lapsesuu, kes sellistele naistele, kes on "liiga kaugele" jõudnud, koha kätte näitab. Nüüd oli see Hannes Võrno, tippkoomik, harrastusmilitarist ja poliitik.

esmaspäev, 2. oktoober 2017

Hea Sõna auhinna saab Õhtulehe ajakirjanik Rainer Kerge



Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
29.09.2017



Auhind antakse üle 3.oktoobril Viru Konverentsikeskuses Tallinna ettevõtluspäeval, mille peateemaks on „Väärtus peitub inimestes“. Tseremoonia algus kell 15.45 saalis BOLERO 2.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid, tegusid.

Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad juhatuse liige: „Rainer Kerge on silma paistnud sisukate arvamuslugude ja mahukate persoonilugudega, mis on äratuntavad särava sõnaseadmisoskuse, positiivsuse ja hea stiilitunnetuse poolest. Ta on muhe analüüsija ja hea kuulaja, kellele intervjueeritavad avavad end tavapärasest enam. Lisaks heale kirjasõnale on ta ka suurepärane kõneleja, vestluspartner, kolleeg. Kõik see ongi meie Hea Sõna auhinda väärt!“
Rainer Kerge on sündinud 1977. aastal. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu Ülikoolis bioloogiat, edaspidise kohta on ta ise öelnud nii: “Lõpuks läksid meie teed ülikooliga lahku. Tema jätkas teadusetemplina, mina isehakanud ja kõrgharidusdiplomita ajakirjanikuna. Juba esimese kursuse kevadsemestril alustasin lehetööd ja nii see jäigi. Lõppude lõpuks polegi tähtis, kus inimene loodusteaduslikke vaatlusi teeb: metsas või ajakirjanduses.“
Mõni lihtsalt on sündinud kirjutama. Põhjus võib leiduda geenides – Raineri vanaisa oli üks ajakirja Pikker tegijatest, tuntud humorist Leo Kerge. Et Raineri isal on Kaitseliidu liikmepilet numbriga 1, on loomulik, et Rainer käib kaitseliitlastele õpetamas, kuidas mitte kirjutada surmigavaid pressiteateid.

Kolleeg, ajakirjanduse vana kooli mees Tõnis Erilaid tunnistab, et Raineri lood on alati sisukad ja mees valdab eesti keele iga nüanssi. Alati positiivne, sõnapidaja, kella- ja kalendritundja.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat kunstnik Leonhard Lapini teosega “Hea Sõna” (numereeritud ja signeeritud digitrükk, 2017) ja disainer Urve Tõnnuse kujundatud asjaomase tunnistusega. Auhinda antakse välja üheteistkümnendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik (Rohke Debelak), Piret Kriivan ja Toivo Tänavsuu.

Täpsem info Merike Viilup, tel. 5045400

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

laupäev, 30. september 2017

Ühendus Eesti Naistoimetajad avas uue kodulehe!

On rõõm teatada, et pärast kümmet tegevusaastat oleme nüüd nähtavad uuel kodulehel
http://naistoimetajad.ee/




esmaspäev, 11. september 2017

Uuring: naiste aktiivsus ettevõtluses on kasvanud


Värskest GEM (Global Entrepreneurship Monitor) eriraportist selgub, et Eestis on oluliselt kasvanud naiste ettevõtlusaktiivsus. Möödunud aastal moodustas Eestis ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni kolm ja pool aastat tegutsenud naiste osakaal ligi 12%. Võrreldes 2014. aastaga kasvas see kolmandiku võrra.

Eri riikide ja piirkondade naisettevõtlust analüüsivast raportist selgub, et naiste aktiivsus ettevõtluses kasvab nii Euroopas kui kogu maailmas. Globaalselt kasvas möödunud aastal naiste ettevõtlusaktiivsuse näitaja (TEA indeks ehk naiste varase faasi ettevõtlusaktiivsus) võrreldes 2014. aastaga 10%. Sama näitaja Eestis oli 11,7%, Lätis 9,6%, Soomes 5,6% ja Saksamaal kõigest 3,1%.

