Wiedemanni keeleauhinnale esitati neli kandidaati
TALLINN, 25. jaanuar, BNS - Wiedemanni keeleauhinnale esitati tähtajaks neli kandidaati, auhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Tallinnas.
Tartu ülikooli ja Emakeele seltsi kandidaat keeleauhinnale on Valve-Liivi Kingisepp, SA Kultuurilehe kandidaat Heli Laanekask, MTÜ Eesti Naistoimetajad esitasid kandidaadiks Tiiu-Ann Salasoo ning haridus- ja teadusministeerium Mari Tarandi.
Haridus- ja teadusministeeriumi pressesindaja kinnitas BNS-ile, et auhinnakomisjon kinnitas kandidaadid teisipäevasel koosolekul, komisjoni esimees on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Möödunud aastal sai Wiedemanni keeleauhinna Tiit-Rein Viitso. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, alates 2004. aastast on tegemist riikliku auhinnaga.
Keeleauhind, mille suurus 2012. aastal on 32.000 eurot, antakse laureaadile üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.
Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee
Baltic News Service
neljapäev, 26. jaanuar 2012
esmaspäev, 9. jaanuar 2012
Eesti Naistoimetajate ühendus esitas Wiedemanni keeleauhinnnale Tiiu Salasoo Austraaliast
Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
09.01.2012
Tiiu Salasoo: kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.
Pressiteade
09.01.2012
Tiiu Salasoo: kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.
MTÜ Eesti Naistoimetajad esitas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2012. a kandidaadiks TIIU SALASOO tunnustamaks tema elupõlist tegevust eesti keele ja kultuuri hoidmisel ning edendamisel kogu maailma ulatuses.
Eestis sündinud ja 1947. aastast Austraalias elanud Tiiu Salasoo elu, töö ja elutöö vastab sõna-sõnalt Wiedemanni keeleauhinna statuudile – Tiiu Salasool on väljapaistvad teened eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel ja kasutamisel.
Omaaegse Päevalehe toimetaja, följetonistina tuntud Eesav Puusliku tütar neiupõlvenimega Tiiu Jalak on enam kui pool sajandit kandnud hoolt eesti keele ja meele elujaksu ning tervise eest üle riigipiiride ja kontinentide. Ta on üks neist elavatest sildadest kogu maailma eestlaste vahel, tänu kellele on ka nüüdse üleilmastumise ajastul meie emakeel pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist nii maakera kuklapoolel kui ühtse võrgustikuna üle maailma.
Hindamatu väärtusega on tema eestvedamisel loodud võrgustik eesti keele õppimiseks nii alg- kui süvatasemel, samavõrd oluline on Tiiu Salasoo algatusel Sidneys asutatud mudilasring, mille peamiseks tegevuseks lastega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ettelugemine, lastega mängimine, laulmine, liikumine ja joonistamine, mille kaudu nad kuuleks, õpiks ja kasutaks eesti keelt. “Laps õpib, mida ta kuuleb. Üsna varakult hakkab ta kuuldud sõnademulinast eraldama üksikuid häälikutekombinatsioone, püüab neid järele aimata ja kui on teatud kombinatsioonile tähenduse leidnud, siis ka teadlikult kasutada,“ selgitab magistrikraadiga Tiiu Salasoo oma haridusteaduslikele uurimistöödele toetudes. „Lapse keeleoskuse arenemisele on tähtis, et tema kuuldekauguses räägitakse nii palju ja nii mitmekülgselt kui võimalik.“ Võimalus juba maast madalast omavahel eesti keeles suhelda loob tänuväärse pinnase meie emakeele püsimisele ka uussiirdlaste kogukonnas.
Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerijana on Tiiu Salasoo öelnud: “Nii kaua, kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.“ Seltsi kodulehel avaldati Salasoo koostatud küsimustik eesti keele õppimisvajaduste kohta. 2011.a kevadeks loodi seitse õpperühma, lisaks rühm koguni Tasmaanias. Keskustest kaugemal elavad ja erivajadustega keeleõppijad said võimaluse individuaalõppeks Skype’i kaudu. Austraalia eestlaste nädalaleht Meie Kodu kirjutab: “Nüüdseks on kõik eesti keelt õppida soovijad juhitud võimalike õpetajate juurde vastavalt küsitluses väljendatud vajadustele. Tõesti, eesti keele õppimine on Austraalias moodi läinud!“ Tiiu Salasoo eestvedamisel käivitatud ning EV Haridusministeeriumi toel toimiv internetipõhine eesti keele õpetus hõlmab nüüdseks huvilisi Austraalias, Rootsis, Kanadas, USAs, Suurbritannias, USAs ja kõigis teistes väliseesti kogukondades ning üksikisikute hulgas üle maailma.
