teisipäev, 30. november 2010

Kelle probleem on naistevastane vägivald

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu
Pressiteade
26.11.2010

Eile, ÜRO ülemaailmsel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval toimunud konverentsil „Kelle probleem on naistevastane vägivald?” jagasid Euroopa kogemusi võitluses naistevastase vägivallaga Rootsi võrdõiguslikkuse ministri endine nõunik Lars Bäck Javier ja Euroopa Nõukogu CAHVIO (Ad Hoc Committee on Preventing and Combating Violence Against Women and Domestic Violence) komitee liige Truchero Cuevas. Euroopa Nõukogu tööst naistevastase vägivalla tõkestamiseks rääkis Mailis Reps, Eesti delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teema käsitlemine maailmas hoogustunud. ÜRO algatas 2008.a. pikemaajalise kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla“, Euroopa Nõukogus on lõppjärgus naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni koostamine.

Eesti valitsus on naistevastase vägivalla teemat jätkuvalt alatähtsustanud, justiitsministeeriumi vägivalla vastu võitlemise arengukava aastateks 2010-2014 vaatab naistevastasest vägivallast mööda. Konverentsil toimunud justiitsministeeriumi ja erakondade esindajate ümarlauad „Eesti riigi tegevus võitluses naistevastase vägivallaga“ jäi samuti hambutuks.

Seoses eeltooduga tegi ENÜ konverentsi lõppedes avaliku pöördumise „Aeg on teha lõpp naistevastasele vägivallale“ Riigikogu, valitsuse, kohalike omavalitsuste ja teiste otsustajate poole konkreetsete algatustega naistevastase vägivalla vähendamiseks ja lõpetamiseks Eestis.

Konverentsil tunnustas ENÜ Valge Lindi auhinnaga Rahvusringhäälingu heategevusprogrammi Jõulutunnel töörühma. „Perevägivallast kui ühiskonna tabuteemast avameelselt rääkimine andis paljudele naistele julgust oma probleemidele lahenduse otsimiseks. Tänu saatega kogutud rahale said Eesti naiste varjupaigad aidata paljusid vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi,” sõnas ENÜ eesistuja Laine Tarvis.

Konverentsi toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Lisainfo:Laine Tarvis,Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja, tel. 56223718, laine.tarvis@mail.ee
Inga Mikiver,Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, tallinn@naisteabi.ee


Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (www.enu.ee) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöövõrgustik, mis ühendab üle 150 erineva naisühenduse.ENÜ sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes, et dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (
www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

****

neljapäev, 25. november 2010

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind läheb Jõulutunneli töörühmale

ENÜ pressiteade

Auhind antakse üle neljapäeval, 25. novembril kell 12.30 Mustpeade Majas ülemaailmse naistevastase vägivallaga võitlemise päeva raames toimuval konverentsil.

2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind (stop violence against women - peatada naistevastane vägivald) antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Laine Tarvis, ENÜ eesistuja:“ Täname Jõulutunneli tegijaid perevägivalla kui Eestis kõige laiemalt levinud naistevastase vägivalla vormi käsitlemise eest oma saates. Perevägivallast kui ühiskonna tabuteemast terve pika saatepäeva jooksul avameelselt rääkimine andis väga paljudele naistele julgust oma probleemidele lahenduse otsimiseks. Tänu saatega kogutud rahale said kõik Eesti varjupaigad aidata paljusid vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi.”

Valge Lindi auhinna on pävinud:

2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Jõulutunnel on tundlikkust ja sotsiaalset närvi nõudev heategevusprogramm, mis igal aastal aitab kaasa miljonite kroonide kogumisele abivajajate toetuseks. Viimase, kümnenda Jõulutunneliga saadi naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni heaks ligi 1,5 miljonit krooni annetusi. "Vaatamata viletsale majandusaastale ja pealtnäha ebatavalisele teemale oli televaatajate toetus kummardusväärselt suur. Heategevuspäev kujunes senistest kõige kõnekamaks ja pakkus vaatajaile järelemõtlemist veel pikaks ajaks," sõnas Jõulutunneli saatejuht ja produtsent Margus Saar.

