kolmapäev, 30. september 2015

Tänavuse HEA SÕNA auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
30.09.2015


Tänavuse HEA SÕNA auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan.

Auhind antakse üle reedel, 2. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IX“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Sel aastal tunnustab ühendus Piret Kriivani ajakirjanikutööd Eesti Rahvusringhäälingus Vikerraadio kauaaegse saatejuhi ja toimetajana, keda viimasel ajal teatakse eelkõige sarjade „Eesti lugu“ ja „Keelesaade“ järgi.

Eesti Naistoimetajate juhatus: „Piret Kriivani töö on pikaajaline ja eriline, ta teeb väga head keelesaadet ja tema enda eesti keel on suurepärane ­– ühelt poolt kultiveeritud, teisalt maalähedane. „Eesti lugu“ kuulamata aga ei saa praegu läbi ei poliitikud, valitsejad ega intelligents. Rääkimata rahvast, kes huvi ja vaimustusega kuulab omaenese lugu, mis rullub sarjas lahti kui üks uskumatult elujõuline saaga. On auaasi seda tööd esile tõsta, toetada autori ajakirjanduslikku missiooni.“

Piret Kriivan on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist töötas ta seitse aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Raadiotööd alustas ta 1990. aastal Eesti Raadio välisuudiste toimetuses. Uudiste kõrvalt hakkas ta peagi juhtima välispoliitika saadet „Maailm täna“. Järgnes paariaastane töö raadiojaama B3 uudistetoimetuses. Tagasi Vikerraadios on ta 1998. aastast, kui taasalustas saade „Maailm täna“, sama tööd on ta jätkanud saates „Uudis pluss“.
Eesti ajalugu käsitlev sari „Eesti lugu“ on tänavu eetris juba kaheteistkümnendat hooaega. Saates on sõna saanud paljud nimekad ajaloolased. Ise ütleb Kriivan saate kohta nii: „Eeskätt  tuleb meeles pidada oma õppetunnid. Tähtis on teada, milline on olnud meie oma lugu, missugustes rahvusvahelistes oludes oleme riigiks kasvanud.“ Saade leidis esiletõstmist juba 2009. aastal, kui Eesti Kaitseliit autasustas saatejuhti Eesti Vabariigi 91. aastapäeva puhul eriteenete medaliga panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele.
2011. aasta sügisest on ta ka Keelesaate toimetaja ja saatejuht.

Vikerraadio kolleeg Meelis Süld iseloomustab Piret Kriivanit kui väga põhjalikku toimetajat: „Alati on tal kuhi raamatuid laual, ta teeb endale oma saadete teemad alati hästi selgeks.“ Toimetaja ja saatejuht Ülle Karu sõnul on ta särav, töökas ja asjalik, enesekindel ja sõnakas selles mõttes, et ütleb, kui midagi ei meeldi. Tal on alati huvitavaid ideid.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja üheksandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.

Lisateave:
Ene Pajula, tel. +372 52 79 772, ene@eal.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

***

teisipäev, 29. september 2015

Uus algatus "SIIA SAAB. Ligipääs kõigile"

Hea ajakirjanik!

Võrdõigusvoliniku kantselei tutvustab uut algatust, millega kutsume nii ettevõtjaid kui ka asutusi pöörama tähelepanu oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavusele ning liituma hea tahte märgiga “SIIA SAAB. Ligipääs kõigile”.

Ootame teid täna, 29. septembril kell 12.30 avaüritusele restorani Tuljak (Pirita tee 26E, Tallinn), kus räägime märgist “SIIA SAAB” ning sõna saavad esimesed märgiga liitunud asutused.