Tiiu Salasoo on tegutsenud Eesti Televisiooni korrespondendina Austraalias ning ETV ja eesti filmitootjate loomingu levitajana Austraalia telekanalitele, olnud aastaid Austraalia eestlaste nädalalehe Meie Kodu toimetuskolleegiumi liige ning teeb tänaseni kaastööd riiklikele eestikeelsetele raadiosaadetele Sidneys.
Tiiu Salasoo teeneid eesti keele alal on president Lennart Meri tunnustanud 2000.a Valgetähe V klassi ordeniga.
Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
laupäev, 24. detsember 2011
teisipäev, 29. november 2011
reede, 25. november 2011
Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
25.11.2011
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium seaduseelnõu väljatöötamise eest, millega lisatakse Karistusseadustikku erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse kuriteokoosseisud.
Inimkaubandus on kuritegu, mille ohvriteks langevad kogu maailmas enamasti naised ja lapsed. Ka Eestis on valdav enamus seni tuvastatud inimkaubanduse ohvritest olnud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetud naised. Seetõttu on naistevastase vägivalla vähendamise seisukohalt erakordselt oluline, et seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv kaubitsemine on eelnõus toodud välja eraldi kuriteokoosseisuna.
Märgilise tähtsusega on ka asjaolu, et eelnõu käsitleb prostitutsioonile kaasaaitamist inimkaubandusena. Asjade nimetamine nende õige nimega aitab kindlasti kaasa ka avalikkuse suhtumise muutumisele ning prostitutsiooni kui ühe rängema naistevastase vägivalla vormi vähendamisele.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et Justiitsministeerium jätkab tööd naistevastase vägivalla tõkestamisel ning võtab järgmisena tõsiselt käsile perevägivalda puudutava seadusandluse tõhustamise.
Häid suuniseid selleks annab värske Euroopa Nõukogu Naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, millega Eesti loodetavasti võimalikult peatselt ühineb.
2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind antakse 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastasel päeval, välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.
Auhind antakse üle Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seminaril „Naistevastane vägivald ja lapsed“ laupäeval, 26. novembril kell 13.00 Tallinna Ülikoolis.
Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:
2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad
Eesti Naisteühenduste ümarlaud ENÜ (www.enu.ee) on naiste ühenduste võrgustik, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.
Lähem info:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja, 56223718
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär 5265927
Pressiteade
25.11.2011
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium seaduseelnõu väljatöötamise eest, millega lisatakse Karistusseadustikku erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse kuriteokoosseisud.
Inimkaubandus on kuritegu, mille ohvriteks langevad kogu maailmas enamasti naised ja lapsed. Ka Eestis on valdav enamus seni tuvastatud inimkaubanduse ohvritest olnud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetud naised. Seetõttu on naistevastase vägivalla vähendamise seisukohalt erakordselt oluline, et seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv kaubitsemine on eelnõus toodud välja eraldi kuriteokoosseisuna.
Märgilise tähtsusega on ka asjaolu, et eelnõu käsitleb prostitutsioonile kaasaaitamist inimkaubandusena. Asjade nimetamine nende õige nimega aitab kindlasti kaasa ka avalikkuse suhtumise muutumisele ning prostitutsiooni kui ühe rängema naistevastase vägivalla vormi vähendamisele.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et Justiitsministeerium jätkab tööd naistevastase vägivalla tõkestamisel ning võtab järgmisena tõsiselt käsile perevägivalda puudutava seadusandluse tõhustamise.
Häid suuniseid selleks annab värske Euroopa Nõukogu Naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, millega Eesti loodetavasti võimalikult peatselt ühineb.
2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind antakse 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastasel päeval, välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.
Auhind antakse üle Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seminaril „Naistevastane vägivald ja lapsed“ laupäeval, 26. novembril kell 13.00 Tallinna Ülikoolis.
Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:
2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad
Eesti Naisteühenduste ümarlaud ENÜ (www.enu.ee) on naiste ühenduste võrgustik, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.