Täpsem informatsioon:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
56 223 718

ENÜ(www.enu.ee) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.

pühapäev, 21. november 2010

Naistevastast vägivalda tuleb kajastada asjatundlikult ja erapooletult

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
22.11.2010

Naistevastast vägivalda tuleb kajastada asjatundlikult ja erapooletult.

Algava nädala neljapäeval, 25. novembril tähistatakse naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Kogu maailmas korraldatakse hulgaliselt ettevõtmisi eesmärgiga tõsta ühiskonna teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest, suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ära hoidma erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.

Seoses sellega saabuvad Eestisse oma kogemusi jagama rahvusvahelise tuntusega eksperdid, spetsialistid ja loovinimesed. Toimuvad praktilised töötoad, videoesitlused, konverentsid, erakondade ümarlaud, sotsiaalministri vastuvõtt ja temaatiline tantsuetendus. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab 25. novembril üle Valge Lindi auhinna.

Meedia rolli naistevastase vägivalla kui äärmiselt tundliku teema käsitlemisel ning avaliku arvamuse kujundamisel on väga suur. Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, leidub ikka veel juhtumeid, kui teema kajastamisel otsitakse eeskätt kõmu, verd ja pisaraid, nägemata juhtumis sügavamat ühiskondlikku ja isiklikku probleemi. Pressinõukogu on tunnistanud eksimusi seoses sellise juhtumi käsitlemisega trükimeedias.

Juhime ajakirjanike ja kõigi meedias tegutsevate isikute tähelepanu Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) soovituslikele juhistele, millest ajakirjanikud peaksid lähtuma, kui kajastavad oma töös naistevastast vägivalda. Samuti võib leida rohkesti abimaterjali internetis.

Paneme ajakirjanikele südamele selle teema käsitlemise vajalikkust, kuid „… põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning soolise diskrimineerimise mis tahes kujul. Ajakirjandus peab tagama, et kui kuskil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.“ (IFJ)

Merike Viilup
Eesti Naistoimetajad
naistoimetajad@gmail.com



Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon
Naistevastase vägivalla kajastamisest


Mis on naistevastane vägivald?

· ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta määratletakse naistevastane vägivald mis tahes teona, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada naistele füüsilist, seksuaalset või psühholoogilist kahju või kannatusi, kaasa arvatud sellise teoga ähvardamine, sundimine või meelevaldne vabaduse võtmine, olenemata sellest, kas see leiab aset avalikus või eraelus. Selle hulka kuuluvad: koduvägivald, seksuaalvägivald, emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine, sunnitud prostitutsioon, inimkaubandus sunnitöö või -prostitutsiooni eesmärgil, seksuaalne ekspluateerimine, seksuaalne ahistamine, kannatusi põhjustavad kombetalitused (k.a aumõrvad ja lapsetapud) ning muud soolisusest lähtuvad diskrimineerivad tegevused.

· Maailma Terviseorganisatsioon loetleb lisakategooriatena järgmisi naistevastase seksuaalvägivalla näiteid:
- vägistamine, mille paneb toime elukaaslane, kohtamispartner või võõras;
- süstemaatiline vägistamine relvakonflikti ajal (k.a noorte tütarlaste röövimine nende rasestamise eesmärgil);
- soovimatu seksuaalne lähenemine või ahistamine, k.a seksi nõudmine vastutasuks heateo eest;
- sunnitud abielu või kooselu, kaasa arvatud laste abielu;
- rasestumisvastaste vahendite kasutamise või sugulisel teel levivate haiguste vastase kaitse muude meetmete rakendamise õiguse mitteaustamine;
- naise seksuaalse (või kehalise) puutumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus, kaasa arvatud naise suguorganite vigastamine, kohustuslik süütuse kontrollimine ja pealesunnitud abort;
- sunnitud prostitutsioon ja inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil.

· Human Rights Watch väidab: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb kogu maailmas ligikaudu neljandik naisi oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Kuni kolmandikku kõigist naistest on meessoost intiimpartner füüsiliselt rünnanud. Vägivalla läbi elanud naised ei teata kogetust piisavalt, kartes sotsiaalset märgistamist (nende enda kogukonna siseselt), oma turvalisuse pärast ning neid kaitsma pidavate institutsioonide asjakohaselt reageerimata jätmise tõttu.


