Pressiteade
Brüssel, 14. november 2012
Komisjon teeb ettepaneku seada eesmärgiks, et äriühingute juhtorganites oleks 40% naisi.
Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku, et kõrvaldada takistused, mis ei võimalda andekatel naistel tõusta Euroopa suurimate äriühingute juhtkonda.
Komisjon ettepanekuga õigusakti kohta soovitakse saavutada miinimumeesmärk, et börsil noteeritud Euroopa äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab olema 40% alaesindatud soost. Erandiks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Praegu domineerivad juhtorganites mehed: 85% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 91,1% tegevjuhtkonna liikmetest on mehed ning kõigest 15% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 8,9% juhtorganite liikmetest on naised. Hoolimata elavast avalikust arutelust ning reast vabatahtlikest algatustest nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil ei ole olukord viimastel aastatel oluliselt muutunud: alates 2003. aastast on naiste arv äriühingute juhtorganites suurenenud keskmiselt 0,6 protsendipunkti aastas.
Praegu domineerivad juhtorganites mehed: 85% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 91,1% tegevjuhtkonna liikmetest on mehed ning kõigest 15% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 8,9% juhtorganite liikmetest on naised. Hoolimata elavast avalikust arutelust ning reast vabatahtlikest algatustest nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil ei ole olukord viimastel aastatel oluliselt muutunud: alates 2003. aastast on naiste arv äriühingute juhtorganites suurenenud keskmiselt 0,6 protsendipunkti aastas.
Seetõttu esitab komisjon täna uue ELi õigusakti ettepaneku, et kiirendada edusamme parema soolise tasakaalu tagamiseks Euroopa äriühingute juhtorganites.
Ettepaneku esitasid ühiselt asepresident Viviane Reding (õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus), asepresident Antonio Tajani (tööstus ja ettevõtlus), asepresident Joaquín Almunia (konkurents), asepresident Olli Rehn (majandus- ja rahaküsimused), volinik Michel Barnier (siseturg ja teenused) ning volinik László Andor (tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus).
Ettepaneku esitasid ühiselt asepresident Viviane Reding (õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus), asepresident Antonio Tajani (tööstus ja ettevõtlus), asepresident Joaquín Almunia (konkurents), asepresident Olli Rehn (majandus- ja rahaküsimused), volinik Michel Barnier (siseturg ja teenused) ning volinik László Andor (tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus).
Kõnealune ettepanek on komisjoni vastus Euroopa Parlamendile, kes on korduvalt suure häälteenamusega kutsunud üles vastu võtma õigusakti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta äriühingute juhtorganites oma 6. juuli 2011. aasta ja 13. märtsi 2012. aasta resolutsioonides.
Direktiivi ettepanekus kehtestatakse eesmärk, et börsil noteeritud äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab olema 40% alaesindatud soost.
Äriühingud, mille tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest on alaesindatud soost alla 40%, peavad kasutama asjaomaste ametikohtade täitmisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi, kohaldades selgeid, sooliselt neutraalseid ja üheselt mõistetavaid kriteeriume. Võrdse kvalifikatsiooni korral tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati. Börsil noteeritud äriühingud peaksid seega eespool osutatud eesmärgi saavutama 2020. aastaks, riigi osalusega äriühingud, kelle suhtes riigiasutused rakendavad valitsevat mõju, aga juba kaks aastat varem, 2018. aastaks. Ettepanekut kohaldatakse umbes 5000 börsil noteeritud äriühingu suhtes Euroopa Liidus. Direktiivi ei kohaldata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (äriühingud, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille ülemaailmne aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot) ning börsil noteerimata äriühingute suhtes.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso: „Täna esitatav ettepanek on Euroopa Komisjoni vastus Euroopa Parlamendi tungivale üleskutsele, et EL võtaks meetmeid soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks äriühingute juhtkondades. Palume kõikidel börsil noteeritud Euroopa suurtel äriühingutel näidata, et nad suhtuvad täie tõsidusega soolisesse võrdõiguslikkusesse majandusalaste otsuste tegemisel. Komisjon on minu initsiatiivil oluliselt suurendanud naisvolinike arvu oma liikmete hulgas, kus kolmandik volinikest on naised.”
Asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding: „Euroopa Liit on 50 aastat edukalt edendanud soolist võrdõiguslikkust. Äriühingute juhtorganid on siiani jäänud valdkonnaks, kus me ei ole edu saavutanud. Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia on hiljuti võtnud vastu õigusaktid ja seal on märgata esimesi edusamme. Nende riikide eeskuju näitab selgelt, et ajaliselt piiratud reguleeriv sekkumine võib paljugi muuta. Komisjoni ettepanekuga tagatakse, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorganite liikmete valikumenetluses eelistatakse naiskandidaate – eeldusel et nad on alaesindatud ja omavad meeskandidaadiga võrdväärset kvalifikatsiooni.”
Ta lisas: „Olen tänu võlgu neile arvukatele Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on selle eesmärgi nimel väsimatult võidelnud ja kes on selle ettepaneku esitamisele otsustavalt kaasa aidanud.”
Aeglaste edusammude tõttu on 11 liikmesriiki võtnud eri ulatuse ja mõjuga meetmeid Euroopa tippfirmades on seitsmest juhatuse liikmest kõigest üks naine (13,7%). 2010. aastal oli kõnealune näitaja 11,8% ja seega on olukord ainult natuke paranenud. Samas tempos jätkates kuluks veel umbes 40 aastat, enne kui sooline tasakaal juhtorganites oleks kas või ligilähedane kavandatule (40% mõlema soo esindajaid).
Seetõttu on mitu liikmesriiki asunud võtma vastu eri liiki õigusakte äriühingute juhtorganite kohta. 11 liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Portugal, Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia) on vastu võtnud õigusaktid, et edendada soolist võrdõiguslikkust äriühingute juhtorganites. Kaheksas nimetatud liikmesriigis kohaldatakse õigusakte riigi osalusega äriühingute suhtes (vt teabelehte ülevaatega riikide kohta).
ELi 11 liikmesriigis ei ole iseregulatsiooni meetmeid ega õigusakte. Niisugused õiguslikult lahknevad meetmed võivad seada ohtu Euroopa ühtse turu toimimise, sest erinevad äriühinguõiguse normid ja erinevad sanktsioonid soolise tasakaalu eeskirjade rikkumise korral võivad seada äriühingud keerulistesse olukordadesse ja piirata nende piiriüleseid investeeringuid. Seetõttu püütakse täna esitatud ettepanekuga luua positiivse toimimisviisi põhimõttele kogu ELi hõlmav raamistik.
Ettepaneku põhielemendid:
Direktiivis seatakse miinimumeesmärk, et börsil noteeritud Euroopa äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab 2020. aastaks olema 40% alaesindatud soost. Riigi osalusega äriühingud peavad selle eesmärgi täitma 2018. aastaks.
Samuti sisaldab ettepanek täiendavat kohustust, nö paindlikku kvooti, et börsil noteeritud äriühingud kehtestaksid endale iseregulatsiooni eesmärgid mõlema soo esindatuse kohta tegevjuhtkonna liikmete seas.
Need eesmärgid tuleb saavutada 2020. aastaks (riigi osalusega äriühingute korral 2018. aastaks). Äriühingud peavad igal aastal esitama aruande tehtud edusammude kohta.
Kvalifikatsioon ja kogemused on ka edaspidi peamised kriteeriumid, mida juhtorgani liikmete valimisel arvestatakse. Direktiiviga kehtestatakse äriühingu üldjuhtimise nõuete minimaalne ühtlustamine, nähes ette, et ametissenimetamise otsused peavad olema tehtud objektiivsete kvalifikatsioonikriteeriumide alusel. Kaitsemeetmed aitavad tagada, et ei toimu alaesindatud soo esindajate tingimusteta, automaatset edutamist.
Kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga positiivse toimimisviisi põhimõtte kohaldamisel eelistatakse vastaskandidaadiga võrdväärse kvalifikatsiooniga alaesindatud soo esindajat, välja arvatud juhul, kui objektiivne hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki konkreetseid kandidaate iseloomustavaid kriteeriume, kallutab kaalukausi vastassoo esindaja kasuks.
Liikmesriigid, kus juba on olemas tõhus süsteem, võivad selle säilitada tingimusel, et see on ettepanekus esitatud süsteemiga sama tõhus saavutamaks eesmärki, mille kohaselt tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab 2020. aastaks olema 40% alaesindatud soost. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis on rangemad, kui ettepanekus esitatud meetmed.
Liikmesriigid peavad kehtestama asjakohased ja hoiatavad sanktsioonid äriühingutele, kes direktiivi sätteid rikuvad.
Ettepaneku subsidiaarsus ja proportsionaalsus: 40% eesmärki kohaldatakse börsil noteeritud äriühingute suhtes nende majandusliku tähtsuse ja laialdase tuntuse tõttu. Ettepanekut ei kohaldata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes. 40% eesmärk seatakse tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete suhtes. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt on direktiiv ajutine meede ja selle kehtivus lõpeb 2028. aastal.
„Selle meetme eesmärk on kiiresti suurendada soolist võrdõiguslikkust Euroopa äriühingute juhtorganites ning seda ei ole enam vaja, kui on tehtud edusamme,” lisas asepresident Viviane Reding.
Taust
ELi pädevusse on kuulunud soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine alates 1957. aastast (vt SPEECH/12/702).
Nõukogu on juba 1984. ja 1996. aastal võtnud vastu soovitused, et edendada meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist otsustusprotsessis. Euroopa Parlament on kutsunud arvukates resolutsioonides üles kehtestama ELi tasandil õiguslikult siduvad kvoodid.
Võrdõiguslikkuse edendamine otsustustasandil on üks Euroopa naiste harta (vt IP/10/237) eesmärke. Naiste harta võeti 2010. aasta märtsis vastu president José Manuel Barroso ja asepresident Viviane Redingi eestvedamisel. Komisjon võttis 2010. aasta septembris nende eesmärkide täitmiseks vastu viit järgmist aastat käsitleva „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia” (vt IP/10/1149 ja MEMO/10/430).
2012. aasta märtsis esitatud komisjoni aruandest selgus, et kogu ELis kuuluvad äriühingute juhtorganitesse praegu valdavalt ühe soo esindajad. Liikmesriigiti on erinevused suured. Soomes on suurte äriühingute juhtorganite liikmetest 27% naised, Lätis on vastav näitaja 26%, kuid Maltas on see kõigest 3% ja Küproses 4%.
Viimase aasta jooksul on tehtud üle pika aja suurimaid edusamme soolise võrdõiguslikkuse parandamisel Euroopa äriühingute juhtorganites (naiste osakaal suurenes ajavahemikus 2010. aasta oktoobrist 2012. aasta jaanuarini 1,9 protsendipunkti, viimase kümne aasta jooksul on keskmine aastane kasv olnud vaid 0,6 protsendipunkti). Selle kasvu põhjuseks on komisjoni ja Euroopa Parlamendi üleskutsed (MEMO/11/487) ning arvukad siseriiklikud õiguslikud algatused liikmesriikides. Üldiselt toimuvad muudatused siiski liiga aeglaselt. Esinaiste arv olulisimate äriühingute juhatustes on hoopiski vähenenud, langedes 3,4%-lt 2010. jaanuaris 3,2%-le jaanuaris 2012.
Märgatavad edusammud on erand, mitte reegel. Edu võib märgata ainult liikmesriikides, kus on võetud vastu õiguslikult siduvad eeskirjad, mis käsitlevad äriühingute juhtorganeid. Prantsusmaal kehtestati seadusega kvoot 2011. aasta jaanuaris ning ajavahemikus oktoober 2010 kuni jaanuar 2012 on seal toimunud 40% kogu ELis toimunud muudatustest.