„Eestis tunnetavad naised ettevõtet luues enam uusi ärivõimalusi. Umbes 80% juhtudel on naised ettevõtlusega alustanud võimalustest lähtuvalt ja vaid 20% juhtudel vajadusest sunnituna. Vajadus- ja võimaluspõhise naisettevõtluse vahekord on Eestis ja Lätis sarnane Soome ja Saksamaaga ning jälgib arenenud riikide mustrit,“ kommenteeris vastvalminud uuringu tulemusi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Euroopas üldiselt on naised ettevõtlusega alustamise võimaluste suhtes varasemast ka optimistlikumad.

Naiste ettevõtlusaktiivsus kasvab kogu maailmas ning möödunud aastal alustas raporti andmetel ettevõtlusega 163 miljonit naist ning 111 miljonit tegutses juba töötavas ettevõttes. „Huvitav on fakt, et globaalselt kasvab naiste ettevõtlusaktiivsus majanduslanguse ajal ja kahaneb majanduskasvu ajal. Samas see on hästi seletatav üldise trendiga, et globaalses vaates on naisettevõtlus enamasti vajadus- ja mitte võimaluspõhine ning siingi eristub Eesti muust maailmast positiivselt,“ selgitas Danilov.

Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Kiiresti on kasvanud nende naiste hulk, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad lähiajal alustada. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad naise vanuse kasvades, eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub vähem atraktiivseks ning teadvustakse enam ettevõtlusega kaasnevaid riske.

Populaarsemad valdkonnad, kus naised ettevõtlust alustavad on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine. Tegutsemine FIE või vabakutselisena on Eestis naiste seas viiendiku võrra vähem levinud kui meeste seas, moodustades 5,7% naisettevõtjatest. Maailma kõrgeimad vastavad näitajad on Prantsusmaal, Hollandis ja Norras, kus kolmandik või isegi pool naisettevõtjatest on vabakutselised.

Raport toob välja, et enam kui kolmandik Eesti alustavaid naisettevõtjaid on orienteeritud innovatsioonile ja ettevõtluse kasvule, plaanides värvata uusi töötajaid ning alustada ekspordiga. Samas on Eestis võrreldes teiste võrdlusriikidega kõrgem äritegevuse katkestamise näitaja.

Arenguseire Keskus on arenguseire seaduse alusel Riigikogu juurde loodud sõltumatu üksus, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ja arengustsenaariumite koostamine. Arenguseire Keskus on GEM konsortsiumi partner ning tegeleb muu hulgas ka GEM küsitluste läbiviimisega Eestis. 2017. aastal läbiviidud küsitluse tulemused avalikustatakse järgmise aasta veebruaris.

Kontakt ajakirjanikele:

Marina Bachmann
Arenguseire Keskus
​Tel 56456600
marina.bachmann@riigikogu.ee

laupäev, 2. september 2017

Seksistliku reklaamplakatiga golfiüritust ei toimu

Niitvälja Golfi sai hakkama tunnust vääriva teoga, kui ei lubanud meesteklubil Round Table Estonia korraldada oma golfiväljakul üritust, mida reklaamiti äärmiselt seksistliku plakatiga.

Ühendus Eesti Naistoimetajad avaldab lootust, et Niitvälja golfikeskusest võtavad eeskuju ka teised firmad ning paljast naisekeha reklaamide juures enam ei kasutata.

Ürituse plakat

Golfikeskus annab oma kodulehel teada:

Niitvälja Golf ei luba oma väljakul korraldada Round Table Estonia võistlust


Round Table Estonia on planeerinud korraldada oma liikmetele kinnist golfiturniiri. Niitvälja Golf ei ole selle turniiri korraldusega mitte kuidagi seotud ja ei ole olnud teadlik selle turniiri sisust ega vormist.

Hiljuti on avalikuks tulnud Round Table Estonia poolt loodud võistluse plakat ja võistluse sisu, mis ei sobi kuidagi kokku golfimängu olemuse ega Niitvälja Golfi väärtustega, millest üks olulisemaid on väärikus, mis välistab igasuguse sildistamise ja alandamise. Sellest tulenevalt ei luba Niitvälja Golf oma väljakul Round Table Estonia üritust korraldada. Broneeritud tii-ajad tühistatakse.
Niitvälja Golfile ei ole vastuvõetav, et selliselt reklaamitav võistlus golfikeskuses toimuda saaks. Loodetavasti Round Table Estonia mõistab oma viga, vabandab oma tegevuse pärast ning austab edaspidi golfi nagu mängu ajalugu ja traditsioonid seda nõuavad.