Kus see aset leiab?

· Amnesty International teatab:
- Euroopas on koduvägivald 16–44-aastaste naiste seas oluline surma ja puuete põhjustaja;
- USA-s langeb iga 6 minuti järel üks naine vägistamise ja iga 15 sekundi järel üks naine peksmise ohvriks;
- naiste vägistamine on laialt levinud relvakonfliktide (nt Colombia ja Darfur) ajal;
- inimkaubandusest naistega on kujunenud üleilmne nähtus: ohvritele saab osaks seksuaalne ekspluateerimine, sunnitöö ja väärkohtlemine. Naiste mõrvu Guatemalas, Venemaal, Indias ja muudes riikides tihtipeale ei uuritagi ning süüdlased jäävad karistamata.
· Paljudes maades ei ole koduvägivald isegi mitte seadusevastane ning tööseadustes on türanniseerimise ja ahistamise vastased sätted nõrgad või pole neid üldse.

Mida saab meedia ära teha?

Selle teema põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning mis tahes kujul soolise diskrimineerimise. Ajakirjandus peab tagama, et kui kusagil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.

Uudistes ei kajastata naiste ja tütarlaste vastast vägivalda piisavalt või siis tehakse seda halvasti. Väga sageli ei võeta ajakirjanduses arvesse relvakonfliktide tagajärjel aset leidvat ja tihtipeale mõlemapoolset süstemaatilist seksuaalvägivalda või ei tõsteta seda küllaldaselt esile. Lisaks ilmneb 2005. aasta globaalse meediamonitooringu projekti tulemustest, et teemade seas, mille puhul naisi kujutatakse ohvri rollis, on kodu- ja seksuaalvägivald kõige vähem kajastatavad valdkonnad.

Ajakirjandus peab rohkem ära tegema, tagamaks, et üldsusel oleks naistevastase vägivalla hirmuäratavast levikust rahvusvahelises mastaabis realistlik, kõikehõlmav ning täpne ülevaade.

Samas ei saa sellise tundliku teema kajastamine olla improviseeritud. See eeldab asjatundlikkust, inimlikkust ja austust. Kui kannatanutega tegelemisel ei järgita kõrgeimaid standardeid (näiteks halvasti korraldatud usutlused), siis võib see traumat süvendada ja põhjustada raskeid katsumusi üleelanuile isegi täiendavaid kannatusi ning halvendada nende katsumuste pikaajalisi mõjusid.


IFJ juhised naistevastase vägivalla kajastamiseks

1. Naistevastane vägivald tuleb tuvastada täpselt, vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud määratlusele, mis on sätestatud ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta.

2. Kasutage täpset, mitte hinnanguid andvat keelt. Näiteks vägistamist või seksuaalset rünnet ei või mitte mingisugusel viisil seostada normaalse seksuaalkäitumisega ning inimkaubandust naistega ei tohi segamini ajada prostitutsiooniga. Otsustamisel, kui palju kujukaid detaile esitada, lähtub hea ajakirjanik tasakaalustatusest. Liiga palju oleks võib-olla sensatsioonijanune ja tarbetu, liiga vähe võib aga ohvri kaasust nõrgestada. Kajastuse keeles tuleb alati vältida vihjeid, et võib-olla oli läbielanu ise süüdi või muul viisil rünnaku või temavastase vägivallateo eest vastutav.

3. Niisuguse raske katsumuse läbi elanud inimene ei soovi, et teda kirjeldatakse „ohvrina“, välja arvatud juhul, kui ta ise kasutab seda sõna. Siltide kleepimine võib olla valus. Sel viisil kannatanud inimese tegelikkust kirjeldab täpsemalt termin „läbielanu“.

4. Tundlik kajastamine tähendab kindlustamist, et meediaintervjuuks kohtumine vastab läbielanu vajadustele. Ligiduses peab olema naissoost intervjueerija ning intervjuu koht peab alati olema turvaline ja privaatne, lähtuvalt mõistmisest, et läbielanule võidakse külge kleepida sotsiaalne stigma. Ajakirjanikud peavad tegema kõik, mis nende võimuses, vältimaks võimalust, et intervjueeritav seatakse täiendava väärkohtlemise ohtu. Selle hulka kuulub niisuguse tegevuse vältimine, mis võib õõnestada tema elukvaliteeti või kogukondlikku staatust.