Lähem info:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja, 56223718
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär 5265927
esmaspäev, 21. november 2011
Konverents 2. 12.2011
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Konverents
"Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda"
Konverents
"Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda"
2. detsembril 2011.a. Tallinnas
Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5)
Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5)
KAVA
11.30–12.00 Tervituskohv. Osavõtjate registreerimine. ENUTi väljaannete tutvustamine
12.00–12.10 Avamine. Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
12.10–12.30 Sotsiaalvaldkonna edasised tegevussuunad. Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumiasekantsler
12.30–12.50 Kaasamine ja soolise võrdõiguslikkuse alane eestkoste arengukavades. Liina Kanter,soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, Sotsiaalministeerium
12.50–13.00 Küsimused ja vastused
13.00–13.30 EL vahendite 2014–2020 planeerimine. Rahandusministeeriumi esindaja
13.30–13.50 Sootundlik eelarvestamine. Liivi Pehk, soolise võrdõiguslikkuse osakonnakoosseisuväline koordinaator, Sotsiaalministeerium
13.50–14.00 Kokkuvõte päeva esimesest poolest
14.00–14.45 Lõuna
14.45–15.15 ENUT soolise võrõiguslikkuse võrgustiku ja liikmete tegevusest
15.15–16.15 Rühmatöö võrgustiku tegevuse edasiseks planeerimiseks
16.15–16.30 Konverentsi lõpetamine
Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Konverentsile eelneb
kell 10.15 -11.30 töötuba "Säästev Eesti 21- eesmärkide analüüs soolise võrdõiguslikkuse aspektist (heaolu kasv)"
ja järgneb kell 16.45-18.00 II töötuba " Naised ettevõtlusse ja ärinõukogudesse. Norra kogemus ja EL resolutsioon" (hotellis Euroopa)
3. detsember kell 10.00-12.00
Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M-648)
Töötuba "Säästev Eesti 21" jätkub (teemadega "sidus ühiskond" ja "ökoloogiline tasakaal")
Üritused on osavõtjatele tasuta. Sõidukulud kompenseeritakse bussipiletite esitamisel.
Palume registreerida enut@enut.ee 25. novembriks.
Registreerimisel vajalikud andmed: ees- ja perekonnanimi, organisatsioon (kus töötate või keda esindate), telefoni nr.
Samuti palume märkida, millistel üritustel osalete:
2. dets konverents
2. dets. töötuba I
2. dets töötuba II
3. dets töötuba I jätk
Kõik kolleegid oodatud!
ENUT konverentsi korraldustoimkond
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Narva mnt 25-41010120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee www.enut.ee
esmaspäev, 14. november 2011
ENÜ avatud seminar Naistevastane vägivald ja lapsed
ENÜ koosolek ja seminar toimuvad 26. novembril Tallinna Ülikoolis ruumis M648
Kava:
10.00-12.00 ENÜ koosolek
1. Kokkuvõtted 2011. aasta tööst ja piirkondlike ümarlaudade kaardistusest- iga ümarlaua esindaja
2. ENÜ 2012. aasta tööplaani kinnitamine
3. Jooksvad küsimused- ENÜ seisukoht partnerlusseaduse osas jm
12.00-13.00 Kohvipaus
13.00-17.00 avatud seminar tööpealkirjaga „Naistevastane vägivald ja lapsed“
Esmalt toimub 2011. aasta Valge Lindi auhinna kätteandmine
Seejärel räägime hooldusõiguse vaidlustest ja olukordadest, kus lapsed kohtuvad vägivaldsete isadega, keda nad kardavad ja kellega puudub lähedussuhe.
Nendel juhtumitel põrkuvad isa seadusjärgne õigus (ja kohustus) lapsega kohtuda, lapse õigus kohtuda mõlema vanemaga ja lapse arvamuse arvestamise kohustus.
Kas lapse õigus kohtuda lahus elava vanemaga tähendab tema kohustust kohtuda vägivaldse vanemaga?
Esinema on lubanud tulla:
Ruth Soonets Tartu Laste Tugikeskusest
Merle Albrant, Järva Naiste Varjupaiga jurist
Eda Mölder, MTÜ Eluliin psühhoterapeut
Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
Ene Võrno, Ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige
Pakume kohvi ja sõidudokumentide alusel katame sõidukulud.
Palun anda oma osalusest teada hiljemalt 18. novembriks.