Märgi esmakordsel esitlusel saab igaüks ise kogeda, kuidas on vaadata ühte tuntud Eesti filmi kirjeldustõlke abil ning tutvuda restorani Tuljak vastvalminud punktkirjas menüü ja joogikaardiga.
Avaüritusel osalevad erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajad, märgi ideest räägib võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, sõna saavad Jüri Järve MTÜst Ligipääsetavuse foorum, samuti Rahvusooperi Estonia peadirektor Aivar Mäe, PÖFFi direktor Tiina Lokk, Ülemiste Keskuse direktor Guido Pärnits ning teiste märgiga liitunud ettevõtete ja asutuste esindajad.
Üritusele pääseb restorani vasakul küljel olevast uksest. Mugavaimaks sisenemiseks soovitame kasutada sõiduteed, mis viib hoone Pirita-poolsemast küljest üles mäkke. Seal on parkimise võimalus ning otsepääs restorani terrassile ning hoonesse. Restorani saab sisse ratastoolis ning üritusel on viipekeelne tõlge.
Palun andke oma osalemisest teada e-posti aadressil nele.meikar@svv.ee või telefonil 5358 4968.

Lugupidamisega
Nele Meikar
Võrdõigusvoliniku kantselei meedianõunik

esmaspäev, 28. september 2015

Palgalõhe Türgi moodi

Türgi ajaloolises kultusseriaalis "Sajandi armastus" vahetati naispeaosatäitja Maryem Uzerli, alias Hürrem teise näitleja vastu välja. 

Lahkumise üheks oluliseks põhjuseks oli märkimisväärsest  palgalõhest tekkinud pinge. Uzerlile maksti sarja ühe osa eest 12 500 USA dollarit, sultanit kehastavale meespeaosatäitjale Halit Ergencile maksti aga viis korda rohkem.

***

esmaspäev, 21. september 2015

Vihakõne – päriselt ka?

Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST IX
Vihakõne – päriselt ka?
2. oktoober kell 12
Euroopa Parlamendi Infobüroo konverentsisaal
Rävala pst 4, Tallinn
Eesti Naistoimetajate ühenduse 9. meediapäeval sarjast "Kära meedia pärast" (kava allpool) keskendume migratsiooni, integratsiooni ja „rahvaste rände“ temaatikale ja selle kajastamisele meedias, sh hoiakute kujundamisele ja/või kujunemisele ning resonantsidele ühiskonnas ja/või eri ühiskondades.
Meediapäeval peetava arutelu eesmärk on avada, selgitada ning põhjendada eri vaatenurki ja protsesse, mille adumisel mitmekülgse, asjatundjate pakutava teabelisa võrra meediamaastikul nii tegijana toimida kui ka tarbijana orienteeruda.
Meediapäeval anname üle Hea Sõna auhinna, mille eelnevatel aastatel on pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.
Osavõtust teatamine meiliaadressil naistoimetajad@gmail.com või telefonil 504 5400.
Täiendav teave: Merike Viilup, tel 504 5400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 505 5516, e-post: piret.maeniit@gmail.com

KAVA
11.30 – 12.00  Registreerimine
12.00                          Tervitus Eesti Naistoimetajatelt
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12.30 – 13.00  „Kultuuride kokkupuuted ja põrked“
Juune Holvandus, ajakirjanik, kirjanik ja rändaja
13.00 – 13.15  Diskussioon
13.15 – 13.45  „Vihakõne või vihane kõne"
Tanel Kalmet, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetlustalituse juhataja
13.45 – 14.00  Diskussioon
14.00 – 14.30  Lõuna
14.30 – 15:00  „Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“
Katrin Lust, ajakirjanik
15.00 – 15.10  Diskussioon
15.15 – 15.45           „Vihast ja keelest“
Reet Kasik, keeleteadlane
15.45 – 16.00  Diskussioon
16:00 – 16.30           „Põgenike teema mõtestamine: kas saame oma hirmudega hakkama?“
Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja poliitik, Euroopa Parlamendi saadik
16.30 – 16.45  Diskussioon
16.45 – 17.00  Kokkuvõte ja lõpetamine

Toetajad:
Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud


MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ning rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamisel.
***

Vabakutselise ajakirjaniku stipendium

Vabakutselised ajakirjanikud saavad taas taotleda loomingulise tegevuse toetuseks stipendiumi Andres Küngi fondist. Taotlused  (http://www.erkf.ee/index.php?tmp=100) tuleb esitada Rahvuskultuuri Fondile 15. oktoobriks. Stipendiumi saaja valib Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus. Sel aastal on stipendiumi suuruseks 860 eurot.

 Andres Küngi Fond on asutatud 2006. aastal Lili Kaelase (1919−2007) poolt Andres Küngi (1945−2002) mälestuseks. Möödunud aastal määras EALi juhatus stipendiumi Sven Paulusele kohaliku raadio tegevuse edendamiseks. 

Lisaks Andres Küngi stipendiumile on ajakirjanikel võimalik taotleda Rahvuskultuurifondi kaudu veel stipendiumi Ülo Ignatsi fondist, mille eesmärgiks on toetada vaba ajakirjandust, ja Oskar Lõvi fondist, mis toetab spordiajakirjanikke.  

Lisateave:
Rahvuskultuuri kodulehelt

Eesti Ajakirjanike Liidust

53339699

laupäev, 19. september 2015

EAL: kõrgharidusega ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmine töötasu

Pressiteade

Eesti Ajakirjanike Liit taotleb kõrgharidusega ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmist töötasu

Eesti Ajakirjanike Liit asub 2016. aasta kollektiivlepingu läbirääkimistesse Eesti Rahvusringhäälinguga, taotledes kõrgharidusega töötajate miinimumtöötasuks Eesti keskmist palka. Käesoleva aastaga lõppevas kolmeaastases kokkuleppes on kõrgharidusega ajakirjaniku alampalgaks 860 eurot, mis jääb alla näiteks haridustöötajate töötasule.

„Kultuuritöötajate töötasude tõstmine on koalitsioonileppes mainituna prioriteetsete valdkondade hulgas, mistõttu loodame, et lubadused ka realiseeruvad ja selles valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad korrigeerida töötajate palka väärilisele tasemele,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees ja liidu ERRi osakonna usaldusisik Meelis Süld. Ta lisas, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei konkureeri töötasu osas ammugi enam üksnes oma kolleegidega teistest väljaannetest, vaid samahästi avalikkussuhete ja turunduse spetsialistide ning ka poliitikutega. „Viimased valimised viisid ERRist tublisid reportereid ja saatejuhte, üsna tavaline on lahkumine avalikkussuhete erialale. Raadio palgad jäävad tublisti alla teletöötajate palkadele, mis soodustab küll organisatsioonisisest liikumist ja tagab järelkasvu televisioonile, aga ERRi viis raadioprogrammi peavad samuti olema kõrgtasemel ajakirjandusliku sisuga,“ ütles Süld.

Käesoleva aasta lõpuni kehtivas kollektiivlepingus on ERRis erialast väljaõpet nõudval ametikohal miinimumpalgaks 810 eurot kuus ja kõrgharidust nõudval ametikohal 860 eurot kuus. „Sellise palgaga nõustuvad ehk oma karjääri alustavad noored, kes paraku kipuvad peagi lahkuma, jättes ERRi praktikabaasina seljataha, või siis pensionieale lähenevad töötajad, kes on harjunud raskeid aegu üle elama. Samas vajab ERR organisatsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks haritud, motiveeritud ja hästi tasustatud ajakirjanikke, kes töötaksid organisatsioonis edasi ka siis, kui esmased töövõtted on omandatud ja enesekindlus kasvab, või kes saaksid väärikat töötasu ka kõrgemas eas,“ ütles Meelis Süld.

Lisaks ajakirjanike miinimumtöötasu tõstmisele taotleb Eesti Ajakirjanike Liit ka üldist palgatõusu Eesti Rahvusringhäälingus, mis vastaks keskmise palga tõusu tempole.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus

Lisateave:
Meelis Süld, Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

5277448

neljapäev, 17. september 2015

Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest

ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist “Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” Pekingi möödub tänavu 20 aastat. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT tähistas seda ajaloolist sündmust 15. septembril minikonverentsiga äsja uudse ilme saanud restorani "Tuljak" konverentsisaalis.

Reet Laja
Kutsutute seas olid Pekingi Eesti delegatsiooni liikmed  Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Merle Malvet, Helle Niit, Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt.