5. Kohelge läbielanut austusega. Ajakirjaniku jaoks tähendab see privaatsuse austamist ning üksikasjalikku ja täielikku teavitamist nii igas intervjuus käsitletavatest teemadest kui ka selle kohta, kuidas see esitatakse. Läbielanul on õigus keelduda vastamast mis tahes küsimusele ning mitte avaldada rohkem teavet, kui ta sobivaks peab. Ajakirjanik peab olema hilisemaks ühendusevõtmiseks kättesaadav: kontaktandmete andmine intervjueeritavale tagab, et tal on võimalik hoida kontakti, kui ta seda soovib või vajab.

6. Kasutage statistikat ja sotsiaalset taustteavet, et asetada juhtum kogukonnas esineva vägivalla või konflikti konteksti. Lugejale ja meediapublikule tuleb anda laiem pilt. Mõistmist süvendavad alati naistevastase vägivalla ekspertide, nagu näiteks DART-keskuse (Dart Center for Journalism and Trauma) ekspertide arvamused, mis annavad asjakohast ja kasulikku teavet. See tagab ühtlasi, et ajakirjandusest ei jää kunagi niisugust muljet, et naistevastane vägivald kätkeb endas seletamatut tragöödiat, millele pole võimalik lõppu teha.

7. Jutustage terviklik lugu. Mõnikord kirjeldatakse ajakirjanduses ainult teatud juhtumeid, keskendudes nende traagilistele külgedele, kuid oleks hea, kui ajakirjanik mõistaks, et väärkohtlemine võib olla ühiskonna pikaajalise probleemi, relvakonflikti või kogukonna ajaloo osa.

8. Säilitage konfidentsiaalsus. Osana kohusest olla ettevaatlik lasub meedial ja ajakirjanikel eetiline vastutus mitte avalikustada trükis ega eetris konkreetseid nimesid ega kohti, mis võiks hiljem mis tahes viisil vähendada läbielanute või tunnistajate ohutust ja turvalisust. See on eriti oluline juhul, kui vägivalla taga on politsei, konfliktis osalevad väeosad, riigi- või valitsusametnikud või muude suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonidega seotud isikud.

9. Kasutage kohalikke allikaid. Ajakirjanik, kes võtab sobiva intervjuutehnika, -küsimuste ja -koha üle otsustamiseks ühendust kohapeal viibivate ekspertide, naisühenduste või -organisatsioonidega, teeb alati head tööd ning suudab vältida niisuguseid olukordi, kus meesoperaatori või -reporteri sisenemine eraldatud kohta ei ole aktsepteeritav või mis võiks põhjustada piinlikkust või vaenulikkust. Alati tuleb kasuks, kui ajakirjanik harib ennast konkreetse kultuurikonteksti valdkonnas ja suhtub sellesse lugupidavalt.

10. Esitage kasulikku teavet. Meediakajastus, mis sisaldab allikate andmeid ja kohalike tugiorganisatsioonide või -teenistuste kontaktandmeid, pakub läbielanutele ja tunnistajatele ning nende perekondadele ja teistele, kes võivad olla juhtumiga seotud, eluliselt tähtsat ja kasulikku teavet.

******

neljapäev, 18. november 2010

KUTSE

Olete oodatud osalema naistevastase vägivalla vastu
võitlemise nädala raames toimuvatel üritustel

FEMINISTID TULEVAD KELL KOLM

24.11 - 28.11.2010 Tallinnas

Projekt käsitleb naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad ise aktiivselt osaledes arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ning kultuurilisi õigusi.

Projekti eesmärgiks
on tõsta teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõigusteemast ja suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ennetama erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.
Keskseteks märksõnadeks on naine, naise keha, selle mõtestamine, selle kasutamine, sellest arusaamine ja selle vastu suunatud vaimne, seksuaalne, füüsiline, sümboolne, institutsionaalne ja strukturaalne vägivald nii avalikus kui ka isiklikus elus.

