kolmapäev, 7. mai 2014

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse täielikuks rakendumiseks on vaja poliitilist tahet

1. mail täitus kümme aastat soolise võrdõiguslikkuse seaduse kehtima hakkamisest, Eesti riik tunnistas sellega esmakordselt sugude võrdsust olulise eesmärgina. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi hinnangul on aeg hakata seadust täielikult rakendama. Seni on seda takistanud ebapiisav poliitiline tahe ning madal teadlikkus sellest, millised on riigi ja tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

„Kümne aastaga on avalikkuse teadmised ja hoiakud soolise võrdõiguslikkuse küsimustest paranenud. Üha enam mõistetakse, miks on sooline ebavõrdsus kahjulik nii meestele kui ka naistele, miks on vaja vähendada soolist palgalõhet või võidelda selle vastu, et naisi diskrimineeritakse nende lapsevanemaks olemise tõttu.  Eelmisel aastal loodi valitsuse nõustamiseks viimaks ka seaduses ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. Need on märgid edasiminekust, kuid võrdse ühiskonnani on veel pikk tee,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Töö hoiakute ja eelarvamustega, mis on sugude võrdsuse poole püüdlemise keskne küsimus, peab olema pidev ja süstemaatiline.
Voliniku hinnangul ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus rakendunud takistusteta. Seda eelkõige vähese poliitilise tahte tõttu, ehkki seadus näeb just avalikul sektoril suurt rolli võrdõiguslikkuse edendamisel.
Lisaks diskrimineerimise keelamise näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette, et sugude võrdõiguslikkus peab olema läbiv põhimõte, mis juhib teiste väärtuste kõrval avaliku sektori toimimist ja tööd. Seadus paneb kohustuse haridus- ja teadusasutustele ning tööandjatele süstemaatiliselt edendada soolist võrdõiguslikkust.

„Paljud ametnikud ja tööandjad ei tea aga endiselt, et neil selline kohustus on ning neil pole ka piisavalt oskusi  soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks,“ märkis Sepper.
Viimastel aastatel on võrdõigusvoliniku kantselei panustanud  ametnike ja tööandjate üldise teadlikkuse tõstmisse ning töö selle nimel jätkub.

„Inimesed ise võiksid olla julgemad ja aktiivsemad oma õiguste eest seismisel, aga suuri muutusi saab esile kutsuda just valitsus, kes peaks nii sõnas kui ka tegudes väljendama tahet tasandada sugude ebavõrdsust nii tööturul, tervise näitajates kui ka ressursside jagunemise küsimuses. On aeg hakata soolise võrdõiguslikkuse seadust täies mahus rakendama,“ ütles võrdõigusvolinik.

Pressikutse rahvusvahelisele seksuaalvägivalla teemalisele pressikonverentsile

Pressikutse
6. mai 2014

Head ajakirjanikud!

Olete oodatud neljapäeval, 8. mail kell 9 Tallinnas Radisson Sky Hotel konverentsikeskusesse (Rävala pst 3) rahvusvahelisele seksuaalvägivalla teemalisele pressikonverentsile.

Eesti ühiskonnas on levinud hoiakud, mis süüdistavad seksuaalvägivalla ohvrit tema vastu toime pandud kuriteos. Arusaam, et kallaletungi põhjustab kannatanu käitumine või välimus, on väär ning võimendab ohvri niigi traumaatilist kogemust ja vähendab kurjategija vastutust oma teo eest.

Pressikonverentsil osalevad:
·         Kai Part – Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst ja Tartu Ülikooli õppejõud ning Eesti Seksuaaltervise Liidu liige
·         Riitta Silver – Rape Crisis Centre Tukinainen (Soome)
·         Heli Heinjoki – Rape Crises Centre Tukinainen (Soome)
·         Simon Snell – koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal (Suurbritannia)
·         Fiona Lee – koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal (Suurbritannia)

Pressikonverents on sissejuhatus päeval toimuvale konverentsile, kus räägitakse esmakordselt avalikult rahvusvahelisel tasemel seksuaalvägivallast. Ajakirjanikud, kes soovivad päeval toimuval konverentsil osaleda või infot, palun saata e-mail: armo.vask@sm.ee


Kohtumiseni,
Armo Vask
Sotsiaalministeerium
teavituse peaspetsialist
Tel: 626 9304
Mob: 5666 8581

Tartu Ülikool tähistab ajakirjandusõppe 60. aastapäeva ja Juhan Peegli 95. sünniaastapäeva.

Lugupeetud ajakirjandusõppe vilistlane!

Ootame Teid väga 16. mail Tartusse tähistama koos meiega akadeemilise ajakirjandusõpetuse 60. aastapäeva ja Juhan Peegli 95. sünniaastapäeva.

Kell 12.00 alustame pidulikku Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolekut, kus räägime ideaalsest ajakirjandusest, kuulutame välja Kuldsule konkursi võitjad ning esitleme uut EAAS-i aastaraamatut ja Juhan Peegli mälestusteraamatut „Ma lõpetan selle jama ära“.

Kell 16.00 alustame vaadetega tulevikku – ootame Sind Tartu ülikooli raamatukokku konverentsile „60 aastat akadeemilist ajakirjandusharidust. Ajakirjanikkonna tulevik“, kus esinevad Marju Lauristin, Hans H. Luik, Maire Aunaste, Väino Koorberg, Hanno Tomberg, Kristjan Pihl, Eeva Esse jpt. Tule, kuula ja arutle koos teiste vilistlastega, milline saab olema meie ajakirjanike tulevik!

Õhtu lõpetame instituudi traditsioonilise Kevadgrilliga, kus lisaks grillimisele saab omavahel juttu ajada, vanu videoid vaadata, kursusepilte teha, tutvuda praeguste tudengitega, tantsu lüüa jpm.

Tule ja veeda meiega sisukas päev – kohtume kursusekaaslastega, meenutame vanu aegu ja räägime tulevikust. Vaadake kogu päeva programmi ja konverentsi kava lähemalt siin: http://www.yti.ut.ee/et/instituut/juubelikonverents

Palun registreerige ennast konverentsile, et teaksime Teie tulekuga arvestada: http://www.yti.ut.ee/et/instituut/registreerimine-11

Tähistamiseni!

-- 
Inga Kald
kommunikatsioonispetsialist
TÜ ühiskonnateaduste instituut
5306 4363 (3363)
 
www.yti.ut.ee
www.facebook.com/yhiskonnateadused