Eha Reitelmann
Kava:
10.00-12.00 ENÜ koosolek
1. Kokkuvõtted 2011. aasta tööst ja piirkondlike ümarlaudade kaardistusest- iga ümarlaua esindaja
2. ENÜ 2012. aasta tööplaani kinnitamine
3. Jooksvad küsimused- ENÜ seisukoht partnerlusseaduse osas jm
12.00-13.00 Kohvipaus
13.00-17.00 avatud seminar tööpealkirjaga „Naistevastane vägivald ja lapsed“
Esmalt toimub 2011. aasta Valge Lindi auhinna kätteandmine
Seejärel räägime hooldusõiguse vaidlustest ja olukordadest, kus lapsed kohtuvad vägivaldsete isadega, keda nad kardavad ja kellega puudub lähedussuhe.
Nendel juhtumitel põrkuvad isa seadusjärgne õigus (ja kohustus) lapsega kohtuda, lapse õigus kohtuda mõlema vanemaga ja lapse arvamuse arvestamise kohustus.
Kas lapse õigus kohtuda lahus elava vanemaga tähendab tema kohustust kohtuda vägivaldse vanemaga?
Esinema on lubanud tulla:
Ruth Soonets Tartu Laste Tugikeskusest
Merle Albrant, Järva Naiste Varjupaiga jurist
Eda Mölder, MTÜ Eluliin psühhoterapeut
Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
Ene Võrno, Ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige
Pakume kohvi ja sõidudokumentide alusel katame sõidukulud.
Palun anda oma osalusest teada hiljemalt 18. novembriks.
Eha Reitelmann
pühapäev, 6. november 2011
Näitus "Sugude substitutsioon"
Dagmar Kase näituse "sugude substitutsioon" avamine
teisipäeval, 8. novembril kell17 - 19
Galeriis Aatrium, Harju tn. 6.
teisipäeval, 8. novembril kell17 - 19
Galeriis Aatrium, Harju tn. 6.
Isiku soolist kuuluvust otsustatakse mitmel moel ja tasandil - arstid sünnitusmajas bioloogilisi erinevusi arvestades, vanemad nimeandmisega, inimesed tänaval tehes otsuseid välimuse alusel, arstlik ekspertiisikomisjon toetudes psühhiaatri otsusele ja geneetilisele uuringule. Peaaegu kõigi sookuuluvuse määratlemistasandeid saadavad oma kindlad ettemääratud ja vaid mõnikord ähmastunud piiridega suhtumine, kohtlemine, kasvatus ja sugude eristamine. Bioloogiline sookategooria ning visuaalselt ja psühholoogiliselt peegelduv sooidentiteet on põhilised faktorid, mille põhjal järeldusi ja otsuseid tehakse.
Näituseprojekti keskseteks küsimusteks on soo stereotüübid, sugupooletunnetus ja keelekategooria, kus vaatluse all on teksti sooline kuuluvus. Aasta jooksul lugesin seltskonnaajakirja "Kroonika", pöörates tähelepanu, milliste sõnadega naised ja mehed iseloomustavad ennast ja teisi ning milliseid (iseloomu)omadusi ja väärtusi peetakse vastassoo esindajate puhul olulisteks. Kui naiste poolt öeldud tekstid tähistada meeste poolt öelduteks ja vastupidi, kas tekstid on usutavad, kas need jäävad oma tähenduse ja sookuuluvuse juurde, milliseks kujuneb naiste ja meeste staatus?
Näitus jääb avatuks 09.11 - 26.11.2011
E-R 8-20
L 14-20
P suletud
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
laupäev, 5. november 2011
Sugude akadeemiline asümmeetria
Marek Strandberg
Sirp 27.10.2011
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis seitsmest kolm naised, Tallinna Tehnikaülikoolis 14st üks naine, Tallinna Ülikoolis viiest kaks naist. Naissoost akadeemiliste ja teadusjuhtide vähesus torkab eriti silma tehnikateaduste valdkonnas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Akadeemilise karjääri mõttes on sugude võrdne kohtlemine arusaadavalt oluline ka üliõpilaste koolituses. Üliõpilaste hoiakud ja arusaamad vermitakse käitumismustriks õpingute ajal ja arvata võib, et mees- ja naisõppejõudude suhe ei jää neile märkamata. Loomulikult ei ole akadeemiline sooline diskrimineerimine vahetu. See kujuneb välja mitmesuguste protsesside koosmõjus.