Projekti raames toimuvad praktilised töötoad, temaatilised videoskriiningud, teoreetiline Feminar ja performance-etendus. Töötubades pakuvad juhendajate erinevad tehnikad uusi, värskeid mõtteid, tundmusi, vahendeid vabanemaks valitsevatest arhailistest arusaamadest naistest ja nende kehadest, mis taastoodavad patriarhaalse ühiskonnasüsteemi olemusest tulenevat naiste vastast vägivalda.

Programm ja lisainfo:
http://feministid.blogspot.com/
Facebooki Feministid tulevad kell kolm lehelt.

Täpsem informatsioon:
Dagmar Kase tel 56 646250, dagmar.kase@artun.ee
PROGRAMM

OSAVÕTT KÕIGIST ÜRITUSTEST TASUTA (va PIDU 27.11)!
Üritustele eelregistreeruda kuni 22.11.2010
e-posti aadressil feministidtulevad@gmail.com

Kolmapäev, 24.11.2010

17.00 - 20.00 Töötuba "We Build Sisterhood! / Koos saavutame rohkem!" (inglise keeles)
Tallinna Ülikool, ruumis M 648, Uus-Sadama 5

Malin Gustavsson (Soome)
Sooline võrdõiguslikkus, feminism; arutelu seksuaalse ahistamise teemal; katsed rääkida meeste vägivallast naiste vastu kohtavad sageli tugevat vastuseisu. Vastuseis sõltub sellest, kes sa oled, kus sa oled ning millal juhid tähelepanu soolisele ebavõrdsusele. Olukord, kus pead ennast pidevalt kaitsma, võib tekitada pettumust ja frustratsiooni. Töötoas juhitakse tähelepanu igapäevastele võtetele, mida meist igaüks ning ka grupid saavad kasutada eneseusu kasvatamiseks ja üksteise toetamiseks konstruktiivsema dialoogi arendamise eesmärgil.

20.45 - 21.45 Videoskriining "Preoccupation / Järjepidev tegevus" (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Neljapäev, 25.11.2010

10.00 - 14.00 Konverents "Kelle probleem on naistevastane vägivald?"
http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=386
eelregistreerimine: 2010konverents@gmail.com
Mustpeade Maja, Pikk tn 26
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

17.00 - 20.00 Töötuba "Feminist Self Defense / Feministide enesekaitse"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum T314, Narva mnt 25

Milla Ahola (Soome)
Psüühiline, verbaalne ja füüsiline enesekaitse naistele ja trans-inimestele, sh mängud ja rollimängud.
Lisainfo vene keeles:
http://www.myspace.com/feministskajasamozaschita
Inglise keeles: http://www.myspace.com/feminist_sister

20.45 - 21.45 Videoskriining „Fragility / Haprus“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Reede, 26.11.2010

17.30 - 20.00 Töötuba "Empowerment and Basic Self-esteem / Enesekehtestus
ja eneseväärikus"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum M 648, Uus-Sadama 5

Maite Sarrió Catalá (Hispaania)

20.45 - 21.45 Videoskriining „ Resistance / Vastuseis“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Laupäev, 27.11.2010

11.00 - 17.00 FEMINAR

sünkroontõlkega eesti keelde
Tallinna Ülikooli Tallinna saal (M 218), Uus-Sadama 5

Kava:

11.00 - 11.20 Feminism ja naisõiguslus – vägivald tähenduste ruumis.
Dagmar Kase (Eesti)
Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja uuestimääratlemine, on antud tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelse Internetiruumi kommentaaridel, käsitledes antud teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi alljärgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi-feministe ja naisõiguslust-naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine; eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelised suhted meie igapäevaelu mõistetemaailmas?

11.20 - 11.40 Mida tähendab rääkida emakeeles isamaal asuvas isakodus? Mõtteid nais(t)e enesevägivallast.

Anna-Maria Penu (Eesti / Hispaania)
Ettekanne toonitab nais(t)e hääl(t)e, keele ja pilkude, jälgede jätmise vajalikkust üldisesse kultuuriloosse, naisliini järjepidevuse hoidmise olulisust fragmenteeritud üksikute heledamate tähtede kõrval. Ja seda nii isiklikus kui ka avalikus sfääris, kus naistevahelise solidaarsuse ja koostöö tähtsus on asendamatu. Kuid mida tähendab naistevaheline solidaarsus ja koostöö? Ja mis osa mängib naiste nähtamatusel ajaloos näiteks omandi puudumine?
Samuti räägime sellest, kuidas läbi teiste naiste saavutuste, mõtete, tööde alavääristamise, maha tegemise, põlguse alavääristame, põlgame, teeme maha tegelikult iseennast. Mis aitab kaasa taolise enese vastu suunatud vägivalla, misogüünia elujõule? Milles see seisneb ja kuidas see endast ja seeläbi ühiskonnast välja juurida?