***

reede, 25. august 2017

Selge sõnumi konverents

 Kumu auditooriumis toimub  8.septembril rahvusvaheline  selge sõnumi konverents, millega avatakse selle aasta selge sõnumi auhinna võistlus.
Registreerumine 4. septembrini (või kuni kohti jätkub) siin.
Kui pärast registreerumist siiski selgub, et ei ole võimalik konverentsil osaleda, andke teada aadressil katre.kasemets@eki.ee.
Konverentsi ettekanded on eesti ja inglise keeles, mõlemasse keelde on tõlge.
Osalemine on tasuta.



RAHVUSVAHELINE SELGE SÕNUMI KONVERENTS
8. septembril Kumu auditooriumis

9.30–10.00            Registreerumine
10.00–10.15           Avasõnad
Ülle Madise (õiguskantsler, 2017. aasta selge sõnumi võistluse patroon)
Tõnu Tender (Eesti Keele Instituudi direktor)
10.15–10.45           Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles
Karin Aleksandrov (Maksu- ja Tolliamet)
10.45–11.15            Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions
Elina Pallasvirta (Soome)
11.15–12.00            With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process
Sissel Motzfeldt, Ragnhild Samuelsberg (Norra)
12.00–13.00          Lõuna
13.00–13.30          Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis
Kiira Udu (Päästeamet)
13.30–14.00           Sweden – plain language Nirvana?
Ingrid Olsson (Rootsi)
14.00–14.30           How do government agencies get to enjoy benefits of plain language
Aino Piehl (Soome)
14.30–15.00           Lihtsus on ülekasutatud sõna. Mida see digitaalsetes teenustes tegelikult tähendab?
Margus Simson (Ziraff)
15.00–15.30           Kohvipaus
15.30–15.50           Kasutajakeskne disain – moehullus või tulevik?
Tanel Kärp (Eesti Kunstiakadeemia)
15.50–16.30           Kas selleks, et rääkida maailmas Eesti lugu, on vaja märki?
Piret Reinson (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
16.30–17.00           Täna laual selge sõnum
Katrin Hallik, Katre Kasemets (Eesti Keele Instituut)

Päevajuht Mari-Liis Lill

esmaspäev, 21. august 2017

ENÜ ei toeta surrogaatemadust

Eelmisel nädalal Alu mõisas toimunud ENÜ suvekoolis räägiti mh emadusest ja surrogaat- e. asendusemadusest.

Emadusest ja selle tähenduse muutumisest ajas mõtiskles kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Asendusemadusest.
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis toimus 5.juunil arutelu asendusema seadustamisest, mida saabvaadata siit:

Istungil osalesid peale komisjoni liikmetele (Raivo Põldaru, Helju Pikhof, Liina Kersna, Helmen Kütt):
Made Laanpere, Eesti Naistearstide Seltsi juht
Meego Remmel, Eesti kirikute nõukogu asepresident
Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Käddi Tammiku, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik
Arvo Tikk, neurokirurgia professor, Eesti bioeetika nõukogu esindaja
Karin Rosenstein, Niva Vita kliinik, nõustav embrüoloog
Liina Eek, viljatusravi tugikeskus
Kristi Rüütel, Tervisearengu Instituudi teadussekretär
Sotsiaalministeeriumi esindaja jt.

ENÜ volitatud esindajate seisukoht oli asendus- e. surrogaatemadust  mitte toetada.
Taustainfoks saab lugeda EWL kodulehelt surrogaatemaduse teemalist rubriiki http://www.womenlobby.org/EWL-campaigns-for-the-abolition-of-surrogacy?lang=en
ENÜ on EWL liige.


laupäev, 19. august 2017

Surrogaatemadusest lesepensionini

Kui eesti meedias kütavad emotsioone kohalike omavalitsuste valimised ja haldusreform, siis Alu mõisas said kokku Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad üle terve Eesti, et arutada teemasid surrogaatemadusest lesepensionini.