2011. aasta märtsis kutsus ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding börsil noteeritud Euroopa äriühinguid üles vabatahtlikult suurendama naiste arvu oma juhtorganites, allkirjastades lubaduse suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses (MEMO/11/124). Lubaduses kutsuti äriühinguid üles võtma endale kohustuseks suurendada naiste osakaalu oma juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ja 40%-ni 2020. aastaks. Aasta jooksul on kogu Euroopas lubaduse allkirjastanud ainult 24 äriühingut.
Selleks et selgitada välja asjakohased meetmed lahendamaks soolise tasakaalu probleem börsil noteeritud Euroopa äriühingute juhtorganites, algatas komisjon üldsusega konsulteerimise (vt IP/12/213).
Pärast arvukate vastustega tutvumist hindas komisjon olukorra lahendamiseks pakutud erinevaid poliitikavalikuid.
Üha suurem hulk uuringuid kinnitab, et sooline tasakaal juhtorganites võib aidata parandada äriühingu majandustulemusi. Kui tippametikohtadel töötab rohkem naisi, muudab see töökeskkonna tootlikumaks ja innovatiivsemaks ning parandab tulemusi. Selle peamine põhjus on mitmekesisem ja kollektiivsem mõtteviis, mis arvestab erinevamate seisukohtadega. Seetõttu tehakse paremini tasakaalustatud otsuseid.
Naised moodustavad ülikooli lõpetajatest 60%, kuid ainult vähesed neist pääsevad äriühingute juhtkondadesse. Ukse avamine juhtivatele ametikohtadele annab naistele stiimuli tööturule minekuks ja seal püsimiseks, aidates tõsta naiste tööhõive määra. Kui tööturul on rohkem naisi, on lihtsam saavutada ELi majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärki: tõsta 2020. aastaks 20–64aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär 75%-ni.
Lisateave:
Pressimaterjalid – Naised juhtorganites:
Eurobaromeetri uuring soolise võrdõiguslikkuse kohta:
Teabelehed soolise võrdõiguslikkuse kohta:
Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Komisjonis
Sooline võrdõiguslikkus liikmesriikides
Euroopa algatuse õiguslik alus
Soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide majanduslik põhjendus
Video, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust äriühingute juhtorganites:
Asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:
Euroopa Komisjoni andmebaas naiste ja meeste osalemise kohta otsuste tegemises:
Kontaktisikud :
Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)
Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)
|
Lisa
Joonis 1:
naised ja mehed suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites (jaanuar 2012)
Source: European Commission, Database on women and men in decision-making and Eurostat, Labour Force Survey. Notes: .Data refer to members of the board of directors (supervisory board in case of separated supervisory and executive functions. Count includes the chairperson).
Data on share of employment not available for RS; data on tertiary education not available for LU, EL and RS.
Joonis 2:
naised ja mehed suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites: tegevjuhtkonna liikmed ja tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtorgani liikmed (jaanuar 2012)
Source: European Commission's Database on women and men in decision-making
Note: In a one-tier system data on non-executives refer to non-executive members of the board.and data on executives refer to executive members of the board. In a two-tier system data on non-executives refer to members of the supervisory board and data on executives to members of the executive/management board. Occasionally, it is possible for the supervisory board to include one or more executive members (e.g. CEO and CFO). In this case these are included in the executive figures, though individuals participating in both boards are counted only once. Non-executive figures in this case still refer to the total members of the supervisory board and could, therefore, include some executives but the numbers concerned are not significant and should not affect the final result.
