reede, 19. august 2016

NAISTE KÄRAJAD Raikkülas: naiseksolemise kogemus ja naise roll läbi aegade.

NAISTE KÄRAJAD, kus arutletakse naiseksolemise kogemuse ja naise rolli üle ühiskonnas läbi aegade.

Tänavu möödub 800 aastat Raikküla kärajate esmamainimisest. Nendel Henriku Liivimaa kroonikaski mainitud kogunemistel osalesid kõigi Eesti paikkondade esindajad. Jüri Uluots on pidanud Raikküla kärajaid Muinas-Eesti parlamendiks ja seda paika Eesti demokraatia hälliks.

Seetõttu peame Raikkülas ka naiste kärajaid, sest terviklik inimühiskond hõlmab  ühtaegu naisi ja mehi ning nende mõlema mõtteid, teadmisi ja tegusid. On asju, mida teevad ja teavad mehed nii evolutsiooni kui ka kultuuritraditsiooni tõttu loomuldasa paremini. Samal ajal on hulk eluvaldkondi, mida neilsamul põhjusil teavad ja tunnevad paremini naised. Suurem osa ühiskondlikke teemasid on aga sooülesed – sellised, mida tuleb arutada üheskoos, mis lähevad korda nii naisele kui ka mehele.

Kas nii oli ka kärajate aegu 800 aastat tagasi? Kuidas osalesid tollases ühiskonnas naised? Milline oli naise positsioon muinasaja ühiskonnas ja kuidas me sellest teame? Ajaloolased on kirjeldanud raamatus „Eesti aastal 1200“ siinseid naisi vabade ja väärikatena, kes rääkisid ühiskonna asjus meestega kaasa.

Mida sätestas 13. sajandi algusest pärinev  liivi-latgali õigus naisliinis pärimise kohta? Mida me teame arheoloogiliste andmete põhjal ning mida võib naiseksolemise kogemuse ja naise rollide kohta teada saada regilauludest?Kas muistsete naiste ühiskondlikust staatusest ja kogemustest on midagi meieni kandunud? Või on eesti naine vahepealsete eestkostesajandite jooksul ja praeguse üleilmastumise käigus võõrmõjusid vastu võttes kaotanud oma varasema tugeva positsiooni?
Naiste kärajate esimesel poolel kõnelevad Merili Metsvahi, Kauksi Ülle, Mari Sarv ja seejärel toimub aruteluring ühiskonnaelus tegusate naistega - poliitikute, ajakirjanike ja kogukonnaedendajatega.  Jutujärge hoiab Egge Kulbok-Lattik. 

Ajakava

Naiste Kärajad Raikkülas, Paka mäel 23. augustil 2016, kell 12.15-15.30

12.00 - 12.15 Kogunemine ja naiste kärajate avamine 
12.15 - 12.45 "Kas eestlastel oli emajärgne ühiskond?" Merili Metsvahi 
12.45 - 13.15 "Naasõ aru, vägi ni ilo ja võim" Kauksi Ülle 
13.15 - 13.45 "Mida räägivad meile regilaulud traditsioonilisest eesti perekonnast" Mari Sarv
13.45 - 14.00 Paus
14.00 - 15.00 Aruteluring teemal: "Kuidas on muutunud naise staatus ja naiseksolemise kogemus 20. sajandi jooksul? Millised muutused tõi endaga kaasa nõukogude aeg? Millised muutused on toimunud naiskogemuses iseseisvusaja aastakümnetel?"
Osalevad: 
15.00 - 15.30 Ühisarutelu 
15.30 Naiste kärajate lõpetamine 

Info Naiste kärajate asjus: 
Egge Kulbok-Lattik

Kogu info lingil