Reede, 25. august 2017

Selge sõnumi konverents

 Kumu auditooriumis toimub  8.septembril rahvusvaheline  selge sõnumi konverents, millega avatakse selle aasta selge sõnumi auhinna võistlus.
Registreerumine 4. septembrini (või kuni kohti jätkub) siin.
Kui pärast registreerumist siiski selgub, et ei ole võimalik konverentsil osaleda, andke teada aadressil katre.kasemets@eki.ee.
Konverentsi ettekanded on eesti ja inglise keeles, mõlemasse keelde on tõlge.
Osalemine on tasuta.



RAHVUSVAHELINE SELGE SÕNUMI KONVERENTS
8. septembril Kumu auditooriumis

9.30–10.00            Registreerumine
10.00–10.15           Avasõnad
Ülle Madise (õiguskantsler, 2017. aasta selge sõnumi võistluse patroon)
Tõnu Tender (Eesti Keele Instituudi direktor)
10.15–10.45           Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles
Karin Aleksandrov (Maksu- ja Tolliamet)
10.45–11.15            Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions
Elina Pallasvirta (Soome)
11.15–12.00            With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process
Sissel Motzfeldt, Ragnhild Samuelsberg (Norra)
12.00–13.00          Lõuna
13.00–13.30          Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis
Kiira Udu (Päästeamet)
13.30–14.00           Sweden – plain language Nirvana?
Ingrid Olsson (Rootsi)
14.00–14.30           How do government agencies get to enjoy benefits of plain language
Aino Piehl (Soome)
14.30–15.00           Lihtsus on ülekasutatud sõna. Mida see digitaalsetes teenustes tegelikult tähendab?
Margus Simson (Ziraff)
15.00–15.30           Kohvipaus
15.30–15.50           Kasutajakeskne disain – moehullus või tulevik?
Tanel Kärp (Eesti Kunstiakadeemia)
15.50–16.30           Kas selleks, et rääkida maailmas Eesti lugu, on vaja märki?
Piret Reinson (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
16.30–17.00           Täna laual selge sõnum
Katrin Hallik, Katre Kasemets (Eesti Keele Instituut)

Päevajuht Mari-Liis Lill

Esmaspäev, 21. august 2017

ENÜ ei toeta surrogaatemadust

Eelmisel nädalal Alu mõisas toimunud ENÜ suvekoolis räägiti mh emadusest ja surrogaat- e. asendusemadusest.

Emadusest ja selle tähenduse muutumisest ajas mõtiskles kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Asendusemadusest.
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis toimus 5.juunil arutelu asendusema seadustamisest, mida saabvaadata siit:

Istungil osalesid peale komisjoni liikmetele (Raivo Põldaru, Helju Pikhof, Liina Kersna, Helmen Kütt):
Made Laanpere, Eesti Naistearstide Seltsi juht
Meego Remmel, Eesti kirikute nõukogu asepresident
Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Käddi Tammiku, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik
Arvo Tikk, neurokirurgia professor, Eesti bioeetika nõukogu esindaja
Karin Rosenstein, Niva Vita kliinik, nõustav embrüoloog
Liina Eek, viljatusravi tugikeskus
Kristi Rüütel, Tervisearengu Instituudi teadussekretär
Sotsiaalministeeriumi esindaja jt.

ENÜ volitatud esindajate seisukoht oli asendus- e. surrogaatemadust  mitte toetada.
Taustainfoks saab lugeda EWL kodulehelt surrogaatemaduse teemalist rubriiki http://www.womenlobby.org/EWL-campaigns-for-the-abolition-of-surrogacy?lang=en
ENÜ on EWL liige.


Laupäev, 19. august 2017

Surrogaatemadusest lesepensionini

Kui eesti meedias kütavad emotsioone kohalike omavalitsuste valimised ja haldusreform, siis Alu mõisas said kokku Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad üle terve Eesti, et arutada teemasid surrogaatemadusest lesepensionini.


ENÜ suvekool Alu mõisas 16.-17. augustil

Suvekooli peaesineja oli Birgitte Triems, EWL (European Women's Lobby) president aastatel 2008-2012. Ta meenutas, et juba 1957.aastal allkirjastati  Rooma leping, milles märgitakse, et võrdse töö eest peab saama võrdset palka. Et võrdse töö eest peavad saama võrdset palka naised ja mehed . Paraku on Euroopa suurim palgalõhe endiselt Eestis.

Birgitte Triems
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on viimasel ajal vähe nähtav. See on taandunud võrdsetele võimalustele töö ja pereelu ühitamisel. Euroopa riikides ei ole enam ministeeriume, kus tegeldaks üksnes soolise võrdõiguslikkusega, vaid see on liidetud mõne teise ministeeriumi haldusalasse, Eestis tegeleb selle valdkonnaga näiteks sotsiaalministeerium.  Murettekitavalt suur on vahe õigusaktide ja tegelikkuse vahel, justnagu olukord, kus kirurg peab opereerima, aga ei tea täpset diagnoosi. Jätkuvalt on ebavõrdne võimu ja ressursside jaotus meeste ja naiste vahel.

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp tegi kokkuvõtte uuringutest tüdrukute sobivusest teaduse ja tehnikaga. Ükski uuring ei näita, et inimese võimekuse matemaatikas või tehnilistel aladdel määrab tema sugu. 


Ülle-Marike Papp
Põhijäreldused uuringute põhjal:

- Stereotüüpne ettekujutus, et teadusega tegelemine on rohkem meeste ala, on maailmas üldlevinud;

- 11-12 aastaste tütarlaste suhteliselt suur huvi LTT ainete vastu raugeb märgatavalt 15.-16.eluaastal;

- Ükski uuring ei näita, et inimese võimekuse matemaatikas või tehnilistel aladdel määrab tema sugu;

- Noorukieas hakkavad tüdrukud oma võimeid traditsioonilselt "mehelikumates" valdkondades, näiteks reaalainetes alahindama, poisid aga hindavad sageli oma võimeid üle.

