reede, 11. aprill 2014

Palgavisioon arutles soolise palgalõhe üle

10. aprillil tähistati võrdse palga päeva. Eesti eri paigus toimusid sotsiaalministeeriumi eestvedamisel 15 arutelu, kuhu olid oodatud osalema kõik huvilised. Veebiülekandega Delfis ja telefonilülitustega seoti maakondlikud sündmused üheks Palgavisiooniks, et üheskoos arutada, mis põhjustab sissetulekute ebavõrdsust ja kuidas seda olukorda lahendada.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse: " Sooline palgalõhe on Eestis tõsine probleem. „Naised teenivad meestest 30% vähem ning paraku on see suurim erinevus meeste ja naiste palkades Euroopas. Palgalõhe mõjutab elukvaliteeti nii praegu kui väljendub ka pensionide suuruses tulevikus".  

Soolisel palgalõhel on mitmeid põhjuseid: sooline jaotumine hariduses ja tööturul, töö- ja pereelu ühitamise raskused, iganenud personalipraktikad. Kas see on probleem, kui naised teevadki meestest erinevaid töid, mille eest makstakse vähem? Aga see, kui sama töö eest makstakse mehele rohkem? Miks väärtustatakse ühiskonnas ühte elukutset rohkem kui teist? Millist hinda maksavad nii mehed kui naised ebavõrdsete sissetulekute eest? Need ja teised küsimused võetigi Palgavisioonil arutelule.

Arutelud toimusid Haapsalus, Jõgeval, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis või Võrus ning algasid igal pool kell 14:36. Nimelt saaks just sel kellaajal otsa kell 9 algav naiste tööpäev, kui nende tööd hinnataks meeste omaga võrdselt.

Enne Tallinnas Swissotelis toimuvat ja veebi kaudu üle Eesti nähtavat arutelu rääkis palgalõhest Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhataja Reet Laja. Parimatest praktikatest ettevõtluses rääkisid Merje Laasi Microsoft Baltikumist ning ettevõtja Klaas-Jan Reincke.

Tallinnas osalesid aruteluringis Kultuuriministeeriumi nõunik Yoko Alender, linnasekretär Toomas Sepp, Microsoft Balti personalijuht Merje Laasi, Terve Eesti SA juht Hannes Lents, ajakirjanik Krister Paris ning kolm Tallinna Inglise Kolledži õpilast.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Palgavisiooni leht Facebookis:



Ajakirjanik - loomeinimene või trükitööline?

Eesti Ajakirjanike Liidu konverents 
„Ajakirjanik – kas loomeinimene või tükitööline“

 28. aprillil algusega 12.00
 koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas

Ajakirjanik ei ole igaüks, kes töötab ajalehe, ajakirja, raadio, televisiooni või portaali toimetuses ega ka mitte iga blogija. Ajakirjanik ei ole ka igaüks, kes ajakirjanduses sõna võtab või sõna saab. 

Aga kes siis ajakirjanik on? 
Mis eristab teda meediatöötajast, nagu ka arvamusliidrist või nuputreialist? Kas ajakirjanik on loominguline isik või informeerija, propagandist või sõltumatu vaatleja? Kuidas toetada ajakirjaniku võimalusi luua väärtuslikku ajakirjandust? 

Eesti Ajakirjanike Liit kutsub erialainimesi, tööandjaid ja akadeemilisi eksperte konverentsile otsima nendele küsimustele ühtsemat vaatenurka. Eesmärgiks on määratleda/defineerida ajakirjaniku kutse, et eraldada terad sõkaldest.

Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas 28. aprillil algusega 12.00. 
Kõik huvilised on oodatud. Et kõigile jaguks kohvi ja suupistet, aga ka istumisruumi, selleks palume osalemisest teada anda eal@eal.ee või 53 33 9699.

Lisateave:
Helle Tiikmaa
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees
53 33 9699
Peeter Ernits
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees