Esmaspäev, 24. aprill 2017

ENÜ ei poolda muudatusi HMN seaduses


Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seisukohad seoses kavandavate muudatustega HMN seaduses
                                                                                                                              
1.       Senine HMN toetuste jaotamine on ENÜ võrgustikku kuuluvate organisatsioonide hinnangul üldjoontes olnud korraldatud hästi ja me ei näe vajadust põhimõttelisteks muudatusteks.

HMN projektid sotsiaalvaldkonnas on andnud võimaluse kiiresti ja paindlikult reageerida muutustele, rahastada ühiskondlikult vajalikke tegevusi, milleks muudest allikatest pole olnud võimalik toetust taotleda ja mis väga oluline- arendada välja uusi teenuseid. See on olnud väikeste ja tegevust alustavate organisatsioonide jaoks väga hea võimalus oma ideid ellu viia. Võrreldes teiste rahastusallikatega on HMN tunduvalt vähem bürokraatlik ja võimaldab keskenduda pigem sisulistele tegevustele ja ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisele kui retoorikale.
Projektide hindajateks on ministeeriumis olnud oma valdkonnast head ülevaadet omavad spetsialistid. Meie ei ole ka kunagi puutunud kokku poliitiliselt kallutatud otsustamisprotsessidega.

2.       Põhiprobleemiks on ENÜ liikmete hinnangul olnud soolise võrdõiguslikkuse valdkonna puudumine HMN seaduses ja sellest tulenev liiga vähene rahastus selle teemaga tegelevatele organisatsioonidele, eelkõige naisorganisatsioonidele.

Sotsiaalministeeriumi eelarves oli  aastatel 2003-2005 kolme aasta jooksul spetsiaalne eelarverida, kust toetati naiste koostöö projekte. 2006. aastast kaotas ministeerium selle rea, soolise võrdõiguslikkuse edendamise projektikonkursside korraldamine anti üle  Avatud Eesti Fondile. Raha said aastatel 2006-2008 sealt taotleda kõik soovijad, st spetsiaalne rahastus naisorganisatsioonidele kadus. Sellest ajast on HMN olnud naisorganisatsioonide jaoks peamiseks rahastusallikaks, kuid võrreldes teiste valdkondade organisatsioonidega on naisorganisatsioonide rahastus, eriti arvestades naisorganisatsioonide koguarvu, olnud ebaproportsionaalselt väike.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus on alates 2007. aastast taotlenud igal aastal suurprojektidest raha ka oma liikmesorganisatsioonide, eelkõige maakondades tegutsevate ümarlaudade, soolise võrdõiguslikkuse teemaliste ürituste korraldamiseks. Toetusvõimalus liikmetele on aga olnud alati väga napp, jäädes allatuhande euro aastas.
Seega näeme selget vajadust HMN seaduses selgelt sätestada toetuse saajatena naisorganisatsioonid ja teised soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevad organisatsioonid.

3.       Me ei toeta mõtet, et ministeerium peaks valima soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ühe strateegilise partneri, kes hakkaks ellu viima Heaolu arengukavas ette nähtud tegevusi.

Arengukava tegevuste loetelu on väga piiratud, seega jääksid igasugusest toetusvõimalusest ilma paljud eriilmelised naisorganisatsioonid (nii ENÜga liitunud kui paljud teised), kes tegelevad oma liikmete ja ühiskonnajaoks oluliste teemadega. Muudatusega kaasneks seetõttu ilmselt massiline naisorganisatsioonide likvideerimine. Samas on ENÜ valmis koostööks kõigi organisatsioonidega, kellega meil on ühised eesmärgid.

4.       Me oleme vastu väikeprojektide haldamise üleandmisele Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile.
Senise kogemuse kohaselt toob see taotlejatele kaasa olulise bürokraatia kasvu ja seda sisuliste tegevuste arvelt. Võrreldes senisega halveneks kindlasti projektide hindamise kvaliteet, kuna ei oleks kuidagi võimalik kaasata piisavalt erapooletuid ja samas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste alal pädevaid hindajaid. Kui eesmärk on vähendada ametnike halduskoorumust (ja sellega seotud riigi kulusid), siis tuleb meeles pidada, et ka KÜSK peab palkama vajalikud töötajad ja maksma neile konkurentsivõimelist palka.

5.       Leiame, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise teemasid ei tohiks käsitleda koos, kuna soolise võrdõiguslikkuse edendamine, mis on sätestatud ka SVÕ seaduse eesmärgina,  vajab omaette spetsiifilisi teadmisi ning aastaid sel teemal koolitust saanud naisorganisatsioonid saavad siin olulisel määral kaasa rääkida ja sellesse panustada.


Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär