Pühapäev, 26. detsember 2010

Head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!!!



Hyvää uutta vuotta!
Happy New Year!
Feliz Año Nuevo!
Naistoimetajad
***

Reede, 17. detsember 2010

Jõulumüük raadiomajas


Head ajakirjanikud!

Jõulud on varsti käes ja arvata võib,

et kõik pole veel jõudnud kinke varuda.


MTÜ Eesti Naistoimetajad kutsub

20. detsembril kell 11-15

raadiomaja fuajeesse jõulumüügile.


Pakume enda tehtud käsitööd, kunsti ja raamatuid.

Kohtumiseni!
Aita Nurga
MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige

jõuluistung 2010


Head naistoimetajad!

Ühenduse viimane jõuluistung toimub
esmaspäeval, 20. detsembril kell 17
EAL büroos.


Kava:

1. Tervitusjook ja suupisted, loosipaki kontroll
2. Tüdrukute jututuba: päkapikk aitab ja ahistab
3. Naiste töötuba: jõuluvana – müüt või tegelikkus
4. Paneeldiskussioon: hea sõna võidab
5. workshop: kas hooletu jääb ilma

Üritust toetame ise kaasavõetud jookide, suupistete ja loosipakiga!

Kohtumiseni esmaspäeval!
Piret, Aita, Merike

Reede, 10. detsember 2010

Feminism ja naisõiguslus

27.nov. toimunud Feminari jälgedes.

Dagmar Kase ettekanne tänases Sirbis lühendatud kujul:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11732%3Afeminism-ja-naisoiguslus-&catid=6%3Akunst&Itemid=10&issue=3325

Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja määratlemine, on nende mõistete tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelsetel internetikommentaaridel, käsitledes teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi järgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi/feministe ja naisõiguslust/naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine? Ettekandes vaadeldakse eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelisi suhteid meie tavamõistete maailmas.


Feminism ja naisõiguslus
Sirp 10.12.2010


Kuigi feminism esineb mitmesuguses vormis, on enamiku jaoks feminist see, kes arvab, et naised on ahistatud olukorras ning tahab parandada naiste positsiooni, naisõiguslus on sellega võrdlusmärgilises suhtes.

Kas keeles kasutatav naise mõiste ja selle sotsiaalse tähendusega seotud mõisted on ikka ühesugused? Kui pidada (keele)konstruktsioone tegelikkuseks, siis loome taas juba eksisteerivat mõistete ja tähenduste võrgustikku, küsimata, kas, miks ja kuidas eristatakse feminismi (feministi) ja naisõiguslust (naisõiguslast); kes seda diskursust toodab; kelle või mille huvides deformeeritakse tähendusi ja millises kontekstis teatud sõnu kasutatakse?

Kui vaadata viimasel ajal avaldatud inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid artikleid ning nende Interneti-kommentaare, võib väita, et tähendusi tahavad muuta emotsionaalsed inimesed, kes konstrueerivad tegelikkust iseseisvalt ja kindlustavad seda konstruktsiooni sotsiaalselt. Tegelikkuse iseseisva konstrueerimise all pean ma silmas seda, et iga kommentaator võtab aluseks mõne teksti ja selle esitusviisi, vaadeldes seda enda valitud vaatepunktist, tihtipeale kaotab kommentaar oma tähenduse, sõnumi ja mõtte, saades artiklist endast olulisemaks.

Müütide elushoidmine on seotud ühise arusaamise, ühtekuuluvuse loomise ja hoidmisega. Ameerika Ühendriikide teoreetik James Carey on väitnud, et rituaalne vaade ei ole suunatud sõnumite levitamisele ruumis, vaid ühiskonna säilitamisele ajas

1. 2. novembri Postimehe artiklist „Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust” võib lugeda, et „sotsiaalministeerium korraldab novembris kõigi maakondade koolides gümnaasiumiõpilastele infotunnid, mille eesmärk on püüda vähendada naiste ja meeste ebavõrdsust Eesti tööturul. [---] samuti saab ministeerium infotundide tulemusel teha plaane, kuidas viia haridusprogrammi soolise võrdõiguslikkuse temaatikat”.

2 See tekitas elava keskustelu. Kommentaator, kes esines nime all „Häbematu vaenu külvamine” … leidis, et „see salakaval feministlik õõnestustöö ühiskonna lõhestamiseks ja noorte inimeste meelekindluse kõigutamiseks on lausa kuritegelik! -- Selline on tulemus, kui riigiametites on juba ca 75% naisi... [---]” (kommentaaride kirjapilt muutmata – D. K.).

3 Nuhkija.blogspot. com teatas, et „lastele tuleb hoopis õpetada, et meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ei ole kunagi olnud, ei ole ka praegu ning ei saa ka kunagi olema. [---].
Õpetada on vaja aga AUSTUST teineteise suhtes sest IGA naine on potentsiaalne EMA ja see on iga naise kõige püham kohus. Naise KOHUS inimkonna ees on kasvatada last ning mehe KOHUS on see teha naise jaoks võimalikult kergeks materiaalselt. See nn „võrdõiguslikkus” aga TOO DAB homoraste, rullnokki ning südametuid kesksoost olendeid kellele pole püha muud kui ainult oma ihad ja seda kõigi teiste arvel.”

4 Kommentaatorite tahe luua endale sobiv reaalsus viib eneserahulduseni, mille puhul tegelikkusekäsitlus sõltub suures osas ühiskonna soovist ja võimest kõiki väärtusi tendeerida ja determineerida.

Tähenduste muutmine ja kinnistamine kannab eneses ohtralt subjektiivseid tähendusi, mis tulenevad eelkõige eelarvamustest, hirmust ja võimu(iha)st. Rohkem kui kolmkümmend aastat on feministlike teooriate keskpunktis olnud võim, selle hindamine ja analüüs. Prantsuse filosoof Michel Foucault on leidnud, et diskursuse distsiplineeritud teadvus on kõige tõhusam kontrollivorm.

Üks nn moraalse paanika tekkemehhanism on konstrueeritud draama ja põnevus. Kui olukord või isik on määratletud kui ühiskonna väärtustele ja huvidele ohtlik, siis esitatakse seda tavaliselt stereotüüpsel kujul, „õigesti” mõtlevad inimesed on selle vastu ja tõusevad n-ö barrikaadidele.

Barrikaadidele sundis kommentaatorid minema 15. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud Brigitta Davidjantsi artikkel „Viha õhutamise õigus pole inimõigus”, milles autor mainib, et „sõnavabadus ei vabanda seda, miks meedia avaldab regulaarselt viha külvavaid sõnavõtte. Neid lugedes tundub vahel, et artiklite taga on vähemusteviha, mida kirjutajad endale isegi ei teadvusta. [---] Ja vähemalt Eestis ei suhtu valitseva mehelikkuse esindajad erinevustesse sõbralikult, olgu tegu välismaalaste, naiste või homodega.”

5 Oma arvamust avaldab teiste hulgas Heiki Suurkask, kelle sõnul „[---] käesolevast artiklist võiks aru saada vaid ühel tingimusel: kui siin ei väljenduks taas feministlik meestevihkamine, võiks ehk sallivusest edasigi arutada. [---] praegu käib üheaegselt kaks kampaaniat – „väikekodanliku peremudeli” vastu ja homoseksuaalse peremudeli poolt. Ehk iga feminist peaks jätma mehe maha ja parem kui üldse mitte sünnitama, samas kui abielu jääks juba puhtalt homode päralt.”

6 1998. aastal Tartu ülikooli poliitilise ideoloogia kursusel koostatud Tõnis Sae, Peeter Undi ja Karin Muoni referaadiga „Mida mõista feminismi all?” kaasnes tudengite seas küsitlus, mis või kes seostub mõistega „feminism”. „Mis” küsimusele vastati „naine”, „iseteadlikkus”, „võrdõiguslikkus”, „sõltumatus”, „võitlus”, „võitleja” ja „naisõiguslus”. [---] Üldine hoiak feminismi suhtes oli negatiivne. Naistudengid nimetasid feministe „jobudeks naisteks”, „mõttetuks jamaks”, „naisteks, kes ei suuda ennast mujal realiseerida.
Meeste hoiak oli veel negatiivsem: „hull naine”, „naised, kes arvavad, et nad on pahade meeste poolt rõhutud”, „meestevaenulikkus”, „alaväärsuskompleksi põdevad naised”, „agressiivne naine”, „tühja koha pealt probleemide tekitamine”, „üleliigne iseteadlikkus ja kiuslik naisideoloogia”.

7 Küsitluse käigus selgus, et tudengid ei taha n-ö feminismiparteiga ühineda, sest „Eestis pole feminism võimalik, kuna [---] eesti keeles ei eristata mees- ja naissugu; kuna 50 aastat on tulnud olla nõukogude naine, kes juhtis traktorit ja pole justkui millegi eest võidelda”. Lisaks seostus meessoo esindajatel feminismiga ka seks või siis selle puudumine: „mitteseksivad naised”, „lesbism” ja „porno”. Naistel ei seostunud feminism kordagi sõnaga „seks”, küll aga märgiti ahistamist ja diskrimineerimist.”

8 Lugedes praegu kaksteist aastat tagasi kirjapandut, tuleb tõdeda, et kui selle aja jooksul on midagi Eestis muutunud, siis vaid see, et „feminismi/feministi” ja „naisõigusluse/naisõiguslase” tähendus on veelgi kaugenenud: juurde on haaratud kaasmõisteid, kuid tähenduste negatiivsed varjundid on alles. Seega tollane arusaam ei ole minevik, see on praegu meiega siin.

Kuidas tähendusi positiivsemaks muuta? Üheks võimaluseks on häbi ja kartuseta koondada üritused ja inimesed loosungi „Feministid tulevad kell kolm” alla, mis muu hulgas tõendab feministide olemasolu ja nende saabumist ning mitte vähem tähtis ei ole fakt, et feministid ei saabu pimedas ja nad ei lahku.

1 Raivo Palmaru, Munakivitee lõpus. Keele ja kommunikatsiooni mõjust ühiskonna terviklikkusele. – Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 44. http://www.ceeol.com/aspx/ getdocument.aspx?logid=5&id=526C9DD4-76D2-11D9AA90-0080AD3A5A91 [11/24/10].

2 Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust. – Postimees. http://www.postimees.ee/?id=335526, 02.11.2010. [26/11/10].

3 Häbematu vaenu külvamine... Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust. – Postimees. http://www. postimees.ee/?id=335526&com=1, 02.11.2010. [26/11/10].

4 nuhkija.blogspot.com. Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust. – Postimees. http://www.postimees. ee/?id=335526&com=1, 02.11.2010. [26/11/10].

5 Brigitta Davidjants, Viha õhutamise õigus pole inimõigus. – Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/artikkel/585352, 15.10.2010. [26/11/10].

6 Heiki Suurkask, Brigitta Davidjants, Viha õhutamise õigus pole inimõigus. – Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/ artikkel/585352&kommentaarid=0, 15.10.2010. [26/11/10].

7 T. Saag, P. Unt, K. Muoni, Mida mõista „feminismi” all? Referaat kursusel „Poliitilised ideoloogiad”. TÜ, 1998.

8 Samas. Lühendatud ettekanne 27. X feminaril „Feministid tulevad kell kolm”.

Teisipäev, 30. november 2010

Kelle probleem on naistevastane vägivald

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu
Pressiteade
26.11.2010

Eile, ÜRO ülemaailmsel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval toimunud konverentsil „Kelle probleem on naistevastane vägivald?” jagasid Euroopa kogemusi võitluses naistevastase vägivallaga Rootsi võrdõiguslikkuse ministri endine nõunik Lars Bäck Javier ja Euroopa Nõukogu CAHVIO (Ad Hoc Committee on Preventing and Combating Violence Against Women and Domestic Violence) komitee liige Truchero Cuevas. Euroopa Nõukogu tööst naistevastase vägivalla tõkestamiseks rääkis Mailis Reps, Eesti delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teema käsitlemine maailmas hoogustunud. ÜRO algatas 2008.a. pikemaajalise kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla“, Euroopa Nõukogus on lõppjärgus naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni koostamine.

Eesti valitsus on naistevastase vägivalla teemat jätkuvalt alatähtsustanud, justiitsministeeriumi vägivalla vastu võitlemise arengukava aastateks 2010-2014 vaatab naistevastasest vägivallast mööda. Konverentsil toimunud justiitsministeeriumi ja erakondade esindajate ümarlauad „Eesti riigi tegevus võitluses naistevastase vägivallaga“ jäi samuti hambutuks.

Seoses eeltooduga tegi ENÜ konverentsi lõppedes avaliku pöördumise „Aeg on teha lõpp naistevastasele vägivallale“ Riigikogu, valitsuse, kohalike omavalitsuste ja teiste otsustajate poole konkreetsete algatustega naistevastase vägivalla vähendamiseks ja lõpetamiseks Eestis.

Konverentsil tunnustas ENÜ Valge Lindi auhinnaga Rahvusringhäälingu heategevusprogrammi Jõulutunnel töörühma. „Perevägivallast kui ühiskonna tabuteemast avameelselt rääkimine andis paljudele naistele julgust oma probleemidele lahenduse otsimiseks. Tänu saatega kogutud rahale said Eesti naiste varjupaigad aidata paljusid vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi,” sõnas ENÜ eesistuja Laine Tarvis.

Konverentsi toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Lisainfo:Laine Tarvis,Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja, tel. 56223718, laine.tarvis@mail.ee
Inga Mikiver,Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, tallinn@naisteabi.ee


Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (www.enu.ee) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöövõrgustik, mis ühendab üle 150 erineva naisühenduse.ENÜ sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes, et dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (
www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

****

Neljapäev, 25. november 2010

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind läheb Jõulutunneli töörühmale

ENÜ pressiteade

Auhind antakse üle neljapäeval, 25. novembril kell 12.30 Mustpeade Majas ülemaailmse naistevastase vägivallaga võitlemise päeva raames toimuval konverentsil.

2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind (stop violence against women - peatada naistevastane vägivald) antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Laine Tarvis, ENÜ eesistuja:“ Täname Jõulutunneli tegijaid perevägivalla kui Eestis kõige laiemalt levinud naistevastase vägivalla vormi käsitlemise eest oma saates. Perevägivallast kui ühiskonna tabuteemast terve pika saatepäeva jooksul avameelselt rääkimine andis väga paljudele naistele julgust oma probleemidele lahenduse otsimiseks. Tänu saatega kogutud rahale said kõik Eesti varjupaigad aidata paljusid vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi.”

Valge Lindi auhinna on pävinud:

2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Jõulutunnel on tundlikkust ja sotsiaalset närvi nõudev heategevusprogramm, mis igal aastal aitab kaasa miljonite kroonide kogumisele abivajajate toetuseks. Viimase, kümnenda Jõulutunneliga saadi naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni heaks ligi 1,5 miljonit krooni annetusi. "Vaatamata viletsale majandusaastale ja pealtnäha ebatavalisele teemale oli televaatajate toetus kummardusväärselt suur. Heategevuspäev kujunes senistest kõige kõnekamaks ja pakkus vaatajaile järelemõtlemist veel pikaks ajaks," sõnas Jõulutunneli saatejuht ja produtsent Margus Saar.

Täpsem informatsioon:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
56 223 718

ENÜ(www.enu.ee) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.

Pühapäev, 21. november 2010

Naistevastast vägivalda tuleb kajastada asjatundlikult ja erapooletult

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
22.11.2010

Naistevastast vägivalda tuleb kajastada asjatundlikult ja erapooletult.

Algava nädala neljapäeval, 25. novembril tähistatakse naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Kogu maailmas korraldatakse hulgaliselt ettevõtmisi eesmärgiga tõsta ühiskonna teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest, suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ära hoidma erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.

Seoses sellega saabuvad Eestisse oma kogemusi jagama rahvusvahelise tuntusega eksperdid, spetsialistid ja loovinimesed. Toimuvad praktilised töötoad, videoesitlused, konverentsid, erakondade ümarlaud, sotsiaalministri vastuvõtt ja temaatiline tantsuetendus. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab 25. novembril üle Valge Lindi auhinna.

Meedia rolli naistevastase vägivalla kui äärmiselt tundliku teema käsitlemisel ning avaliku arvamuse kujundamisel on väga suur. Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, leidub ikka veel juhtumeid, kui teema kajastamisel otsitakse eeskätt kõmu, verd ja pisaraid, nägemata juhtumis sügavamat ühiskondlikku ja isiklikku probleemi. Pressinõukogu on tunnistanud eksimusi seoses sellise juhtumi käsitlemisega trükimeedias.

Juhime ajakirjanike ja kõigi meedias tegutsevate isikute tähelepanu Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) soovituslikele juhistele, millest ajakirjanikud peaksid lähtuma, kui kajastavad oma töös naistevastast vägivalda. Samuti võib leida rohkesti abimaterjali internetis.

Paneme ajakirjanikele südamele selle teema käsitlemise vajalikkust, kuid „… põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning soolise diskrimineerimise mis tahes kujul. Ajakirjandus peab tagama, et kui kuskil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.“ (IFJ)

Merike Viilup
Eesti Naistoimetajad
naistoimetajad@gmail.com



Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon
Naistevastase vägivalla kajastamisest


Mis on naistevastane vägivald?

· ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta määratletakse naistevastane vägivald mis tahes teona, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada naistele füüsilist, seksuaalset või psühholoogilist kahju või kannatusi, kaasa arvatud sellise teoga ähvardamine, sundimine või meelevaldne vabaduse võtmine, olenemata sellest, kas see leiab aset avalikus või eraelus. Selle hulka kuuluvad: koduvägivald, seksuaalvägivald, emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine, sunnitud prostitutsioon, inimkaubandus sunnitöö või -prostitutsiooni eesmärgil, seksuaalne ekspluateerimine, seksuaalne ahistamine, kannatusi põhjustavad kombetalitused (k.a aumõrvad ja lapsetapud) ning muud soolisusest lähtuvad diskrimineerivad tegevused.

· Maailma Terviseorganisatsioon loetleb lisakategooriatena järgmisi naistevastase seksuaalvägivalla näiteid:
- vägistamine, mille paneb toime elukaaslane, kohtamispartner või võõras;
- süstemaatiline vägistamine relvakonflikti ajal (k.a noorte tütarlaste röövimine nende rasestamise eesmärgil);
- soovimatu seksuaalne lähenemine või ahistamine, k.a seksi nõudmine vastutasuks heateo eest;
- sunnitud abielu või kooselu, kaasa arvatud laste abielu;
- rasestumisvastaste vahendite kasutamise või sugulisel teel levivate haiguste vastase kaitse muude meetmete rakendamise õiguse mitteaustamine;
- naise seksuaalse (või kehalise) puutumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus, kaasa arvatud naise suguorganite vigastamine, kohustuslik süütuse kontrollimine ja pealesunnitud abort;
- sunnitud prostitutsioon ja inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil.

· Human Rights Watch väidab: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb kogu maailmas ligikaudu neljandik naisi oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Kuni kolmandikku kõigist naistest on meessoost intiimpartner füüsiliselt rünnanud. Vägivalla läbi elanud naised ei teata kogetust piisavalt, kartes sotsiaalset märgistamist (nende enda kogukonna siseselt), oma turvalisuse pärast ning neid kaitsma pidavate institutsioonide asjakohaselt reageerimata jätmise tõttu.


Kus see aset leiab?

· Amnesty International teatab:
- Euroopas on koduvägivald 16–44-aastaste naiste seas oluline surma ja puuete põhjustaja;
- USA-s langeb iga 6 minuti järel üks naine vägistamise ja iga 15 sekundi järel üks naine peksmise ohvriks;
- naiste vägistamine on laialt levinud relvakonfliktide (nt Colombia ja Darfur) ajal;
- inimkaubandusest naistega on kujunenud üleilmne nähtus: ohvritele saab osaks seksuaalne ekspluateerimine, sunnitöö ja väärkohtlemine. Naiste mõrvu Guatemalas, Venemaal, Indias ja muudes riikides tihtipeale ei uuritagi ning süüdlased jäävad karistamata.
· Paljudes maades ei ole koduvägivald isegi mitte seadusevastane ning tööseadustes on türanniseerimise ja ahistamise vastased sätted nõrgad või pole neid üldse.

Mida saab meedia ära teha?

Selle teema põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning mis tahes kujul soolise diskrimineerimise. Ajakirjandus peab tagama, et kui kusagil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.

Uudistes ei kajastata naiste ja tütarlaste vastast vägivalda piisavalt või siis tehakse seda halvasti. Väga sageli ei võeta ajakirjanduses arvesse relvakonfliktide tagajärjel aset leidvat ja tihtipeale mõlemapoolset süstemaatilist seksuaalvägivalda või ei tõsteta seda küllaldaselt esile. Lisaks ilmneb 2005. aasta globaalse meediamonitooringu projekti tulemustest, et teemade seas, mille puhul naisi kujutatakse ohvri rollis, on kodu- ja seksuaalvägivald kõige vähem kajastatavad valdkonnad.

Ajakirjandus peab rohkem ära tegema, tagamaks, et üldsusel oleks naistevastase vägivalla hirmuäratavast levikust rahvusvahelises mastaabis realistlik, kõikehõlmav ning täpne ülevaade.

Samas ei saa sellise tundliku teema kajastamine olla improviseeritud. See eeldab asjatundlikkust, inimlikkust ja austust. Kui kannatanutega tegelemisel ei järgita kõrgeimaid standardeid (näiteks halvasti korraldatud usutlused), siis võib see traumat süvendada ja põhjustada raskeid katsumusi üleelanuile isegi täiendavaid kannatusi ning halvendada nende katsumuste pikaajalisi mõjusid.


IFJ juhised naistevastase vägivalla kajastamiseks

1. Naistevastane vägivald tuleb tuvastada täpselt, vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud määratlusele, mis on sätestatud ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta.

2. Kasutage täpset, mitte hinnanguid andvat keelt. Näiteks vägistamist või seksuaalset rünnet ei või mitte mingisugusel viisil seostada normaalse seksuaalkäitumisega ning inimkaubandust naistega ei tohi segamini ajada prostitutsiooniga. Otsustamisel, kui palju kujukaid detaile esitada, lähtub hea ajakirjanik tasakaalustatusest. Liiga palju oleks võib-olla sensatsioonijanune ja tarbetu, liiga vähe võib aga ohvri kaasust nõrgestada. Kajastuse keeles tuleb alati vältida vihjeid, et võib-olla oli läbielanu ise süüdi või muul viisil rünnaku või temavastase vägivallateo eest vastutav.

3. Niisuguse raske katsumuse läbi elanud inimene ei soovi, et teda kirjeldatakse „ohvrina“, välja arvatud juhul, kui ta ise kasutab seda sõna. Siltide kleepimine võib olla valus. Sel viisil kannatanud inimese tegelikkust kirjeldab täpsemalt termin „läbielanu“.

4. Tundlik kajastamine tähendab kindlustamist, et meediaintervjuuks kohtumine vastab läbielanu vajadustele. Ligiduses peab olema naissoost intervjueerija ning intervjuu koht peab alati olema turvaline ja privaatne, lähtuvalt mõistmisest, et läbielanule võidakse külge kleepida sotsiaalne stigma. Ajakirjanikud peavad tegema kõik, mis nende võimuses, vältimaks võimalust, et intervjueeritav seatakse täiendava väärkohtlemise ohtu. Selle hulka kuulub niisuguse tegevuse vältimine, mis võib õõnestada tema elukvaliteeti või kogukondlikku staatust.

5. Kohelge läbielanut austusega. Ajakirjaniku jaoks tähendab see privaatsuse austamist ning üksikasjalikku ja täielikku teavitamist nii igas intervjuus käsitletavatest teemadest kui ka selle kohta, kuidas see esitatakse. Läbielanul on õigus keelduda vastamast mis tahes küsimusele ning mitte avaldada rohkem teavet, kui ta sobivaks peab. Ajakirjanik peab olema hilisemaks ühendusevõtmiseks kättesaadav: kontaktandmete andmine intervjueeritavale tagab, et tal on võimalik hoida kontakti, kui ta seda soovib või vajab.

6. Kasutage statistikat ja sotsiaalset taustteavet, et asetada juhtum kogukonnas esineva vägivalla või konflikti konteksti. Lugejale ja meediapublikule tuleb anda laiem pilt. Mõistmist süvendavad alati naistevastase vägivalla ekspertide, nagu näiteks DART-keskuse (Dart Center for Journalism and Trauma) ekspertide arvamused, mis annavad asjakohast ja kasulikku teavet. See tagab ühtlasi, et ajakirjandusest ei jää kunagi niisugust muljet, et naistevastane vägivald kätkeb endas seletamatut tragöödiat, millele pole võimalik lõppu teha.

7. Jutustage terviklik lugu. Mõnikord kirjeldatakse ajakirjanduses ainult teatud juhtumeid, keskendudes nende traagilistele külgedele, kuid oleks hea, kui ajakirjanik mõistaks, et väärkohtlemine võib olla ühiskonna pikaajalise probleemi, relvakonflikti või kogukonna ajaloo osa.

8. Säilitage konfidentsiaalsus. Osana kohusest olla ettevaatlik lasub meedial ja ajakirjanikel eetiline vastutus mitte avalikustada trükis ega eetris konkreetseid nimesid ega kohti, mis võiks hiljem mis tahes viisil vähendada läbielanute või tunnistajate ohutust ja turvalisust. See on eriti oluline juhul, kui vägivalla taga on politsei, konfliktis osalevad väeosad, riigi- või valitsusametnikud või muude suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonidega seotud isikud.

9. Kasutage kohalikke allikaid. Ajakirjanik, kes võtab sobiva intervjuutehnika, -küsimuste ja -koha üle otsustamiseks ühendust kohapeal viibivate ekspertide, naisühenduste või -organisatsioonidega, teeb alati head tööd ning suudab vältida niisuguseid olukordi, kus meesoperaatori või -reporteri sisenemine eraldatud kohta ei ole aktsepteeritav või mis võiks põhjustada piinlikkust või vaenulikkust. Alati tuleb kasuks, kui ajakirjanik harib ennast konkreetse kultuurikonteksti valdkonnas ja suhtub sellesse lugupidavalt.

10. Esitage kasulikku teavet. Meediakajastus, mis sisaldab allikate andmeid ja kohalike tugiorganisatsioonide või -teenistuste kontaktandmeid, pakub läbielanutele ja tunnistajatele ning nende perekondadele ja teistele, kes võivad olla juhtumiga seotud, eluliselt tähtsat ja kasulikku teavet.

******

Neljapäev, 18. november 2010

KUTSE

Olete oodatud osalema naistevastase vägivalla vastu
võitlemise nädala raames toimuvatel üritustel

FEMINISTID TULEVAD KELL KOLM

24.11 - 28.11.2010 Tallinnas

Projekt käsitleb naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad ise aktiivselt osaledes arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ning kultuurilisi õigusi.

Projekti eesmärgiks
on tõsta teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõigusteemast ja suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ennetama erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.
Keskseteks märksõnadeks on naine, naise keha, selle mõtestamine, selle kasutamine, sellest arusaamine ja selle vastu suunatud vaimne, seksuaalne, füüsiline, sümboolne, institutsionaalne ja strukturaalne vägivald nii avalikus kui ka isiklikus elus.

Projekti raames toimuvad praktilised töötoad, temaatilised videoskriiningud, teoreetiline Feminar ja performance-etendus. Töötubades pakuvad juhendajate erinevad tehnikad uusi, värskeid mõtteid, tundmusi, vahendeid vabanemaks valitsevatest arhailistest arusaamadest naistest ja nende kehadest, mis taastoodavad patriarhaalse ühiskonnasüsteemi olemusest tulenevat naiste vastast vägivalda.

Programm ja lisainfo:
http://feministid.blogspot.com/
Facebooki Feministid tulevad kell kolm lehelt.

Täpsem informatsioon:
Dagmar Kase tel 56 646250, dagmar.kase@artun.ee
PROGRAMM

OSAVÕTT KÕIGIST ÜRITUSTEST TASUTA (va PIDU 27.11)!
Üritustele eelregistreeruda kuni 22.11.2010
e-posti aadressil feministidtulevad@gmail.com

Kolmapäev, 24.11.2010

17.00 - 20.00 Töötuba "We Build Sisterhood! / Koos saavutame rohkem!" (inglise keeles)
Tallinna Ülikool, ruumis M 648, Uus-Sadama 5

Malin Gustavsson (Soome)
Sooline võrdõiguslikkus, feminism; arutelu seksuaalse ahistamise teemal; katsed rääkida meeste vägivallast naiste vastu kohtavad sageli tugevat vastuseisu. Vastuseis sõltub sellest, kes sa oled, kus sa oled ning millal juhid tähelepanu soolisele ebavõrdsusele. Olukord, kus pead ennast pidevalt kaitsma, võib tekitada pettumust ja frustratsiooni. Töötoas juhitakse tähelepanu igapäevastele võtetele, mida meist igaüks ning ka grupid saavad kasutada eneseusu kasvatamiseks ja üksteise toetamiseks konstruktiivsema dialoogi arendamise eesmärgil.

20.45 - 21.45 Videoskriining "Preoccupation / Järjepidev tegevus" (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Neljapäev, 25.11.2010

10.00 - 14.00 Konverents "Kelle probleem on naistevastane vägivald?"
http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=386
eelregistreerimine: 2010konverents@gmail.com
Mustpeade Maja, Pikk tn 26
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

17.00 - 20.00 Töötuba "Feminist Self Defense / Feministide enesekaitse"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum T314, Narva mnt 25

Milla Ahola (Soome)
Psüühiline, verbaalne ja füüsiline enesekaitse naistele ja trans-inimestele, sh mängud ja rollimängud.
Lisainfo vene keeles:
http://www.myspace.com/feministskajasamozaschita
Inglise keeles: http://www.myspace.com/feminist_sister

20.45 - 21.45 Videoskriining „Fragility / Haprus“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Reede, 26.11.2010

17.30 - 20.00 Töötuba "Empowerment and Basic Self-esteem / Enesekehtestus
ja eneseväärikus"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum M 648, Uus-Sadama 5

Maite Sarrió Catalá (Hispaania)

20.45 - 21.45 Videoskriining „ Resistance / Vastuseis“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Laupäev, 27.11.2010

11.00 - 17.00 FEMINAR

sünkroontõlkega eesti keelde
Tallinna Ülikooli Tallinna saal (M 218), Uus-Sadama 5

Kava:

11.00 - 11.20 Feminism ja naisõiguslus – vägivald tähenduste ruumis.
Dagmar Kase (Eesti)
Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja uuestimääratlemine, on antud tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelse Internetiruumi kommentaaridel, käsitledes antud teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi alljärgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi-feministe ja naisõiguslust-naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine; eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelised suhted meie igapäevaelu mõistetemaailmas?

11.20 - 11.40 Mida tähendab rääkida emakeeles isamaal asuvas isakodus? Mõtteid nais(t)e enesevägivallast.

Anna-Maria Penu (Eesti / Hispaania)
Ettekanne toonitab nais(t)e hääl(t)e, keele ja pilkude, jälgede jätmise vajalikkust üldisesse kultuuriloosse, naisliini järjepidevuse hoidmise olulisust fragmenteeritud üksikute heledamate tähtede kõrval. Ja seda nii isiklikus kui ka avalikus sfääris, kus naistevahelise solidaarsuse ja koostöö tähtsus on asendamatu. Kuid mida tähendab naistevaheline solidaarsus ja koostöö? Ja mis osa mängib naiste nähtamatusel ajaloos näiteks omandi puudumine?
Samuti räägime sellest, kuidas läbi teiste naiste saavutuste, mõtete, tööde alavääristamise, maha tegemise, põlguse alavääristame, põlgame, teeme maha tegelikult iseennast. Mis aitab kaasa taolise enese vastu suunatud vägivalla, misogüünia elujõule? Milles see seisneb ja kuidas see endast ja seeläbi ühiskonnast välja juurida?

11.40 - 12.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

12.00 - 12.40 Naise kujutamine vägivalla ohvri ja toimepanijana.
Liina Siib (Eesti)
Ettekandes vaatlen visuaalsete kujutiste abil, kuidas esitatakse naist, kes on langenud vägivalla ohvriks või on ise toime pannud vägivallateo. Muuhulgas tunnen huvi, kas need kujutised erinevad analoogsetest piltidest, kus tegelaseks on mees? Kas naisest on kergem saada abjektset kujutist kui mehest? Kuidas toimub naise stigmatiseerimine kujutiste kaudu? Kas vaatajas hakkab tööle kaastunne või õõvastus?
Kasutan kujutisi kunstist (naismärter, naismodell, naine kättemaksjana); teatrist (sh ooper, tragöödia); fotograafiast (nt politseifoto); filmikunstist ja ajakirjandusest.

12.40 - 13.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

13.00 - 13.40 Seksuaalne ahistamine, tõke inimõiguste saavutamiseks töökohal.
Mari Angeles Bustamente Ruano (Hispaania)
Õiglasema maailma saavutamine on inimlik püüdlus, mis tugineb peamiselt universaalsete inimõiguste nõudmistele baseeruva süsteemi loomisel. Niikaua kuni eksisteerivad sundabielud, naiste suguelundite mutilatsioon (FGM), seksuaalkuriteod, abikaasa käe läbi mõrvatud naised, poisssõbra käest jõhkralt peksa saanud neiud, ülemuse või kolleegi seksuaalse ahistamise alla kannatajad ei saa me rääkida inimõiguste universaalsusest.
On oluline märkida, et seksuaalne ahistamine töökohal pole muud kui võimu valesti mõistmine ehk teise poole alandamine läbi domineerimise. Selles protsessis segunevad õigustused uskumustest, mis seotud naiselike omaduste väidetavast alaväärsusest (seega, väärtusetusest) võrreldes mehelikkusega (väärtuslik või ülema väärtusega) ning meeste juhtpositsiooni legitiimsusest, ainsa ja tõelisena, kehtestatud ühiskonnakorras.
Lisaks segunevad need põhjendused töökohal (kuigi mitte ainult seal) klassistlike selgitustega, kus jällegi normaliseeritakse hierarhia kui ainuvõimalik viis mõista inimsuhete organiseeritust, ning muidugi võimu ja kontrolli. Mõlemad lähenemised toidavad teineteist, et säilida, süsteemi taastoota, ja mitte surra.

13.40 - 14.30 küsimused, vastused, vestlus ja lõunapaus

14.30 - 15.10 Absoluutselt vajalik. Naised vägivalla vastu.
Prof. dr. Gloria Wekker (Holland)
Laenan Malcolm X sõnu "absolutuselt vajalik", et näidata naiste vastu igapäevaselt toime pandud vägivallaga võitlemise kiireloomulisust. Millist vägivalda ma silmas pean? Naised kannatavad füüsilise, psühholoogilise ja tunnetusliku vägivalla all ning sageli on tegemist nende kolme kombinatsiooniga. Oma ettekandesse haaran sealhulgas kodu / partneri vägivalla, seksuaalse hirmutamise, prostitutsiooni, nn aumõistega seotud vägivalla ning lesbide, transseksuaalide ja queeride diskrimineerimise. Puudutan erinevaid vägivalla vorme, sealhulgas ka sellist olulist aspekti nagu sunnitud vaikimise vägivald toime pandud vägivalla kohta ning sellele lisanduv omaks võetud süü, mida naised sageli kaasas kannavad, nende vastu suunatud vägivallategude suhtes.
Tänu soo, rassi / rahvuse, klassi ja seksuaalsuse mõistetele, kesksed minu soouuringutes, näitan, kuidas need erinevad teljed suhestuvad naiste vastu suunatud vägivalla nähtustega.

15.10 - 15.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

15.30 - 16.10 Kas mina siis polegi naine? Vägivald ja dokumentideta migrantnaiste murettekitav olukord Euroopas.
Zakia Khan (Rootsi)
Tänavu alustas Göteborgis kampaaniat võrgustik "Keegi ei ole ebaseaduslik" toonitamaks dokumentideta naiste elus aset leidvat kuritarvitamist ja nende võitlust õiguse eest saada vägivalla ja väärkohtlemise vastu kaitset. Nõuame, et ka “paberiteta” naistel oleks samasugune õigus kaitsele, kuigi kõigil teistel naistel meie ühiskonnas.
Dokumentideta naised on nende seaduslike õiguste puudumise tõttu sageli kerge saak inimestele, kes teavad nende olukorda ja kasutavad ära oma võimu, et neid ähvarda, röövida, neilt välja pressida, neid läbi seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise allutada. Paljudel neist naistest pole mingit võimalust ennast kaitsta või saada politseilt abi. Nad ei ela mitte ainult peidus Rootsi ametiasutuste eest vaid peituvad ka vägivaldsete inimeste eest oma vahetus keskkonnas. Ähvarduste, vägistamiste, kuritarvitamiste ja väljapressimiste toimepanijad on vägagi teadlikud dokumentideta naisi varitsevast ohust (neid võidakse vahistada või maalt välja saata), kui nad neist nende peal toime pandud rikkumistest teada annavad.

16.10 - 16.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

16.30 - 17.10 Loomingulis-teoreetiline uurimus seksismi/rassismi kohta reklaamis.
Nanna Lüth (Saksamaa)
Grupi (Nanna Lüth, Jeanine Oleson, Wiebke Trunk) näituse idee sündis vastuseks Saksa tv-ajakirja Hörzu kampaaniale, kus esitati ülikonnas euroopa meest, kelle süles istus traditsioonilise huuleplaadiga aafrika naine ja all oli tekst "Vahel sa ei võta enam mitte midagi" kui irooniline kujutis erakordselt kõrgete nõudmistega paarist (kes ostaks kvaliteetset telekava).
2006. aastal kutsus taolise teksti ja kujutise kombinatsioon esile suure avaliku arutelu. Seda kritiseeriti, peeti seksistlikuks, rassistlikuks, ja eriti solvavaks, arvestades koloniaalset ajalugu. Saksa reklaamivolikogule, turundustööstuse enesekontrolliasutusele, tuli mitmelt poolt nõudmisi, et kampaanile tehtaks ametlik noomitus. Reklaami sõnavabadusele apelleerides ning Hörzu pressiosakonna argumentide kõrval ei toimunud mingit ametlikku käiku. Lõpuks loobusid ajakirja kirjastajad ise reklaamist.
Projekt "Aitab jamast, juba praegu!" arutas varem esile tõusnud teemasid seksismi, rassismi ja vähemuste huvide tarbeesemeteks muutmise ümber tänapäeva reklaamis.
Moderaator Anna-Maria Penu

18.00 - 20.30 Videoskriining „Meie unistused ja meie vabadus“
vestlus kunstnike osavõtul
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Petra Innanen (Soome) Dagmar Kase (Eesti), Ingrida Picukane (Läti), Heidi Romo (Soome), Liina Siib (Eesti), Rut Suso ja Maria Pavon (Hispaania), Anna-Stina Treumund (Eesti)
Moderaatorid Dagmar Kase ja Anna-Maria Penu.

22.00 - ... Tantsupidu 'kehale kirjutatud'.
Olevimägi 7
Pileti hind: eelmüük 75.- ja kohapeal 100.-
Programm täpsustub lähiajal!

Pühapäev, 28.11.2010

15.00 - 16.30 Burleski-etendus „Rebellesque from Helsinki“
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
http://www.saal.ee/event/257

17.00 - 18.00 vestlus burleski-artistidega
Bettie Blackheart, Kiki Hawaiji, Tinker Bell, Bent Van Der Bleu ja Frank Doggenstein Soomest).
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
Moderaator Dagmar Kase


Teisipäev, 19. oktoober 2010

Vabariigi kodanikud võrdõiguslikkusest

ETV saates VABARIIGI KODANIKUD

19. oktoobril kell 20.05

Võrdsus naiste ja meeste vahel näib Eestis visalt edenevat. Räägime võrdsete võimaluste tagamisest tööl ja ühiskondlikus elus. Stuudios on poliitikud Marianne Mikko ja Igor Gräzin, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik ja karjäärinõustaja Tiina Saar.

Saate ajal oodatakse vaatajate kõnesid telefonil 6284477
Anonüümsed arvamused saatesse ei pääse.
Mõtteid saab avaldada saates käsitletaval teemal http://etv.err.ee/index.php?0559910
Kasutagem võimalust öelda sõna sekka!

Reede, 8. oktoober 2010

Margus Saar - Hea Sõna auhind 2010

Hea Sõna auhind võtab tõsiseks

Hea sõna Naistoimetajate juhatuselt

Telemees Margus Saar on
Hea Sõna auhinna vastuvõtuks valmis




Margus: Kolleegide õnnestunud tegemisi tuleb tähele panna ja
neid selle eest hea sõnaga tunnustada



Head sõnad loeb peale
Hea Sõna laureaat 2009 Hille Karm



Valik netikommentaare:


· Iga kord imetlen tema tööd. Isegi halvad uudised tunduvad tema suu läbi mitte nii hullud. Tal ongi looduse poolt antud eriline anne meeldivalt olla ja rääkida. Palju õnne.

· Vaatangi AK ainult siis kui uudised annab edasi Margus Saar. Jaksu edaspidiseks

· Kui üks auhind on kunagi õigele inimesele läinud, siis nüüd on see tõesti juhtunud! Tublimast tublim, hr Saar!

· Palju õnne ning väga õigele inimesele läinud auhind. Tema puhul on eriti hinnatavat see toimunud areng, et kunagisest itsitavast saatejuhist on saanud meeldiv, alati soliidne ning vajalikul määral torkav ja õiglaselt sarkastiline rahvusringhäälingu võrratu töötaja.

· Hästi delikaatne, erudeeritud, intelligentne ja heatahtlik saatejuht. Jõudu talle teletöös.

· See auhind läks küll täkkesse. Hr. Saarega ekraanil kohtudes on alati selline tunne nagu viibiksime temaga samas ruumis ja kõik on nii loomulik ... ta nagu näeks meid ka - tekib tahtmine talle lehvitada, kui ta head õhtut ütleb.

Täpselt nii ongi!
Parastamisest ja ärapanemisest pungil netikommentaariumidest
ei leidnud seekord ühtegi halvustavat kommentaari.
On suur rõõm tõdeda, et HEAD SÕNAD ei ole siiski otsa saanud.
Jõudu ja palju häid sõnu Margusele
Eesti Naistoimetajatelt

Naistoimetajate meediapäev "Kära meedia pärast III". Sotsiaalne meedia - aitab ja ahistab

Meediapäevalisi tervitab Nordplusi ja
Soome Naistoimetajate poolt Mervi Viteli


Marili Lenk,
Vabaharidusliidu juhatuse liige
Tervitus projekti kaaspartnerilt

Tähelepanelikud kuulajad

Meediapäeva esinejad

Barbi Pilvre
Aune Past


Tiit Hennoste





Peeter Marvet





Meediapäev pildis







afterparty "Kompotis"



Teisipäev, 28. september 2010

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on Rahvusringhäälingu uudisteankur Margus Saar

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade

29. septembril 2010

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on Rahvusringhäälingu uudisteankur Margus Saar.

Auhind antakse üle laupäeval, 2. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast III“ hotellis Park Inn Central Tallinn, Narva mnt. 7C.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eestis silmapaistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga.

Margus Saar on sündinud 20. aprillil 1966 Tallinnas. Õppis Tallinna 8. keskkoolis (Sõle gümnaasium) ja lõpetas TPI (TTÜ) tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal. Töötanud linnavalitsuses, kinnisvarafirmas, Delfis ja MicroLinkis.
Teletööd alustas 1990. aastal diktorina. Aastast 2003 Aktuaalse Kaamera uudisteankur. On teinud laste-, majandus-, sotsiaal- ja meelelahutussaateid, kommenteerinud laulupidusid jt suurüritusi, juhtinud ja toimetanud raadiosaateid. Lisaks uudisteankrule on ka lastesaadete toimetuse juhi kt.
Paljude televaatajate südameisse on Margus Saar läinud tundlikkust ja sotsiaalset närvi nõudva heategevusprogrammi Jõulutunnel saatejuhi ja produtsendina, aidates kaasa miljonite kroonide kogumisele abivajajate toetuseks. Viimase, kümnenda Jõulutunneliga saadi naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni heaks üle 1,5 miljoni krooni annetusi. "Vaatamata viletsale majandusaastale ja pealtnäha ebatavalisele teemale oli televaatajate toetus kummardusväärselt suur. Heategevuspäev kujunes senistest kõige kõnekamaks ja pakkus vaatajaile järelemõtlemist veel pikaks ajaks," ütles Margus Saar.

Televaataja: „Margus Saar on Eesti meedia parimaid saatejuhte. Asjalik ja pädev. Küsimusi esitades resoluutne, kuid mitte torkiv. Rõõmsameelne. Suudab olla huvitav labasust ja magedat-õelat nalja serveerimata. Üliprofessionaalne. Isiksus.“

Telekolleeg: „Alati heatujuline ja naerusuine, vajadusel asjalik ja konkreetne, samas tähelepanelik ja hooliv. Seisab hea sõnaga ka kolleegide eest.“

Margus Saar: „Televisioonitöö on töö nagu iga teinegi, aga see võimaldab jutustada lugusid. Ja mulle on meeldinud inimestega kohtuda. Näed Eestit ja satud kohtadesse, kuhu muidu viiakse raha eest. Saad teha asju, mille kohta teised peavad lugema lehest või vaatama telekast.“

Hea Sõna auhinda antakse välja neljandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen ja Hille Karm.

Täiendav info: Merike Viilup, tel 50 45400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

Esmaspäev, 20. september 2010

Sotsiaalne meedia - aitab ja ahistab

Head ajakirjanikud!

Eesti Naistoimetajate ühendus kutsub teid osalema meediapäeval
2. oktoobril algusega kell 12.00.
Toimumiskoht hotell Park Inn Central Tallinn konverentsisaal, Narva mnt. 7C
Planeeritud osavõtjate arv 40.
Osavõtuks palume registreeruda hiljemalt 28. septembriks.


KÄRA MEEDIA PÄRAST III
Sotsiaalne meedia - aitab ja ahistab


rahvusvahelise projekti Also Me! (Adults Learning Social Media) raames.

Aeg: 2. oktoober 2010
Koht: Park Inn Central Tallinn konverentsisaal, Narva mnt 7C, Tallinn
Osavõtuks registreerimine 28. septembrini naistoimetajad@gmail.com,
osalemine tasuta.


KAVA

11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine, tervitused

12:05 HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12:15 - 13:00 Kuidas (digi)tehnika aitab ja/või piirab. Võrgumeedia suunad ja trendid.
Peeter Marvet, IT ekspert, Tehnokratt
13:00 - 13:15 Diskussioon/Workshop

13:15 - 14:00 Suhtlusvõrgustikud arvamusplatsina.
Aune Past, suhtekorraldusekspert
14:00 - 14:15 Diskussioon

14:15 - 15:00 Lõuna

15:00 - 15:45 Kommenteerimisväärtus ja uudisväärtus.
Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli teadur
15:45 - 16:00 Diskussioon

16:00- 16:45 Sotsiaalsest meediast meediaeksperdina.
Barbi Pilvre, meediaekspert, Tallinna ülikooli lektor
16:45 - 17:00 Diskussioon

17:00 Kokkuvõte, lõpetamine

Projekti Also Me! rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus

Projekti partnerid:
Sihtasutus Kansanvalistusseura (Soome) –projekti koordinaator
Lempäälä Täiskasvanute Koolituskeskus (Soome)
Soome Naistoimetajate Ühendus
Vilniuse Täiskasvanute Koolituskeskus (Leedu)
Eesti Vabaharidusliit
MTÜ Eesti Naistoimetajad

***

Estonian Women Editoris
seminar

MUCH NOISE ABOUT MEDIA III
Social media – assists and harasses

In the framework of the international project
Also Me! (Adults Learning Social Media)
hotel Park Inn Central Tallinn, Narva mnt. 7C.

Supported by Nordplus Framework Programme of the Nordic Council of Minister's

Programme

11:30 - 12.00 registration and welcome coffee
12:00 opening Merike Viilup, Estonian Women Editors


12:15 - 13:00 about social media as mediaexpert
Barbi Pilvre, mediaexpert, lecturer of the Tallinn Universitry

13:00 - 13:15 Discussion/workshop

13:15 - 14:00 Social networking as the opinion square
Aune Past, suhtekorraldusekspert
14:00 - 14:15 Discussion /workshop

14:15 - 15:00 Lunch

15:00 - 15:45 The value of commenting and news worthynessTiit Hennoste, researcher of the Tartu University
15:45 - 16:00 Discussion /workshop

16:00- 16:45 How (digi)equipment assists and/or harrasses
Network trends
Peeter Marvet, IT expert, Tehnokratt.
16:45 - 17:00 Discussion /Workshop

17:00 Conclusions, Closing

Moderator Merike Viilup, journalist and media consultant


Supported by Nordplus Framework Programme of the Nordic Council of Minister's

Project partners:

Kansanvalistusseura, KVS Fondation (Finalnd) –project coordinator
Lempäälä Adult Education Center (Finland)
Finnish Women Journalists
Lithuanian Centre for Adult Education and Information
Estonian Association for Adult Education
Estonina Women Editors

Laupäev, 21. august 2010

ENÜ suvekool Alu mõisas 20.-21.08.2010

Head naistoimetajad!

Olete oodatud ENÜ suvekooli, mis sel aastal toimub taas Kaitseliidu Koolis imekaunis Alu mõisas Raplamaal.

Alu mõis asub 4 km kaugusel Raplast. Ühistransport meile sobivatel aegadel sinna ei vii, nii et jalakäijatel tuleks koopereeruda autoomanikega. Nagu tavaliselt, saame kompenseerida sõidukulud.

Kava


Reede, 20.august

11.00 kogunemine, majutamine

12.00 lõuna

13.00-15.00 Sooline palgalõhe, selle põhjused ja selle vähendamise hea praktika näiteid Euroopast, arutelu - Pirjo Turk, Praxis

15.00-18.00 Enesekaitsekoolitus, koolitaja Tanel Kerikmäe

18.00 Kohvipaus

18.30 -20.00 Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2008-2010- mis tehtud, mis teoksil

20.00 Õhtusöök



Laupäev, 21. august

9.00 hommikusöök

10.00 -12.00 Kasutame IKT võimalusi: veebilehed, blogid, faceook, twitter. Koolitaja Marjam Vaher

12.00 kohvipaus

12.30-14.30 ENÜ teise poolaasta tegevuskava arutelu, ENÜ eestseisuse valimised

15.00 lõunasöök, lõpetamine

Laupäev, 3. juuli 2010

Unustamatu Prangli - nii kaugel ja siiski nii lähedal ...






Mõte Prangli saarel naistoimetajate maalilaagrit korraldada hakkas veerema juba aastapäevad tagasi, kui juhtusin uitama Tallinna külje all peesitava väikesaare liivastel radadel.
Milline arhailisus, rahu ja vaikus. Kui vaid üksikud eelmise sajandi mootorsõidukid ja -rattad ning muud imeliikurid välja arvata. Nagu oleks aeg peatunud. Seda kõike vaid 10 km kaugusel Tallinnast ja postipaadiga Helge tunnijagu üle vee popsutamist. Pakasemad talved toovad saarekese ajaliselt veelgi lähemale. Siis saab mööda jääteed tuhistada.

Pranglil pesitsevad põhikool, kirik, rahvamaja, arstipunkt, muuseum, pood ja kõigile teada Must Luuk, mis täidab korraga kohaliku puhveti, kõrtsi ja välikohviku aset, annavad aga märku igati toimivast kogukonnast. Kuigi viimase viieteist aasta jooksul on kohalike asukate arv vähenenud ähvardaval kiirusel, st 150-lt 100-le, on sellevõrra jälle suviti üha vilkam.
Enne sõda olevat aga Pranglil oma pooltuhat elanikku loendatud. Lisaks viis poodi, puhkpilli orkester, osavad näputöö meistrid ja vaprad kalapüüdjad. Kõigest sellest ja paljust muustki pajatab lahkelt sõbralik muuseumipidaja, kes ajaloohuvilisena hakkas kümmekond aastat tagasi saareinimestelt kasutut vanakraami kokku korjama, millest saidki muuseumi esimesed eksponaadid. 15 krooni sissepääsuraha peaks olema taskukohane kõigile, eriti teadmisel, et muuseum on isemajandav ja peremehe sõnul on kümne aasta jooksul saadud toetust vaid korra. Sellel aastal Viimsi vallavalitsuselt.

Aastaga on saare elus nii mõndagi muutunud. Mitmetel majadel on värskem jume, aedades rohkem silmailu, mööda liivaseid külateid vurisevad numbrimärkidega liiklusvahendid, kogu autopark on silmnähtavalt kaasaegsem. Isegi džiibid, ATV-dest rääkimata. Ilmselt mandripolitsei regulaarsete visiitide tulemus.
Suvistel nädalalõppudel ei jaksa postipaat enam kõiki huvilisi üle vedada ja kapteni käest lunitakse lisareise.
Meie sõitsime Pranglile esmaspäeval, 28. juunil. Ilmateade kuulutas, et nüüd alles tõeline suvi algab ja nii täpselt oligi. Hommikul saabujad tõdesid juba esimesel õhtul päikesepunetavat nina, õlgu ja muid strateegilisi kehaosi. Võitlus selle suve erinumbri - sääskedega kestis aga laagri lõpuni, seda eriti õhtutundidel, kui päevane jahutav tuul vaibus ja andis täis voli sääsetigedustele. Õnneks aitasid kaasavõetud abivahendid leevendada mõlemat ohtu.
Sedakorda oli laagri seltskond lausa rahvusvaheline: akvarelli ja akrüüliga tulid kätt proovima ka neli soome naistoimetajat - Sirkku, Mervi, Piia ja Arja.
Praaga Talu Puhkemaja oli laagripaigaks õnnestunud valik. Majapidamisel hoidis silma peal kapten Iivari isiklikult. Mehe lahkel kutsel õnnestus oma silmaga kaeda, kuidas õhtune võrkude väljatõmbamine käib ja milline elukas see merikurat tegelikult on.
Kümnesele seltskonnale jagus Praagal ruumi lahedalt, lisaks suvemaja köök-söögisaal. Õhtuti pugesime sinna sääskede eest peitu, kus kirglikud vestlused maailma kõige erinevamatel teemadel alates laste- ja naisküsimustest kuni rahvusvahelise poliitika ja hingede rändamiseni kestsid varajaste hommikutundideni, et siis kogutud inspiratsioonilaeng paberile-lõuendile pintsli kaudu hoogsalt välja lasta. Riina toodud inspiratsiooni õli aitas loomingulisele palangule igati kaasa.
Laagrielu tipphetkeks kujunes maalinäitus "Prangli hing". Arja joonistas kauni plakati, mis sai poe juurde üles pandud ning Piia ja Arja sättisid kolme päeva taiesed söögisaali seintele. Rahulolevalt tuli nentida, et ligi neljakümne tööga oli see täiesti korralik väljapanek. Pidulikku hetke ja meeleolu aitas rõhutada šampanjapudeli korgi lend ning kohapeal moodustunud trio "Põhjamaa" mitmehäälne etteaste.
Sääskedega võideldes leidsime viimasel päeval üles veel ühe saare vaatamisväärsustest - maagaasi leiukoha. Mardi talu peremehelt saadud võti avas aga meile seni suletuna seisnud Püha Laurentsiuse kiriku ukse. Kätte oli jõudnud pattude andekspalumise hetk.
Asjad kokku ja oligi minek. Alles siis märkasime, et Praagal polnud ühtegi peeglit. Ja parem oligi. Isegi peeglita elu on mõnikord võimalik...
Tekst ja fotod Merike Viilup
***

Pühapäev, 13. juuni 2010

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tutvustus.

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldavad 30. juunil kell 13.00 Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12) asuvas Kolu Kõrtsis soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tutvustusele.

Kas ühiskonnas on meestel või naistel parem positsioon?
Kui paljud töötajad on kokku puutunud sooliselt ebavõrdse kohtlemisega?
Kes küsib sagedamini palka juurde – kas mehed või naised? Aga kes nõustusid sagedamini masu palgakärbetega?
Kas emad ja isad peaksid vanemahüvitist võrdselt jagama?
Kas tervishoiu ja sotsiaalsfääris peaks töötama enam mehi? Aga Riigikogus?
Kelle ülesanne on pere majanduslik ülevalpidamine?
Kes kogevad soolist või seksuaalset ahistamist?
Kas seksi ostmine on normaalne tegevus?

Kõiki neid ja paljusid teisi naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud küsimusi lahkab elanikkonna uuring soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009.

Eesti on demokraatlik riik, kus ametlikult püüeldakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poole. Soolist võrdõiguslikkust mõjutavad lisaks seadustele ja poliitikatele aga olulisel määral inimeste hoiakud. Nende hoiakute aga ka naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning ebavõrdsust puudutava olukorra selgitamiseks viidi 2009. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitlusuuring „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009“. Antud uuringus hõlmatavate teemade valikul on lähtutud arusaamast, et soolise võrdõiguslikkuse puudumine avaldub naiste ja meeste erinevas ligipääsemises erinevatele ressurssidele – näiteks poliitilisele võimule, tööle, rahale (töötasu), aga ka ajale. Seega olid 2009. a monitooringu olulisemateks teemadeks töö ja töötamine, töö ja pereelu ühitamine, haridus ja laste sotsialiseerimine (sh füüsiline karistamine), osalemine poliitikas, turvalisus ning majanduslik sõltuvus ja toimetulek.

13.00 Avasõnad - Christian Veske, Sotsiaalministeerium (soolise võrdõiguslikkuse osakond)
13.15 Eestimaalaste hoiakud Euroopa võrdluses Eurobaromeetri tutvustus – Ariane Fontenelle, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat
14.00 Võrdväärsus ja ebavõrdsus ühiskonnas ning tööelus - Liina Järviste, Sotsiaalministeerium (sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakond)
14.45 Kohvipaus
15.15 Töö ja pereelu, turvalisus, poliitika - Liina Järviste
16.15 Küsimused ja arutelu
16.45 Kokkuvõte

Eesti vana talurahvaarhitektuur on leidnud uue koha muuseumis. Mis saab aga iganenud soorollidest - tule kuulama ja kaasa mõtlema.

Osavõtust teatada 21. juuniks e-posti aadressil kelly.otsman@sm.ee
Üritust toetab Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja monitooringu korraldamisel oli abiks Euroopa Liidu ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".

Esmaspäev, 7. juuni 2010

ENUT-i ümarlaud "Naised ja keskkond", Ariadne Lõnga uue numbri esitlus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub osalema ümarlaual "Naised ja keskkond"08. juunil algusega kell 10.20 Tallinna Ülikoolis, Narva mnt. 25 (Terra hoone) ENUTi ruumides T-410.

Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel:
Millised on meeste ja millised naiste tarbijaharjumused;
räägime naiste ja keskkonna teemal Pekingi tegevusplatvormi alusel;
arutleme millist mõju avaldab kliimamuutus meeste tervisele ja millist naiste tervisele;
räägime naistest kui muutuste elluviijatest.

Ümarlauda toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Kell 13:00 jätkame samas ruumis Ariadne Lõnga uue numbri esitlusega.

Ariadne Lõnga tutvustab ja ettekandega esineb Tartu Ülikooli amerikanistika dotsent Raili Marling .

Ümarlaua "Naised ja keskkond"
KAVA

10.00-10.20 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
10.20-10.40 Avasõnad ja sissejuhatus, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
10.40-11.10 "Naised ja keskkond Pekingi tegevusplatvormi käsitluses", Anne Kivinukk, SA REC Estonia direktor
11.10-11.40 Naised, mehed ja tarbijakäitumine, Liivi Pehk, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuht
11.40-12.00 Naised kui muutuste elluviijad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
12.00-12.20 Kliimamuutuste mõjud naiste tervisele, arutelu juhib Piret Kruuser, Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL)esimees
12.20-12.40 Kohvipaus
12.40-13.00 Arutelu, ettepanekud ja kokkuvõtete tegemine

Neljapäev, 3. juuni 2010

( pildike eelmisest aastast)
Armsad naistoimetajad!

Traditsiooniliselt tähistame 16. juunil EAL aastapäeva
ajakirjanike hauaplatsi korrastamisega Metsakalmistul ja
hooaja lõbusa lõpupiknikuga Pirital.
Kogunemine kell 16.30 Metsakalmistu peavärava juures.
Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled, prügikotid.
Rehade ja muu eest hoolitsevad Merike ja Piret,
kellega linna poolt tulijad saavad ka küüdi suhtes kokku leppida.
Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist nagu tavaliselt.
Et ilmaennustus lubab tavalisest soojemat juunit, jääb üle vaid vihmapilved eemale peletada.
Andke osalemisest teada merike.viilup@estmedia.ee!

Neljapäev, 13. mai 2010

Tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania

Lugupeetud ajakirjanik!

Olete oodatud tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania avamisele, mis toimub esmaspäeval 17. mail kell 12 Tallinna Mardi Lasteaias. Tutvustame algavat kampaaniat, räägime soolisest võrdõiguslikkusest tööturul ja võrdsete võimaluste olulisusest. Kiikame ka tulevikku – oleme palunud Mardi Lasteaia lastel joonistada oma unistuste ameteid. Vaatame, kas ja milline on stereotüüpsete hoiakute ja praktikate mõju kõige pisematele ühiskonna liikmetele.

Sõna võtavad sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Sten Anspal, kes räägivad lähemalt soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eesti tööturul, peamistest probleemidest ja barjääridest, võrdsete võimaluste suurendamisest ning algavast kampaaniast. Samuti räägib sepaks õppiv Helene Loonet, kuidas ja miks ta otsustas tavapäraselt mehelikuks peetava ameti kasuks.

Kampaaniat toetab Euroopa Liit ESF programmist "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".

Tallinna Mardi Lasteaed asub aadressil Mardi 5. Osalemisest palume teatada hiljemalt 14. mail e-posti aadressile kristina@hillandknowlton.ee või telefonile 680 0488.

Lisainfo:

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste@sm.ee

Esmaspäev, 3. mai 2010

Neljapäev, 29. aprill 2010

ENUT tunnustas Seksuaaltervise Liitu

Eile toimunud ENUT-i ümaralaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“ andis ENUT-i esinaine Reet Laja Eesti Seksuaaltervise Liidule üle parima sooteadliku MTÜ tiitli.
Konkurss "Parim sooteadlik MTÜ" viidi läbi esmakordselt. Žürii valis võitjad välja konkursile laekunud ankeetide põhjal. Mittetulundusühingutel tuli vastata kokku 12 küsimusele, mille põhiliseks sisuks oli, kuidas ühing rakendab oma organisatsioonis soolise võrdõiguslikke põhimõtteid: naiste ja meeste võrdset kaasamist nii ühingu tegevusse kui juhtimisse, kas organisatsiooni põhikiri, strateegia või tegevuskava sisaldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaseid kohustusi ja eesmärke, ning kas on tagatud nende võrdsed õigused, kohustused, vastutus.

Konkursi kolme parema hulka pääsesid veel Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ning MTÜ Kodanikujulgus. Parima sooteadlik MTÜ esindaja saab võimaluse külastada Euroopa Parlamenti Brüsselis.


Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
(ENUT)

Pressiteade
28.04.2010

ENUT tunnustab Seksuaaltervise Liitu

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) korraldatud konkursil „Parim sooteadlik MTÜ“ valis žürii võitjaks Eesti Seksuaaltervise Liidu.
Auhind antakse üle 28. aprillil kell 15.00 ENUT-i ümarlaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“, Nordic Hotel Forumis Viru Väljak 3, Tallinn.