Joonis 3: jaotus: naiste osakaal tegevjuhtkonna liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas (jaanuar 2012)
Member State
|
Executives
(women/total)
%women
|
Non-executives
(women/total)
%women
|
Women CEOs
(women/total)
|
EU-27
|
8.9%
|
15%
|
2.7%
|
AT
|
2.2%
|
11.2%
|
0%
|
BE
|
3.7%
|
11.7%
|
0%
|
BG
|
14.8%
|
15.1%
|
6.7%
|
CY
|
8.2%
|
3.3%
|
5.6%
|
CZ
|
4.7%
|
15.4%
|
0%
|
DK
|
11%
|
16.1%
|
5.6%
|
EE
|
13.9%
|
6.7%
|
0%
|
FI
|
14.9%
|
27.9%
|
0%
|
FR
|
3.3%
|
24.2%
|
0%
|
DE
|
4.2%
|
15.6%
|
0%
|
EL
|
5.8%
|
8.1%
|
0%
|
HU
|
1.4%
|
5.4%
|
0%
|
IE
|
6.8%
|
9.4%
|
0%
|
IT
|
0.8%
|
7.1%
|
0%
|
LV
|
21.4%
|
25.9%
|
3.2%
|
LT
|
13.3%
|
17.5%
|
7.7%
|
LU
|
0%
|
7.2%
|
0%
|
MT
|
11.1%
|
2.7%
|
5.3%
|
NL
|
8.8%
|
18.8%
|
10%
|
PL
|
8.2%
|
11.8%
|
0%
|
PT
|
7.6%
|
5.4%
|
0%
|
RO
|
30.6%
|
10.5%
|
9%
|
SK
|
13.5%
|
13.5%
|
10%
|
SI
|
19.7%
|
15.9%
|
0%
|
ES
|
2.6%
|
13.1%
|
2.9%
|
SE
|
4%
|
26.5%
|
3.8%
|
UK
|
6.5%
|
18.7%
|
6%
|
Joonis 4: naiste osakaal suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites (2010–2012)
(% total board members)
| |||
2010 (Oct)
|
2011 (Oct)
|
2012 (Jan)
| |
EU-27
|
11.8
|
13.6
|
13.7
|
BE
|
10.5
|
10.9
|
10.7
|
BG
|
11.2
|
15.2
|
15.6
|
CZ
|
12.2
|
15.9
|
15.4
|
DK
|
17.7
|
16.3
|
16.1
|
DE
|
12.6
|
15.2
|
15.6
|
EE
|
7.0
|
6.7
|
6.7
|
IE
|
8.4
|
8.8
|
8.7
|
EL
|
6.2
|
6.5
|
7.4
|
ES
|
9.5
|
11.1
|
11.5
|
FR
|
12.3
|
21.6
|
22.3
|
IT
|
4.5
|
5.9
|
6.1
|
CY
|
4.0
|
4.6
|
4.4
|
LV
|
23.5
|
26.6
|
25.9
|
LT
|
13.1
|
14.0
|
14.5
|
LU
|
3.5
|
5.6
|
5.7
|
HU
|
13.6
|
5.3
|
5.3
|
MT
|
2.4
|
2.3
|
3.0
|
NL
|
14.9
|
17.8
|
18.5
|
AT
|
8.7
|
11.1
|
11.2
|
PL
|
11.6
|
11.8
|
11.8
|
PT
|
5.4
|
5.9
|
6.0
|
RO
|
21.3
|
10.4
|
10.3
|
SI
|
9.8
|
14.2
|
15.3
|
SK
|
21.6
|
14.6
|
13.5
|
FI
|
25.9
|
26.5
|
27.1
|
SE
|
26.4
|
24.7
|
25.2
|
UK
|
13.3
|
16.3
|
15.6
|
Source: European Commission database on women and men in decision-making: http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm
Data refer to members of the board of directors (supervisory board in case of separated supervisory and executive functions. Count includes the chairperson).
Joonis 5: peaaegu üheksa eurooplast kümnest nõustub väitega, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema äriühingute juhtorganites meestega võrdselt esindatud
Joonis 6:
kolm neljandikku eurooplastest pooldab äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu käsitlevaid õigusakte
