neljapäev, 10. september 2015

Kohustuslik kvoodisüsteem ei ole jätkusuutlik lahendus praegusele rändekriisile

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumine 10.09.2015

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonid tunnevad sügavat muret olukorra üle, kus sajad tuhanded inimesed otsivad Euroopas pelgupaika majandusliku viletsuse, poliitilise ebastabiilsuse ja sõjategevuse eest. Oleme kindlal seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatud põgenike automaatse ümberjaotamise süsteem suurendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks. Samal ajal ei leevenda see miljonite Lähis-Ida ja Aafrika inimeste isiklikke tragöödiaid. Leiame, et Eesti riik ei tohiks mingil juhul nõustuda põgenike automaatse ümberjaotamise süsteemi loomisega.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu piirid ei pea olema avatud kõigile, kellel tekib soov siia ümber asuda. Eriti olukorras, kus puudub võimekus kontrollida inimeste tausta ja selgitada välja tõelised abivajajad.
Praegu näeme iga päev telepildis järjest uute migrantide kolonnide saabumist Euroopasse. Neist paljud ei ole valmis järgima euroopalikke reegleid ja suunduvad sihikindlalt riiki, kuhu ise soovivad. Mis annab alust loota, et nad on nõus ümberpaigutamisega ühest riigist teise? Mis annab meile alust arvata, et nad on nõus edaspidi meie kultuuris kehtivaid norme ja väärtusi tunnustama?

Oleme täielikult nõus, et iga inimelu on väärtus ja abivajajaid tuleb abistada. Aga seda tuleb teha läbimõeldult ja arukalt, et lõppkokkuvõttes mitte suurendada inimlike tragöödiate arvu, mitte toetada terrorismi, soosida inimsmugeldajaid ja neid, kes pagulaste vastuvõtu pealt kasumeid teenivad.

Aidata tuleb tõelisi abivajajaid, eelkõige lapsi, naisi, vanureid, puudega inimesi. Ja seda tuleb teha nende inimeste endi kodumaal või vähemalt kodupiirkonnas. Euroopa kõrgeimal poliitilisel tasandil ei tohiks julgustada hädas olevaid inimesi oma kodumaalt lahkuma ning võtma ette pikka ja riskantset teekonda, lubades neile Euroopas jagada kõiki hüvesid. Nagu näeme, on Euroopasse jõudvate migrantide seas ülekaalus täies elujõus mehed, kes on jätnud perekonnad maha ohuolukorda, mille eest nad ise põgenevad. Kellega oleme siis solidaarsed, kelle inimõigusi kaitseme?

Euroopa Liit peaks peaks viivitamatult suunama kõik võimalikud ressursid turvatsoonide ja põgenikelaagrite loomisele ja olemasolevate toetamisele kriisipiirkondades või nendega piirnevates riikides. Euroopa Liidu välispoliitika peaks olema suunatud nende riikidega vastavate kokkulepete sõlmimisele ja loomulikult relvakonfliktide lõpetamisele.

Euroopa välispiir tuleb muuta toimivaks ja lõpetada kontrollimatu migrantide, kelle isikuid ei ole võimalik parimalgi tahtmisel tuvastada, sissevool. Inimsmugeldajate maffia tegevus Vahemerel tuleb jõuliselt lõpetada. Tuleb toetada piiririike, mis on langenud kõige suurema surve alla, ja tunnustada riike, mis on astunud piiride turvamiseks selgeid samme.

Euroopa Liidu senised rahvusvahelise kaitse andmist reguleerivad nõuded tuleb üle vaadata, kaitse saamise tingimusi tuleb karmistada ja leevendada kõrgeid standardeid abile, mida pagulastele pakutakse. Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa riikide võimekus ei ole ühesugune. Nimetatud nõuete väljatöötamise ajal oli tegemist üksikute tagakiusatud inimeste vastuvõtmisega, kelle abistamine ja ühiskonda lõimimine ei tekitanud üheski riigis erilisi probleeme kohalikele elanikele. Praegu on aga tegemist hoopis uue olukorraga.

Eesti on alles hakanud looma võimekust põgenike vastuvõtmiseks. Seda, kui palju inimesi ja keda oleme valmis vastu võtma, saab igal ajahetkel öelda ainult Eesti rahvas, seda ei tohi peale sundida Euroopa Komisjon. Just need sunnimeetodid lähevad vastuollu sellise Euroopa Liidu põhiväärtustega, millega liitusime 2004. aastal. Euroopat tabanud rändekriisi probleemidele tuleb läheneda sisuliselt ja tegeleda tuleb kriisi põhjustega. Põgenike liikmesriikide vahel ringijaotamise püsisüsteemi loomine ei ole jätkusuutlik lahendus.


Pöördumine on saadetud Eesti Vabariigi peaministrile, siseministrile, sotsiaalkaitse ministrile ja välisministrile, samuti Eestist valitud Europarlamendi liikmetele.