11.40 - 12.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

12.00 - 12.40 Naise kujutamine vägivalla ohvri ja toimepanijana.
Liina Siib (Eesti)
Ettekandes vaatlen visuaalsete kujutiste abil, kuidas esitatakse naist, kes on langenud vägivalla ohvriks või on ise toime pannud vägivallateo. Muuhulgas tunnen huvi, kas need kujutised erinevad analoogsetest piltidest, kus tegelaseks on mees? Kas naisest on kergem saada abjektset kujutist kui mehest? Kuidas toimub naise stigmatiseerimine kujutiste kaudu? Kas vaatajas hakkab tööle kaastunne või õõvastus?
Kasutan kujutisi kunstist (naismärter, naismodell, naine kättemaksjana); teatrist (sh ooper, tragöödia); fotograafiast (nt politseifoto); filmikunstist ja ajakirjandusest.

12.40 - 13.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

13.00 - 13.40 Seksuaalne ahistamine, tõke inimõiguste saavutamiseks töökohal.
Mari Angeles Bustamente Ruano (Hispaania)
Õiglasema maailma saavutamine on inimlik püüdlus, mis tugineb peamiselt universaalsete inimõiguste nõudmistele baseeruva süsteemi loomisel. Niikaua kuni eksisteerivad sundabielud, naiste suguelundite mutilatsioon (FGM), seksuaalkuriteod, abikaasa käe läbi mõrvatud naised, poisssõbra käest jõhkralt peksa saanud neiud, ülemuse või kolleegi seksuaalse ahistamise alla kannatajad ei saa me rääkida inimõiguste universaalsusest.
On oluline märkida, et seksuaalne ahistamine töökohal pole muud kui võimu valesti mõistmine ehk teise poole alandamine läbi domineerimise. Selles protsessis segunevad õigustused uskumustest, mis seotud naiselike omaduste väidetavast alaväärsusest (seega, väärtusetusest) võrreldes mehelikkusega (väärtuslik või ülema väärtusega) ning meeste juhtpositsiooni legitiimsusest, ainsa ja tõelisena, kehtestatud ühiskonnakorras.
Lisaks segunevad need põhjendused töökohal (kuigi mitte ainult seal) klassistlike selgitustega, kus jällegi normaliseeritakse hierarhia kui ainuvõimalik viis mõista inimsuhete organiseeritust, ning muidugi võimu ja kontrolli. Mõlemad lähenemised toidavad teineteist, et säilida, süsteemi taastoota, ja mitte surra.

13.40 - 14.30 küsimused, vastused, vestlus ja lõunapaus

14.30 - 15.10 Absoluutselt vajalik. Naised vägivalla vastu.
Prof. dr. Gloria Wekker (Holland)
Laenan Malcolm X sõnu "absolutuselt vajalik", et näidata naiste vastu igapäevaselt toime pandud vägivallaga võitlemise kiireloomulisust. Millist vägivalda ma silmas pean? Naised kannatavad füüsilise, psühholoogilise ja tunnetusliku vägivalla all ning sageli on tegemist nende kolme kombinatsiooniga. Oma ettekandesse haaran sealhulgas kodu / partneri vägivalla, seksuaalse hirmutamise, prostitutsiooni, nn aumõistega seotud vägivalla ning lesbide, transseksuaalide ja queeride diskrimineerimise. Puudutan erinevaid vägivalla vorme, sealhulgas ka sellist olulist aspekti nagu sunnitud vaikimise vägivald toime pandud vägivalla kohta ning sellele lisanduv omaks võetud süü, mida naised sageli kaasas kannavad, nende vastu suunatud vägivallategude suhtes.
Tänu soo, rassi / rahvuse, klassi ja seksuaalsuse mõistetele, kesksed minu soouuringutes, näitan, kuidas need erinevad teljed suhestuvad naiste vastu suunatud vägivalla nähtustega.

