Reede, 19. detsember 2008

Leedu Ajakirjanike Liidu konverentsist ja Balti riikide ajakirjanike liitude esindajate koosolekust 13.-14. detsembril

Konverents „Meedia ja ajakirjanduse perspektiivid majanduskriisi kontekstis” toimus esinduslikus ja asjalikus koostöö õhkkonnas pea kõikide Leedu ajakirjandusega seotud institutsioonide osavõtul. Lisaks allpoolnimetatuile ka Leedu Kultuuriministeeriumi vastav osakonnajuhataja ja Hermann Buenz, äsja ametisse asunud Friedrich Eberti Fondi Baltimaade koordinaator.

Ettekanded:

Donald D. Kummerfeld president, International Federation of the Periodical Press
Linas Krapavickas - General Manager, UPG Baltic, founder and shareholder of the company
Ramute Šimukauskaité - esinaine, Association of the National Regional and Urban Newspaper Publisher
Juhani Tamminen - Eesti Ajakirjanike Liit
Arturas Račas - peatoimetaja, Leedu BNS
Dainius Radzwvičius - esimees, Leedu Ajakirjanike Liit
Merike Viilup - Eesti Ajakirjanike Liit
Marius Bagdonavičius - vabakutseline ajakirjanik
Davit Alaverdyan - peatoimetaja, Armeenia uudisteagentuur Mediamax
Audroné Nugaraité - professor, Vilniuse Ülikool, ajakirjandus
Rytis Juozapavičius - konsultant, FranklinCovey
Dr. Edita Žiobiené - esinaine, Leedu ajakirjanike ja väljaandjate
Eetika Komisjon


Sisuka ettekandega esines konverentsi peaettekandja Donald D. Kummerfeld, kes on oma sõnul olnud 10 aastat meediamoguli Rupert Murdochi kontserni president.
Kummerfeld avaldas muret ajakirjanduse kvaliteedi languse pärast. Tema sõnum konverentsist osavõtnutele oli: „Jääge ellu, ärge andke alla. Meie aitame teid!” Ellujäämiseks on vaja aga teha ka midagi muud peale ajakirjanduse.
On kindlaks tehtud, et ekraanilt lugeda on 5 korda raskem kui trükitud teksti, mistõttu ta ei usu, et trükiajakirjandus välja sureb. Kahjuks loevad noored aga üha vähem.
Reklaamiandjad tulevad ja lähevad, lugejad jäävad. Nad on lojaalsed ja maksavad selle eest. Praegu on periood, kus reklaamiandjad lähevad.

Kummerfeld esitas reklaami mahu ja selle prognoosi aastatel 2007-2111.
Kõige kriitilisem on olukord Põhja-Ameerikas, kus reklaami maht kukub aastaks 2009 10% ja ei saavuta ka 2111 aastaks 2007 aasta taset (188 milj. USD). Teatud langust prognoositakse ka Lääne-Euroopas – 2 milj. USD, kuid juba aastal 2010 on see samavõrra kõrgem 2007. aasta tasemest (120 milj. USD).

Kõige halvem on olukord ajalehtedes, kus ennustatakse reklaamimahu pidevat langust ja alles 2111 võib tulla stabiliseerumine, samas aga toimub TV-s, aga eriti internetis jätkuv tõus.

USA-l on olemas suurepärane kogemus 2001. aastast, kui reklaamiturg elas üle reklaamimahu 25% languse, kuid järgnevatel aastatel toimus seda suurem tõus.

Meedia on läbi tegemas revolutsiooni – massimeedialt fragmentiseerumisele. Kui varem otsustasid ajakirjanikud, mida loeti-vaadati, siis interneti ja blogiajastul ei ole see enam võimalik.
Ajakirjanduses on väga huvitav aeg ja kogu aeg tuleb õppida midagi uut.

EAL jaoks oluliseks tuleks pidada Friedrich Eberti Fondi Balti regiooni uue koordinaatori Hermann Buenzi esinemist. Ta nimetas, et Saksa riigi parlamendi otsusega eraldatud maksumaksjate raha suunatakse Fondi kaudu täiskasvanute koolitusse ja demokraatia arendamisse. Ta nimetas, et Eberti Fond ei ole mitte sponsor vaid koostööpartner, rõhutades ühtlasi pressi ja sõnavabaduse olulisust.
Hr. Buenzi sõnavõtu valgusel on Balti Ajakirjanike Föderratsiooni elluäratamine vajalik ja võimalik.

Üldjoontes valitseb kõigis Balti riikides üsna samasugune olukord. Leedulased rääkisid avameelselt rasketest aegadest.

Näiteks on UPG Balticus (tegutseb 12 aastat ja annab välja 30 ajakirja, sh 5 rahvusvahelist), on tiraaž kukkunud 15-20%, reklaam 40% ja prognoositakse veel vähemalt 10%-list langust.

Nii Leedus kui ka Lätis tõuseb käibemaks ajakirjandusele teistega samale tasemele, Lätis räägitakse üleüldisest käibemaksu tõstmisest. Ka Eestis tõuseb ajakirjanduse käibemaks seniselt 5%-lt 9%-le.

Leedus kaalutakse ajakirjanike poolt käibemaksu tõstmise vastu teatud surve avaldamist solidaarsuse demonstratsiooniga – mitte osaleda valitsuse pressikonverentsil. Mõte pälvis konverentsil osalejate ovatsiooni.

Leedulastel on juba üks demonstratsiooni kogemus olemas, kui toetati viimast IFJ aktsiooni.

Tuleb tõdeda, et tänu juhtimise stabiilsusele on Leedu Ajakirjanike Liit saavutanud edusamme. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide, valitsuse ja kohalike omavalitsustega.

Pühapäevasel kohtumisel oligi kõne all Leedu, Läti ja Eesti ajakirjanike liitude koostöö Balti Ajakirjanike Föderatsiooni egiidi all.
Tuginedes Eberti Fondi esindaja huvile tegi Leedu AL esimees Dainius ettepaneku kolme liidu esindajate kohtumisteks järgmise aasta algul (jaanuari lõpp), aprillis ja näiteks juunis. 2-päevased kohtumised (reede-laupäev) toimuksid korda mööda erinevates riikides. Igast liidust 4 esindajat, kokku 12 inimest. Reedel toimuksid kohtumised valitsuse, parlamendi jt oluliste organisatsioonide esindajatega, reede õhtu ja laupäev suunatud liitude vahelise koostöö arendamisele.
Kohtumiste üks eesmärke on arendada ning näidata Balti riikide liitude omavahelist koostööd ja –jõudu.


EAL koduleheküljelt http://www.eal.ee/ (ajalugu):
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.

Merike Viilup