Kokkutulnuid tervitas ja pidas avakõne 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis ENUT juhatuse esinaine Reet Laja, Pekingi delegatsiooni liige.
Ta meenutas muljetavaldavat, terve nädal kestnud  rongisõitu Euroopast Pekingisse selleks spetsiaalselt organiseeritud erirongiga. Rongi koosseisu kuulusid konverentsivagunid, restoranivagunid ja dušidega varustatud vagunid. Sõidu ajal toimusid delegatsioonide kohtumised ja töötoad, suuremates linnades kohtumised kohalike esindus- ja naisorganisatsioonidega, ja valmistuti ette eesootavaks naiste suurürituseks.

Peking arvudes:

  • delegatsioone 189 riigist, 6000 delegaati, 17000 osalejat
  • 4000 akrediteeritud valitsusvälist delegaati, 4000 ajakirjanikku
  • kokku 40000 osalejat koos korraldajate ja valvejõududega
Pekingi konvrentsiks koostati Reet Laja juhtimisel Eesti Rahvusraport, mille märksõnad allolevatel slaididel.




Emotsionaalse tagasivaate Pekingi sündmustele andsid delegatsiooni liikmed Siiri Oviir,  Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Helle Niit. Heino Ainso meenutusi Pekingi suursündmusest kuulasid osalejad video vahendusel.
                            
Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?
Arengu  tõi välja Ülle-Marike Papp järgmiste raportite võrdluse alusel:
“Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja
“Teel tasakaalustatud ühiskondanaised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,Ülle-Marike Papp
                                                  
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja  tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavast  2016–2023) kõneles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Katri Eespere.

Marina Kaljurand
Valitsuse eesmärkidest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel rääkis sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna,  
               
ÜRO JN resolutsiooni 1325 
"Naised, rahu ja julgeolek"
 tutvustas välisminister Marina Kaljurand.  

Kokkutulnuil oli võimalus tutvuda Pekingi konverentsi
materjalide ja meenetega.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.
Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***
                                                                  
ÜRO  ülemaailmne naiste konverents Pekingis 1995. aasta septembris läks ajalukku konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormiga
Pekingi tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus.

ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf
Tegevuskava eesti keeles http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147

Eesti aruanne 2009–2014 tegevuskava täitmise kohta:  http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.
Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***

Ukraina piirab ajakirjandusvabadust

Eesti Ajakirjanike Liit
Pressiteade
17.09.2015

Eesti Ajakirjanike Liit peab ajakirjanike piisavalt põhjendamata "musta nimekirja" kandmist demokraatliku ajakirjandusvabaduse piiramiseks.

Ajakirjanike kutseliiduna mõistame hukka igasuguse ajakirjanike töö takistamise. Kuigi igal riigil on õigus otsustada, kes tohivad riiki siseneda, meenutame, et objektiivseima ja parima tulemuse annab ajakirjanike töö siis, kui sündmuste ja nende tagajärgedega on võimalik tutvuda otseselt ja kohapeal. Seega on juurdepääsu keelamine riiki või objektile põhjendatud vaid siis, kui on kinnitust leidnud ajakirjaniku otsene pahatahtlikkus ja informatsiooniga manipuleerimine.

Ukraina presidendi Petro Porošenko kinnitatud nimekirjas isikutest, kelle suhtes kehtestatakse seoses Krimmi ning Donbassi sündmustega sanktsioone ja piiranguid, on mitmete teiste Euroopa Liidu ajakirjanike kõrval ka kaks Eestis venekeelses pressis töötavat ajakirjanikku, Marianna Tarassenko ja Andrei Babin. Ajakirjanikele pannakse süüks Venemaa propaganda edastamist ja Ukraina teemade vale selgitamist välismaalastele.

Lisainfo
Meelis Süld
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
5277448


***

Uuring "Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“

Reedel, 18. septembril kell 13.00 – 14.30 toimub Kultuuriministeeriumi suures saalis  (Suur-Karja 23, Tallinn) kultuuriajakirjandust hõlmava meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ esitlus meediaväljaannetele ja kultuuriajakirjanikele
Kaheaastase uuringu vahekokkuvõtet tutvustavad Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts-Klemm.

