"Naise ja laste turvakodusse saatmine ei ole lahendus, sest mõne aja pärast peab naine ikka minema tagasi vägivallatseja juurde. Naistele tuleb pakkuda püsivat turvalisust nagu Suurbritannias," ütles sotsioloog, Avatud Eesti Instituudi juht Iris Pettai. Kuigi iga viies Eesti naine kannatab perevägivalla all, ei kuulu Eesti 76 riigi hulka, kus kehtib perevägivallaseadus.
Suurbritannias on 2005. aastast kasutusel uus lähenemine perevägivalla tõkestamisele. Mõisteti, et ohvri turvakodusse saatmine ei ole lahendus, sest pärast turvakodu läheb naine ikkagi tagasi koju vägivaldse mehe juurde. Esikohale seati rasked juhtumid, kus peres on lapsed. Perega tegeletakse aasta ja enam ning protsessi on kaasatud suur ring erialaspetsialiste ning majutusteenuse pakkujaid. Viinis aitavad naistel uut korterit leida spetsiaalsed kinnisvaramaaklerid, sest suures depressioonis ja vaevatuna ei suudaks vägivalla ohvrid korteriomanikule piisavalt enesekindlat ja usaldusväärset muljet jätta.
Jätkuvalt kurb statistika Eestis
- Iga viies naine alates 15. eluaastast on kogenud füüsilist ja iga kümnes seksuaalset vägivalda.
- Aastas pöördub politsei poole keskmiselt 38 000 naist.
- 2015. aastal registreeriti politseis 3000 vägivallajuhtu (väljakutseid 12 000), millest:
- 20% (iga viies) oli väga kõrge riskiga ohvri elule;
- 37% olid keskmise riskiga väljakutsed;
Uuring näitab, et kümne aastaga pole midagi muutunud. Juurdepääs ohvriabiteenustele on minimaalne, enamik ohvreid jääb abita. Vaid iga kümnes kutsub välja politsei, kui on toimunud raske juhtum. Iga kolmas pöördub arsti poole, sest tal on vigastused ja ta vajab luude paikamist. Kõigest 4-6% pöördub varjupaikade ja ohvriabi poole. Abi, mida ohvrid vajaksid, nad ei saa, sest süsteem pole piisav.
"Naisele pakutakse enamasti lepitusmenetlust. Vägivallatseja annab allkirja, et ta pool aasta ei peksa, ei joo ja on kultuurne, aga see ei peata vägivalda. Kes kord on ületanud kriitilise piiri, teeb seda ka edaspidi," nentis Pettai.
116,5 miljonit eurot kahju aastas!
Perevägivalla kulukuse arvutamisel on võetud aluseks järgmised komponendid:
- saamata jäänud toodang - 13,2 miljonit eurot;
- kulu tervishoiuteenustele - 12,8 miljonit eurot;
- õiguskaitse teenused - 13 miljonit eurot;
- sotsiaalkaitseteenused - 17,5 miljonit eurot;
- isiklikud ja spetsiaalteenused - 3,6 miljonit eurot;
- kahju heastamine - 50,1 miljoni eurot;
- lastele tekitatud kahju - 6,3 miljont eurot.
Justiitsministeeriumi ametliku statistika kohaselt toimus 2015. aastal 2997 lähisuhte vägivalla (LSV) kuritegu. Nende seas 10 kodus toimunud tapmist ja 158 vägistamist (2014. aastal 147 vägistamist). Raskelt sai vigastada 511 naist ja 472 meest, keskmised vigastused olid 10 730 naisel ja 3783 mehel ning kergemad vigastused 26 569 naisel ning 10 876 mehel.
Enamik neist juhtumistest lõppes kohtueelse kokkuleppemenetlusega ja kohtuliku menetluseni jõudis vaid 452 juhtumit ehk 21%. Kuna uuringu perioodi mahtus ka 10 tapmist, siis oli karistusena ka reaalset vangistust (59) juhul. Tingimisi karistati vägivallatsejaid 240 korral ja ühiskondlikult kasulik töö määrati 90 juhul.