Eravestluses kurdavad naisteadlased ja -õppejõud, et probleemiks on kujunenud nende ignoreerimine mitmel moel: ei kaasata, ei informeerita, ei kutsuta uurimisgruppidesse. Võite küsida, et miks siis need inimesed ise oma probleemidest ei kirjuta. Nad pelgavad. Pelgavad ilma jääda olemasolevastki tööst ja võimalustest, pensionilisast.
Kõigist minu vestlustest tuli välja, et naisõppejõudude faktiline töökoormus on paraku suurem kui nende meeskolleegidel. Juriidilist palgavahet meeste ja naiste vahel enamjaolt ehk polegi, kuid naised on väidetavalt sagedamini määratud osakoormusele. Teadus on mainekesksuselt lähedane poliitikale, kus näokaotust välditakse iga hinna eest. Meenutan siinkohal Nobeli 2011. aasta keemiapreemia saajat, kes on tunnistanud, et ei julgenud näokaotuse kartuses avaldada oma tavatuid uurimistulemusi. Eesti akadeemilises keskkonnas on paraku oma koha leidnud hirm avaldada arvamust selle keskkonna kohta.
Loomuldasa ei peaks teadus olema võitlustanner, vaid koostöökoht. Rohkem kui meeskolleegidel on akadeemilistel naistel ootusi ja lootusi suuremaks akadeemiliseks vabaduseks. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud peetud vestlustest. Akadeemiline vabadus on lahutamatu akadeemilisest vastutustundest. See on õigus isiklikule arvamusele, kuid avalikul loengul tuleb esitada ainult tõestatud ja argumenteeritud materjale ning teha ka oma teadustööd samal moel. Akadeemiliselt vaba õppejõud ja teadur teeb oma uurimistööd absoluutselt vabalt, sõltumata ettevõtetest ja ärihuvidest, usulistest, erakondlikest jm ühendustest.
Akadeemiline vabadus kindlustatakse sõltumatu palgapoliitikaga, aga loomulikult ka õhkkonnaga, kus sallitakse, isegi oodatakse sõnavõtte ülikooli ja teaduse kui institutsiooni kohta, administreerimisprobleemide ja muu sellise kohta.
Ühe Eesti ülikooli igati edukas, hästi toimetulev naisteadlane võttis küsimuse selle kohta, kas Eestis on piisavalt akadeemilist vabadust, kokku nii: „Minu arvamus on, et mitte mingisugust. Palk sõltub ei tea kellest. Teaduskorralduses otsustavad projektide saatuse tihti mittekompetentsed inimesed. Otsustajad on kas liiga huvitatud ühest või teisest otsusest või pole lihtsalt selle ala inimesed. Väike riik ja vähe rahvast…”
Akadeemilised olud on kujunenud aastate vältel, sealhulgas ka valmidus toimida vabalt ja sugusid võrdselt koheldes. Tegelikult on teadmata, kui olulised akadeemilist elu puudutavad otsused sünnivad klubilises tegevuses ja siseringis. Saunaskäigud ja jahilkäigud, sooliselt iseloomulikud meelelahutused... Ega mitteformaalne suhtlus ole kuidagimoodi halb, kuid selle soolise kallutatuse korral pole lootagi sooliselt tasakaalukaid otsuseid.
Akadeemiline demokraatia on mehhanism, mis pole orienteeritud mitte revolutsioonile, vaid olude jätkumisele. Olude muutmiseks on aga vaja tahet. Kas rohkem akadeemilist vabadust ja soolist võrdusust saab ülikoolidesse tuua vaid seadusandja sekkumisega? See riivaks ülikoolide autonoomiat. Rohkem akadeemilist vabadust ja sugude võrdsust rikastaks oluliselt meie akadeemilist maailma.
Sirp 27.10.2011
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis seitsmest kolm naised, Tallinna Tehnikaülikoolis 14st üks naine, Tallinna Ülikoolis viiest kaks naist. Naissoost akadeemiliste ja teadusjuhtide vähesus torkab eriti silma tehnikateaduste valdkonnas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Akadeemilise karjääri mõttes on sugude võrdne kohtlemine arusaadavalt oluline ka üliõpilaste koolituses. Üliõpilaste hoiakud ja arusaamad vermitakse käitumismustriks õpingute ajal ja arvata võib, et mees- ja naisõppejõudude suhe ei jää neile märkamata. Loomulikult ei ole akadeemiline sooline diskrimineerimine vahetu. See kujuneb välja mitmesuguste protsesside koosmõjus.
Eravestluses kurdavad naisteadlased ja -õppejõud, et probleemiks on kujunenud nende ignoreerimine mitmel moel: ei kaasata, ei informeerita, ei kutsuta uurimisgruppidesse. Võite küsida, et miks siis need inimesed ise oma probleemidest ei kirjuta. Nad pelgavad. Pelgavad ilma jääda olemasolevastki tööst ja võimalustest, pensionilisast.
Kõigist minu vestlustest tuli välja, et naisõppejõudude faktiline töökoormus on paraku suurem kui nende meeskolleegidel. Juriidilist palgavahet meeste ja naiste vahel enamjaolt ehk polegi, kuid naised on väidetavalt sagedamini määratud osakoormusele. Teadus on mainekesksuselt lähedane poliitikale, kus näokaotust välditakse iga hinna eest. Meenutan siinkohal Nobeli 2011. aasta keemiapreemia saajat, kes on tunnistanud, et ei julgenud näokaotuse kartuses avaldada oma tavatuid uurimistulemusi. Eesti akadeemilises keskkonnas on paraku oma koha leidnud hirm avaldada arvamust selle keskkonna kohta.
Loomuldasa ei peaks teadus olema võitlustanner, vaid koostöökoht. Rohkem kui meeskolleegidel on akadeemilistel naistel ootusi ja lootusi suuremaks akadeemiliseks vabaduseks. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud peetud vestlustest. Akadeemiline vabadus on lahutamatu akadeemilisest vastutustundest. See on õigus isiklikule arvamusele, kuid avalikul loengul tuleb esitada ainult tõestatud ja argumenteeritud materjale ning teha ka oma teadustööd samal moel. Akadeemiliselt vaba õppejõud ja teadur teeb oma uurimistööd absoluutselt vabalt, sõltumata ettevõtetest ja ärihuvidest, usulistest, erakondlikest jm ühendustest.
Akadeemiline vabadus kindlustatakse sõltumatu palgapoliitikaga, aga loomulikult ka õhkkonnaga, kus sallitakse, isegi oodatakse sõnavõtte ülikooli ja teaduse kui institutsiooni kohta, administreerimisprobleemide ja muu sellise kohta.
Ühe Eesti ülikooli igati edukas, hästi toimetulev naisteadlane võttis küsimuse selle kohta, kas Eestis on piisavalt akadeemilist vabadust, kokku nii: „Minu arvamus on, et mitte mingisugust. Palk sõltub ei tea kellest. Teaduskorralduses otsustavad projektide saatuse tihti mittekompetentsed inimesed. Otsustajad on kas liiga huvitatud ühest või teisest otsusest või pole lihtsalt selle ala inimesed. Väike riik ja vähe rahvast…”
Akadeemilised olud on kujunenud aastate vältel, sealhulgas ka valmidus toimida vabalt ja sugusid võrdselt koheldes. Tegelikult on teadmata, kui olulised akadeemilist elu puudutavad otsused sünnivad klubilises tegevuses ja siseringis. Saunaskäigud ja jahilkäigud, sooliselt iseloomulikud meelelahutused... Ega mitteformaalne suhtlus ole kuidagimoodi halb, kuid selle soolise kallutatuse korral pole lootagi sooliselt tasakaalukaid otsuseid.
Akadeemiline demokraatia on mehhanism, mis pole orienteeritud mitte revolutsioonile, vaid olude jätkumisele. Olude muutmiseks on aga vaja tahet. Kas rohkem akadeemilist vabadust ja soolist võrdusust saab ülikoolidesse tuua vaid seadusandja sekkumisega? See riivaks ülikoolide autonoomiat. Rohkem akadeemilist vabadust ja sugude võrdsust rikastaks oluliselt meie akadeemilist maailma.
esmaspäev, 17. oktoober 2011
Esitletakse Eesti esimest soouuringute õpikut
Pressiteade
Avatud Eesti Fond
17.10.2011
Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“
Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.
Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.
Kõik huvilised on teretulnud!
Lisainfo:
Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710
Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29
Avatud Eesti Fond
17.10.2011
Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“
Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.
Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.
Kõik huvilised on teretulnud!
Lisainfo:
Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710
Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29
Telli:
Postitused (Atom)