Miljonilise kõnelejaskonnaga keeleruumi kultuuri elujõulisus sõltub mitte ainult sellest, kas ja kuivõrd leidub selles mitmekülgsete huvide ja väljendusvajadusega loojaid, vaid ka sellest, kui hästi „töötab“ kultuuri levitamise ja tagasisidestamise mehhanism – ajakirjandus. Professionaalne, ühiskonna tähendusruumis oluline kultuuriloome vajab nii avalikku kriitilist vastukaja kui ka dialoogi publikuga. Seda pakub kultuuriajakirjandus.
Kultuuriministeeriumi tellimusel 2014. aasta sügisel algatatud ja Tartu Ülikooli läbiviidav uuring võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana.
Uuringu eesmärk on anda võimalus igal toimetustel oma väljaande sihtrühmi täpsemini määratleda ja silmas pidada. Teisalt peegeldab nende kanalite jälgimine ise sisulisema kultuurihuvi  olemasolu või puudumist elanikkonna eri rühmades.
Uuringu kasutajaskonna analüüs tugineb 2014. aasta septembris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt Saar Poll abiga läbiviidud sotsioloogilisele küsitlusele Mina. Maailm. Meedia 2014. Tegemist on uuringu vahekokkuvõttega, lõplik uuring valmib 2016. aasta suvel.

Uuringu vahearuannetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Uuringu esitlusest teeb otseülekande ka Postimees

****

teisipäev, 15. september 2015

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist



Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
 Konverents

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist
“Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” 
(04.–15.09.1995 Pekingis)

15. septembril  2015
Restoran Tuljak, Pirita tee 26e, Tallinn

Päevakava
14.30–15.00    Tervituskohv

15.00–15.15    Sissejuhatus: 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis
                        Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine, Pekingi delegatsiooni liige

15.15–16.00    Tagasivaade Pekingi sündmustele 1995 delegatsiooni liikmete jt osavõtjate pilgu läbi
                            Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Reet Laja, Merle Malvet,
                            Helle Niit, Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt

16.00–16.45   Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?
                         Areng raportite võrdluse alusel:
                        “Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja
                        “Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,
                            Ülle-Marike Papp
                            Peking 20 – arengud ja väljakutsed, Käthlin Sander
                                                  
16.45–17.00    Vaheaeg

17.00–17.20    Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja    
                           tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste    
                           arengukavast  2016–2023)                       
                           Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja 

17.20–17.40   Valitsuse eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse edendamisel
                          Margus Tsahkna, sotsiaalkaitse minister 
                          Küsimused, vastused
17.40 - 18.30   ÜRO JN resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek"
                          Marina Kaljurand, välisminister 
18.00–19.00    Võtame päeva kokku ühise einega

Võimalus tutvuda Pekingi konverentsi materjalide ja meenetega.

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.
Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond                                                                   

Lisaks

ÜRO neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil Pekingis 1995. aasta septembris võtsid konverentsil osalenud valitsused vastu Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi, mida edaspidi järgida ja täita. 
Pekingis vastuvõetud tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus (vt ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf, tegevuskava täistõlget eesti keelde http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147).
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.


neljapäev, 10. september 2015

Kohustuslik kvoodisüsteem ei ole jätkusuutlik lahendus praegusele rändekriisile

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumine 10.09.2015

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonid tunnevad sügavat muret olukorra üle, kus sajad tuhanded inimesed otsivad Euroopas pelgupaika majandusliku viletsuse, poliitilise ebastabiilsuse ja sõjategevuse eest. Oleme kindlal seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatud põgenike automaatse ümberjaotamise süsteem suurendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks. Samal ajal ei leevenda see miljonite Lähis-Ida ja Aafrika inimeste isiklikke tragöödiaid. Leiame, et Eesti riik ei tohiks mingil juhul nõustuda põgenike automaatse ümberjaotamise süsteemi loomisega.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu piirid ei pea olema avatud kõigile, kellel tekib soov siia ümber asuda. Eriti olukorras, kus puudub võimekus kontrollida inimeste tausta ja selgitada välja tõelised abivajajad.
Praegu näeme iga päev telepildis järjest uute migrantide kolonnide saabumist Euroopasse. Neist paljud ei ole valmis järgima euroopalikke reegleid ja suunduvad sihikindlalt riiki, kuhu ise soovivad. Mis annab alust loota, et nad on nõus ümberpaigutamisega ühest riigist teise? Mis annab meile alust arvata, et nad on nõus edaspidi meie kultuuris kehtivaid norme ja väärtusi tunnustama?