ENÜ suvekool Alu mõisas 16.-17. augustil

Suvekooli peaesineja oli Birgitte Triems, EWL (European Women's Lobby) president aastatel 2008-2012. Ta meenutas, et juba 1957.aastal allkirjastati  Rooma leping, milles märgitakse, et võrdse töö eest peab saama võrdset palka. Et võrdse töö eest peavad saama võrdset palka naised ja mehed . Paraku on Euroopa suurim palgalõhe endiselt Eestis.

Birgitte Triems
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on viimasel ajal vähe nähtav. See on taandunud võrdsetele võimalustele töö ja pereelu ühitamisel. Euroopa riikides ei ole enam ministeeriume, kus tegeldaks üksnes soolise võrdõiguslikkusega, vaid see on liidetud mõne teise ministeeriumi haldusalasse, Eestis tegeleb selle valdkonnaga näiteks sotsiaalministeerium.  Murettekitavalt suur on vahe õigusaktide ja tegelikkuse vahel, justnagu olukord, kus kirurg peab opereerima, aga ei tea täpset diagnoosi. Jätkuvalt on ebavõrdne võimu ja ressursside jaotus meeste ja naiste vahel.

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp tegi kokkuvõtte uuringutest tüdrukute sobivusest teaduse ja tehnikaga. Ükski uuring ei näita, et inimese võimekuse matemaatikas või tehnilistel aladdel määrab tema sugu. 


Ülle-Marike Papp
Põhijäreldused uuringute põhjal:

- Stereotüüpne ettekujutus, et teadusega tegelemine on rohkem meeste ala, on maailmas üldlevinud;

- 11-12 aastaste tütarlaste suhteliselt suur huvi LTT ainete vastu raugeb märgatavalt 15.-16.eluaastal;

- Ükski uuring ei näita, et inimese võimekuse matemaatikas või tehnilistel aladdel määrab tema sugu;

- Noorukieas hakkavad tüdrukud oma võimeid traditsioonilselt "mehelikumates" valdkondades, näiteks reaalainetes alahindama, poisid aga hindavad sageli oma võimeid üle.