15.10 - 15.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

15.30 - 16.10 Kas mina siis polegi naine? Vägivald ja dokumentideta migrantnaiste murettekitav olukord Euroopas.
Zakia Khan (Rootsi)
Tänavu alustas Göteborgis kampaaniat võrgustik "Keegi ei ole ebaseaduslik" toonitamaks dokumentideta naiste elus aset leidvat kuritarvitamist ja nende võitlust õiguse eest saada vägivalla ja väärkohtlemise vastu kaitset. Nõuame, et ka “paberiteta” naistel oleks samasugune õigus kaitsele, kuigi kõigil teistel naistel meie ühiskonnas.
Dokumentideta naised on nende seaduslike õiguste puudumise tõttu sageli kerge saak inimestele, kes teavad nende olukorda ja kasutavad ära oma võimu, et neid ähvarda, röövida, neilt välja pressida, neid läbi seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise allutada. Paljudel neist naistest pole mingit võimalust ennast kaitsta või saada politseilt abi. Nad ei ela mitte ainult peidus Rootsi ametiasutuste eest vaid peituvad ka vägivaldsete inimeste eest oma vahetus keskkonnas. Ähvarduste, vägistamiste, kuritarvitamiste ja väljapressimiste toimepanijad on vägagi teadlikud dokumentideta naisi varitsevast ohust (neid võidakse vahistada või maalt välja saata), kui nad neist nende peal toime pandud rikkumistest teada annavad.

16.10 - 16.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

16.30 - 17.10 Loomingulis-teoreetiline uurimus seksismi/rassismi kohta reklaamis.
Nanna Lüth (Saksamaa)
Grupi (Nanna Lüth, Jeanine Oleson, Wiebke Trunk) näituse idee sündis vastuseks Saksa tv-ajakirja Hörzu kampaaniale, kus esitati ülikonnas euroopa meest, kelle süles istus traditsioonilise huuleplaadiga aafrika naine ja all oli tekst "Vahel sa ei võta enam mitte midagi" kui irooniline kujutis erakordselt kõrgete nõudmistega paarist (kes ostaks kvaliteetset telekava).
2006. aastal kutsus taolise teksti ja kujutise kombinatsioon esile suure avaliku arutelu. Seda kritiseeriti, peeti seksistlikuks, rassistlikuks, ja eriti solvavaks, arvestades koloniaalset ajalugu. Saksa reklaamivolikogule, turundustööstuse enesekontrolliasutusele, tuli mitmelt poolt nõudmisi, et kampaanile tehtaks ametlik noomitus. Reklaami sõnavabadusele apelleerides ning Hörzu pressiosakonna argumentide kõrval ei toimunud mingit ametlikku käiku. Lõpuks loobusid ajakirja kirjastajad ise reklaamist.
Projekt "Aitab jamast, juba praegu!" arutas varem esile tõusnud teemasid seksismi, rassismi ja vähemuste huvide tarbeesemeteks muutmise ümber tänapäeva reklaamis.
Moderaator Anna-Maria Penu

18.00 - 20.30 Videoskriining „Meie unistused ja meie vabadus“
vestlus kunstnike osavõtul
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Petra Innanen (Soome) Dagmar Kase (Eesti), Ingrida Picukane (Läti), Heidi Romo (Soome), Liina Siib (Eesti), Rut Suso ja Maria Pavon (Hispaania), Anna-Stina Treumund (Eesti)
Moderaatorid Dagmar Kase ja Anna-Maria Penu.

22.00 - ... Tantsupidu 'kehale kirjutatud'.
Olevimägi 7
Pileti hind: eelmüük 75.- ja kohapeal 100.-
Programm täpsustub lähiajal!

Pühapäev, 28.11.2010

15.00 - 16.30 Burleski-etendus „Rebellesque from Helsinki“
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
http://www.saal.ee/event/257

17.00 - 18.00 vestlus burleski-artistidega
Bettie Blackheart, Kiki Hawaiji, Tinker Bell, Bent Van Der Bleu ja Frank Doggenstein Soomest).
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
Moderaator Dagmar Kase