Reet Laja, ENUT-i esinaine: „Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid“.
Žüriisse kuulusid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse konsultant Margo Peetsalu ja EAS maakondlike arenduskeskuste koordinaator Liina Keerberg.

Konkurss on esmakordne ja toimus projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames, millega soovitakse läbi kodanikuühenduste aktiivsuse kaasa aidata demokraatliku ühiskonna arengule, tugevdada põhiõiguste kaitstust ning toetada võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist ja edendada soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste propageerimist.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täpsem informatsioon:
Reet Laja, tel. 5182818, e-post laja@laja.pri.ee Liivi Pehk, tel. 5545615, e-post liivi.pehk@enut.ee

ENUT (http://www.enut.ee/) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.

Juhan Peegli stipendium 2010

Eesti Ajakirjanike Liit kuulutab välja järjekordse Juhan Peegli stipendiumi taotlusvooru, tähtajaga 10. mai 2010. Stipendium 100 000 EEK, mida rahastab Eesti Kultuurkapital, on loodud selleks, et toetada ajakirjanike kvaliteetseid loomingulisi projekte, mida ei rahasta suured ajakirjandusettevõtted ega toeta turg.

Taotleja võib olla igaüks, kes peab ennast ajakirjanikuks. Stipendiumi kuueliikmelise žürii koosseisus on Kultuurkapitali, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu ja Tartu Ülikooli esindaja.

Stipendium 100 000 EEK makstakse välja vastavalt stipendiumi saaja Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingule.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada 10. maiks 2010 taotlus vabas vormis projektist, millele rahastust taotletakse. Taotlus tuleb saata posti teel 3 eksemplaris Eesti Ajakirjanike Liitu Gonsiori 21, Tallinn, 10147 ja elektrooniliselt eal@eal.ee. Taotlusele tuleb lisada taotleja CV, kus näha varasem ajakirjanduslik ja loominguline tegevus.

EAL juhatus
Lisainfo:
EAL juhatuse liige Barbi Pilvre bpilvre@gmail.com

Esmaspäev, 26. aprill 2010

ENUT-i ümarlaud "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond"

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ümarlaud
"Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond"
kolmapäeval, 28. aprillil algusega kell 11.00
Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Altair, Viru Väljak 3, Tallinn
Osavõtuks palume eelregistreerida e-posti aadressil: liivi.pehk@enut.ee.


KAVA

10.30- 11.00 Kogunemine ja tervituskohv
11.00-11.45 Avasõnad ja sissejuhatav sõnavõtt, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
11.45-12.15 Tasakaal ja stereotüübid- 15 aastat Pekingi konverentsist, Margit Sarv, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
12.15-12.45 Mehed ja sooline võrdõiguslikkus, Voldemar Kolga, Akadeemia Nord psühholoogiaprofessor
12.45-13.15 Sooline tasakaal ettevõttes, Ilvi Jõe-Cannon, Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige
13:15-14:00 Lõuna
14.00-15.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine
15.00-15.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine
15.30-15.45 Videoklipi „Soolisest tasakaalust kodanike pilgu läbi“ ühisvaatamine, kommenteerib Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad
15.45-16.00 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulevik, Kadi Katharina Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
16.00-17.00 Kokkuvõtete tegemine ja ümarlaua pidulik lõpetamine

Üritus on osavõtjatele tasuta.
Ümarlaud toimub projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.

Esmaspäev, 12. aprill 2010

Naistoimetajate talgupäev Pesarimaja heakorratöödel!

Ootame naistoimetajaid (üksi või kaaslasega) 1. mai talgutele Eesti Afaasialiidule kuuluva peaaju ja/või kõnekahjustusega inimeste taastuskodu Pesarimaja heakorratöödele.

Kogunemine 1. mail kell 11 Maarjamäel, Kase 25a.
Selga mugavad töörõivad ja kindad.
Talgutöö: Aiavärava ja lumekahjustusi saanud aia, aiapostide parandamine, vana kasvuhoone lammutamine, kiviteede puhastamine, rõdulaudade värvimine, aiakorrastamine - st mitmesugust jõukohast tööd nii meestele, naistele kui lastele.

Töötegijatele korralik talgulõuna, saunavõimalus (saunasoovist ette teatada). Vaadata saab väljapanekut, mis tutvustab Taastuskodu Pesarimaja, hr. Evald Pesarit kui erakordset isiksust ja suure hingega annetajat, niisugust kahjustust nagu AFAASIA (kõnehalvatus)

Talgujuht: Külli Roht, tel. 55663494, e-post roht@afaasia.ee
Talgute võõrustajad on tänulikud iga abikäe eest!

Täpsem info Pesarimaja kohta http://www.afaasia.ee/

Juhis kohalejõudmiseks:
Kesklinnast buss nr. 5 Tamme peatus. See on 2. peatus mäepealsel Kose teel. Vasakut kätt on Lillepi tervisepark, paremal majad.
Peale peatust liigu samas suunas ikka edasi ja pööra paremale teisest tänavast Tôru tänavale ja esimesel vôimalusel keera vasakule Kase tänavale. Nurgapealt teine maja on Kase 25A . Tamme peatusest Pesarimajani on umbes 300 meetrit. Sõites bussiga URVA peatusesse tuleb tulla tagasi linna suunas kuni Punga tänavani. Teine sissepääs taastuskodusse on Punga 18.

Reede, 2. aprill 2010


Rõõmsaid saabuvaid kevadpühi!
Kuldkollaseid tiburõõme!


Pühapäev, 7. märts 2010

Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
07. märts 2010

Eesti naisorganisatsioonid: Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”

7. märtsil Tallinnas toimunud koosolekul tõdesid Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad, et justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud vägivallaga võitlemise arengukava ignoreerib täielikult naistevastast vägivalda.


Naisorganisatsioonid nõuavad, et valitsus valmistaks kiiremas korras ette eraldi arengukava naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning kindlustaks selle elluviimise ka vajalike ressurssidega. Eesti valitsus, kes tahab järgmise aasta alguseks viia riigi üle Euroopa ühisele vääringule - eurole, peaks jagama ka Euroopa ühiseid väärtusi. Euroopa Liidus on viimastel aastatel pööratud naistevastase vägivalla tõkestamisele väga suurt tähelepanu, see teema on praeguse eesistujamaa Hispaania üheks prioriteediks.

Euroopa Parlament võttis 2009. aasta lõpus vastu resolutsiooni, mis nõuab liikmesriikidelt seaduste ja tegevuspõhimõtete täiustamist ning terviklike tegevuskavade välja töötamist võitlemiseks naistevastase vägivalla kõigi vormidega. Tegevuskavad peavad põhinema analüüsidel, kuidas vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust. Lähtuda tuleb rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest kaotada naiste ebavõrdne kohtlemine, mis vormis see ka ei esineks ning meetmetest meeste vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate kohtu alla andmiseks.

Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge - eelkõige selleks, et aidata taastada inimväärikus ja pöörduda tagasi tööturule.

Euroopa Nõukogus valmistatakse praegu ette konventsiooni naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning tõkestamiseks. Justiitsministeerium aga kinnitab järjekindlalt, et Eestis puudub vajadus naistevastase vägivallaga võitlemise spetsiifiliste meetmete järele ja piisab sellest, kui tegeldakse perevägivallaga üldiselt.

Vägivalla vastu võitlemise arengukava 2010-2014 koostamisel esitasid kaasatud naisorganisatsioonid arvukaid ettepanekuid. Justiitsministeerium nendega praktiliselt ei arvestanud, mis väljendab selgelt meie valitsuse suhtumist naiste vajadustesse.

On eriti küüniline, et naistevastast vägivalda eirav arengukava eelnõu saadeti naisorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks vahetult naistepäeva eel.

Vastavalt ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest” tähendab naistevastane vägivald igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus.
Naistevastane vägivald on ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete ilming, mis avaldab negatiivset mõju mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna. Naistevastane vägivald tuleb kaotada, rakendades selleks konkreetseid sihipäraseid meetmeid.

Lisainfo:
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, tel 5265927

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ, www.enu.ee) sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Aasta Ajakirjanik 2009 kandidaat Kadri Ibrus

EAL naistoimetajate ühendus ja MTÜ Eesti Naistoimetajad esitasid
Eesti Ajakirjanike Liidu Aasta Ajakirjanik 2009 tiitlile

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse

põhjalikult ja järjekindlalt sotsiaalselt tundlikke,
suurt osa elanikkonnast puudutavate teemade käsitlemise eest.

Kadri Ibrus on oma kirjutistega pälvinud 2009.aastal Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursil „Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” eriauhinna ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) poolt kuuendat korda väljaantava Valge Lindi auhinna sisukate ja analüüsivate lugude eest.
Kadri Ibruse artiklid on järjekindlalt heitnud valgust Eesti ühiskonna varjatud alale, aidates nii ühiskonna haavatavaid sihtgruppe, sh vägivalla all kannatavaid naisi, nende lapsi ja lähedasi.
Tema kirjutised on asjatundlikud, keerukat teemat on käsitletud süvenemise ja delikaatsusega.