Emadusest ja selle tähenduse muutumisest ajas kõneles kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Tiiu Kuurme
Emamüütide sisuks on kirglik isetu armastus, meelekindlus, hellus, headus, eneseohverdus, halastus, tugevus, piirideta andestus. Ema avab alati ukse ja annab ära viimase. Tänu emadele, tänu naiste väele taastusid tapatalgutes hävitatud ühiskonnad läbi ajaloo. Mis olekski loomulikum, kui et see roll eeldab palju ja kohustab paljuks. 
Religioonide emakujude kuvand on puhtus ja pühapaiste samaaegse rikutuse võimalusega. Emaks saamine on otsekui  lunastustegu, et saada vabaks naiseks olemise kahetistest patuhõngulistest joontest. Lapse sigitamise patune nauding ja uue elu sündimise pühapaiste mähivad selle müsteeriumi silmakirjalikkuse rüüsse.
Kuivõrd erinevad tähendused on sõnapaaridel  langenud naine - langenud mees.
Emaduse mütoloogia muudab noore naise elu täiesti, sest asetab naise kohale hulga nõudlikke ühiskondlikke ootusi, kuid mis toimub sellega seoses noore naise hinges.
Ettevaatlikult on mainitud vaid sünnitusjärgset stressi. Ikka veel loodetakse, et müüt, ootused ja kohustused töötavad endise enesestmõistetavusega.Vanemate põlvkondade emades elab endist elu see emaroll, millest emadepäeval kunagi ei räägita: võimas peab ja kasin tohin. Ema on tagaplaanil, tema tahtmised ja vajadused ei loe või siis ühtigu pereliikmete heaoluga. Lapsed sündisid siis, kui tulla tahtsid, ja emal tuli olla valmis. Ema on igiliikur. Tal pole sobilik lubada enesele paigal istumist ka pidulauas, ta kannab ette liudasid. Emale jääb kõige väiksem või kõrbenud tükk, ehkki tema on teinud söögi. Ema jätab enese ilma, kui midagi on vähe.
Ema peab olema alati saadaval, ema unevõlg on loomulik, ema lepitab kisklevad lapsed ja vaigistab märatseva mehe, ema on keskel, emale langeb meelepaha, kui kodu pole korras, ema tööd saavad nähtavaks siis, kui need on tegemata. Ja ema on alati võtta, kui keegi peab olema süüdi – laste kehvas õppeedukuses ja murdeea kriisis, mehe halvas tujus või et rohi kasvab liiga kiiresti. Tema hariduspürgimused olid kohatud. Veel hiljuti polnud haruldane kõnepruuk: naised on vallutanud ülikoolid, naised tungivad akadeemilistele aladele, naised tõrjuvad mehi eemale meestele loodud ametitest.
Kolmekümnendates eluaastates emad on saanud oma tahtmisi ja rahuldanud kapriise, neile on omistatud nartsissistliku ego omadusi. Kahaneva ja vananeva rahvastikuga väikerahvas loodab ikka veel emale – noored naised, hakake sünnitama!
Emadus on valik. Kas saabki valida emadust, kui tüdrukul pole oma haridusele ja ambitsioonidele vastavat valikut meessoo esindajate seast? Sest suur osa neist jättis pooleli juba põhikooli, mingi osa kasvatati ülbeks ja enesekeskseks, mingi osa käib alla meelemürkide sõltuvuses, mingi osa elab ema külmkapi kõrval, ja see näib neis ületavat soovi olla pereisa.
Avalikult ei räägita, et emaks olemine on raske, töömahukas, rutiinne. Et väike laps ei ole puhkus ja et emad on magamata, koristamas, köögis. Nad on üksi koju jäetud, seltskonnata, väsinud laste kisast ja rääkimast vaid lihtlausetes. Lisame perede lagunemise ja pangalaenu ebakindluse. Ja veel: uskumatult paljude jaoks kulgeb see elu habras aeg vägivaldse kohtlemise hirmus. Emast ei sõltu vaid statistiline rahvuse jätkumise lootus, ema hingeseisundist, elujõust ja kannatlikkusest sõltub, kas tema järglased üldse tahavadki olla vanemad ja millised inimesed neist saavad.
Ühiskondade jätkusuutlikkus hakkab järjest enam sõltuma emadusele antud tähendustest. Kui müüdid enam ei toimi, hakkab tõusma kogemuste tähendus. Rahvastikumuredes Eestis oleks ammu aeg tõsiteaduslikeks emaks olemise ja seda saatva mentaalse poole uuringuteks, ka ühiskondlik-kultuurilise tähendusvälja mõjutamiseks. 

neljapäev, 10. august 2017

ENÜ suvekool Alu mõisas

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua  suvekool
16.-17. augustil 2017
Alu mõisas Raplamaal

Esialgne kava

Kolmapäev, 16. august
11.00                Saabumine, majutus
12.00               Suvekooli avamine, tutvumisring
12.15                Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas- kuidas edasi? Brigitte Triems, EWL president aastatel 2008-2012
                        Arutelu
14.00                Lõuna
14.45                Kuidas sobitada kokku tüdrukuid teaduse ja tehnikaga. Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
15.30                Emadusest ja selle tähenduse muutumisest ajas. Tiiu Kuurme, kasvatusteadlane
                          Arutelu
17.15                Kohvipaus       
17.30                ENÜ ja liikmesorganisatsioonide esimese poolaasta tegevuse ülevaade.
19.30                Õhtusöök

Neljapäev, 17. august
8.30                 Hommikusöök
9.00                 Euroopa Liidu tulevikustsenaariumid. Monika Haukanõmm, Riigikogu EL asjade komisjoni liige
Arutelu
11.00                Kohvipaus
11.20                Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse alastest tööplaanid sel ja järgmistel aastal. Liina Kanter*, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja
12.00                ENÜ ja liikmesorganisatsioonide teise poolasta tööplaanide arutelu.     
13.00                Lõunasöök
14.00                Suvekooli lõpetamine


*Esineja kinnitamisel