Oleme täielikult nõus, et iga inimelu on väärtus ja abivajajaid tuleb abistada. Aga seda tuleb teha läbimõeldult ja arukalt, et lõppkokkuvõttes mitte suurendada inimlike tragöödiate arvu, mitte toetada terrorismi, soosida inimsmugeldajaid ja neid, kes pagulaste vastuvõtu pealt kasumeid teenivad.

Aidata tuleb tõelisi abivajajaid, eelkõige lapsi, naisi, vanureid, puudega inimesi. Ja seda tuleb teha nende inimeste endi kodumaal või vähemalt kodupiirkonnas. Euroopa kõrgeimal poliitilisel tasandil ei tohiks julgustada hädas olevaid inimesi oma kodumaalt lahkuma ning võtma ette pikka ja riskantset teekonda, lubades neile Euroopas jagada kõiki hüvesid. Nagu näeme, on Euroopasse jõudvate migrantide seas ülekaalus täies elujõus mehed, kes on jätnud perekonnad maha ohuolukorda, mille eest nad ise põgenevad. Kellega oleme siis solidaarsed, kelle inimõigusi kaitseme?

Euroopa Liit peaks peaks viivitamatult suunama kõik võimalikud ressursid turvatsoonide ja põgenikelaagrite loomisele ja olemasolevate toetamisele kriisipiirkondades või nendega piirnevates riikides. Euroopa Liidu välispoliitika peaks olema suunatud nende riikidega vastavate kokkulepete sõlmimisele ja loomulikult relvakonfliktide lõpetamisele.

Euroopa välispiir tuleb muuta toimivaks ja lõpetada kontrollimatu migrantide, kelle isikuid ei ole võimalik parimalgi tahtmisel tuvastada, sissevool. Inimsmugeldajate maffia tegevus Vahemerel tuleb jõuliselt lõpetada. Tuleb toetada piiririike, mis on langenud kõige suurema surve alla, ja tunnustada riike, mis on astunud piiride turvamiseks selgeid samme.

Euroopa Liidu senised rahvusvahelise kaitse andmist reguleerivad nõuded tuleb üle vaadata, kaitse saamise tingimusi tuleb karmistada ja leevendada kõrgeid standardeid abile, mida pagulastele pakutakse. Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa riikide võimekus ei ole ühesugune. Nimetatud nõuete väljatöötamise ajal oli tegemist üksikute tagakiusatud inimeste vastuvõtmisega, kelle abistamine ja ühiskonda lõimimine ei tekitanud üheski riigis erilisi probleeme kohalikele elanikele. Praegu on aga tegemist hoopis uue olukorraga.

Eesti on alles hakanud looma võimekust põgenike vastuvõtmiseks. Seda, kui palju inimesi ja keda oleme valmis vastu võtma, saab igal ajahetkel öelda ainult Eesti rahvas, seda ei tohi peale sundida Euroopa Komisjon. Just need sunnimeetodid lähevad vastuollu sellise Euroopa Liidu põhiväärtustega, millega liitusime 2004. aastal. Euroopat tabanud rändekriisi probleemidele tuleb läheneda sisuliselt ja tegeleda tuleb kriisi põhjustega. Põgenike liikmesriikide vahel ringijaotamise püsisüsteemi loomine ei ole jätkusuutlik lahendus.


Pöördumine on saadetud Eesti Vabariigi peaministrile, siseministrile, sotsiaalkaitse ministrile ja välisministrile, samuti Eestist valitud Europarlamendi liikmetele.