Emadusest ja selle tähenduse muutumisest ajas kõneles kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Tiiu Kuurme
Emamüütide sisuks on kirglik isetu armastus, meelekindlus, hellus, headus, eneseohverdus, halastus, tugevus, piirideta andestus. Ema avab alati ukse ja annab ära viimase. Tänu emadele, tänu naiste väele taastusid tapatalgutes hävitatud ühiskonnad läbi ajaloo. Mis olekski loomulikum, kui et see roll eeldab palju ja kohustab paljuks. 
Religioonide emakujude kuvand on puhtus ja pühapaiste samaaegse rikutuse võimalusega. Emaks saamine on otsekui  lunastustegu, et saada vabaks naiseks olemise kahetistest patuhõngulistest joontest. Lapse sigitamise patune nauding ja uue elu sündimise pühapaiste mähivad selle müsteeriumi silmakirjalikkuse rüüsse.
Kuivõrd erinevad tähendused on sõnapaaridel  langenud naine - langenud mees.
Emaduse mütoloogia muudab noore naise elu täiesti, sest asetab naise kohale hulga nõudlikke ühiskondlikke ootusi, kuid mis toimub sellega seoses noore naise hinges.
Ettevaatlikult on mainitud vaid sünnitusjärgset stressi. Ikka veel loodetakse, et müüt, ootused ja kohustused töötavad endise enesestmõistetavusega.Vanemate põlvkondade emades elab endist elu see emaroll, millest emadepäeval kunagi ei räägita: võimas peab ja kasin tohin. Ema on tagaplaanil, tema tahtmised ja vajadused ei loe või siis ühtigu pereliikmete heaoluga. Lapsed sündisid siis, kui tulla tahtsid, ja emal tuli olla valmis. Ema on igiliikur. Tal pole sobilik lubada enesele paigal istumist ka pidulauas, ta kannab ette liudasid. Emale jääb kõige väiksem või kõrbenud tükk, ehkki tema on teinud söögi. Ema jätab enese ilma, kui midagi on vähe.
Ema peab olema alati saadaval, ema unevõlg on loomulik, ema lepitab kisklevad lapsed ja vaigistab märatseva mehe, ema on keskel, emale langeb meelepaha, kui kodu pole korras, ema tööd saavad nähtavaks siis, kui need on tegemata. Ja ema on alati võtta, kui keegi peab olema süüdi – laste kehvas õppeedukuses ja murdeea kriisis, mehe halvas tujus või et rohi kasvab liiga kiiresti. Tema hariduspürgimused olid kohatud. Veel hiljuti polnud haruldane kõnepruuk: naised on vallutanud ülikoolid, naised tungivad akadeemilistele aladele, naised tõrjuvad mehi eemale meestele loodud ametitest.
Kolmekümnendates eluaastates emad on saanud oma tahtmisi ja rahuldanud kapriise, neile on omistatud nartsissistliku ego omadusi. Kahaneva ja vananeva rahvastikuga väikerahvas loodab ikka veel emale – noored naised, hakake sünnitama!
Emadus on valik. Kas saabki valida emadust, kui tüdrukul pole oma haridusele ja ambitsioonidele vastavat valikut meessoo esindajate seast? Sest suur osa neist jättis pooleli juba põhikooli, mingi osa kasvatati ülbeks ja enesekeskseks, mingi osa käib alla meelemürkide sõltuvuses, mingi osa elab ema külmkapi kõrval, ja see näib neis ületavat soovi olla pereisa.
Avalikult ei räägita, et emaks olemine on raske, töömahukas, rutiinne. Et väike laps ei ole puhkus ja et emad on magamata, koristamas, köögis. Nad on üksi koju jäetud, seltskonnata, väsinud laste kisast ja rääkimast vaid lihtlausetes. Lisame perede lagunemise ja pangalaenu ebakindluse. Ja veel: uskumatult paljude jaoks kulgeb see elu habras aeg vägivaldse kohtlemise hirmus. Emast ei sõltu vaid statistiline rahvuse jätkumise lootus, ema hingeseisundist, elujõust ja kannatlikkusest sõltub, kas tema järglased üldse tahavadki olla vanemad ja millised inimesed neist saavad.
Ühiskondade jätkusuutlikkus hakkab järjest enam sõltuma emadusele antud tähendustest. Kui müüdid enam ei toimi, hakkab tõusma kogemuste tähendus. Rahvastikumuredes Eestis oleks ammu aeg tõsiteaduslikeks emaks olemise ja seda saatva mentaalse poole uuringuteks, ka ühiskondlik-kultuurilise tähendusvälja mõjutamiseks. 

Neljapäev, 10. august 2017

ENÜ suvekool Alu mõisas

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua  suvekool
16.-17. augustil 2017
Alu mõisas Raplamaal

Esialgne kava

Kolmapäev, 16. august
11.00                Saabumine, majutus
12.00               Suvekooli avamine, tutvumisring
12.15                Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas- kuidas edasi? Brigitte Triems, EWL president aastatel 2008-2012
                        Arutelu
14.00                Lõuna
14.45                Kuidas sobitada kokku tüdrukuid teaduse ja tehnikaga. Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
15.30                Emadusest ja selle tähenduse muutumisest ajas. Tiiu Kuurme, kasvatusteadlane
                          Arutelu
17.15                Kohvipaus       
17.30                ENÜ ja liikmesorganisatsioonide esimese poolaasta tegevuse ülevaade.
19.30                Õhtusöök

Neljapäev, 17. august
8.30                 Hommikusöök
9.00                 Euroopa Liidu tulevikustsenaariumid. Monika Haukanõmm, Riigikogu EL asjade komisjoni liige
Arutelu
11.00                Kohvipaus
11.20                Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse alastest tööplaanid sel ja järgmistel aastal. Liina Kanter*, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja
12.00                ENÜ ja liikmesorganisatsioonide teise poolasta tööplaanide arutelu.     
13.00                Lõunasöök
14.00                Suvekooli lõpetamine


*Esineja kinnitamisel