Pressiteade
Eesti Ajakirjanike Liit taotleb kõrgharidusega
ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmist töötasu
Eesti Ajakirjanike Liit asub 2016. aasta kollektiivlepingu läbirääkimistesse Eesti Rahvusringhäälinguga, taotledes kõrgharidusega töötajate miinimumtöötasuks Eesti keskmist palka. Käesoleva aastaga lõppevas kolmeaastases kokkuleppes on kõrgharidusega ajakirjaniku alampalgaks 860 eurot, mis jääb alla näiteks haridustöötajate töötasule.
„Kultuuritöötajate töötasude tõstmine on koalitsioonileppes mainituna prioriteetsete valdkondade hulgas, mistõttu loodame, et lubadused ka realiseeruvad ja selles valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad korrigeerida töötajate palka väärilisele tasemele,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees ja liidu ERRi osakonna usaldusisik Meelis Süld. Ta lisas, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei konkureeri töötasu osas ammugi enam üksnes oma kolleegidega teistest väljaannetest, vaid samahästi avalikkussuhete ja turunduse spetsialistide ning ka poliitikutega. „Viimased valimised viisid ERRist tublisid reportereid ja saatejuhte, üsna tavaline on lahkumine avalikkussuhete erialale. Raadio palgad jäävad tublisti alla teletöötajate palkadele, mis soodustab küll organisatsioonisisest liikumist ja tagab järelkasvu televisioonile, aga ERRi viis raadioprogrammi peavad samuti olema kõrgtasemel ajakirjandusliku sisuga,“ ütles Süld.
Käesoleva aasta lõpuni kehtivas kollektiivlepingus on ERRis erialast väljaõpet nõudval ametikohal miinimumpalgaks 810 eurot kuus ja kõrgharidust nõudval ametikohal 860 eurot kuus. „Sellise palgaga nõustuvad ehk oma karjääri alustavad noored, kes paraku kipuvad peagi lahkuma, jättes ERRi praktikabaasina seljataha, või siis pensionieale lähenevad töötajad, kes on harjunud raskeid aegu üle elama. Samas vajab ERR organisatsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks haritud, motiveeritud ja hästi tasustatud ajakirjanikke, kes töötaksid organisatsioonis edasi ka siis, kui esmased töövõtted on omandatud ja enesekindlus kasvab, või kes saaksid väärikat töötasu ka kõrgemas eas,“ ütles Meelis Süld.
Lisaks ajakirjanike miinimumtöötasu tõstmisele taotleb Eesti Ajakirjanike Liit ka üldist palgatõusu Eesti Rahvusringhäälingus, mis vastaks keskmise palga tõusu tempole.
Eesti Ajakirjanike Liit asub 2016. aasta kollektiivlepingu läbirääkimistesse Eesti Rahvusringhäälinguga, taotledes kõrgharidusega töötajate miinimumtöötasuks Eesti keskmist palka. Käesoleva aastaga lõppevas kolmeaastases kokkuleppes on kõrgharidusega ajakirjaniku alampalgaks 860 eurot, mis jääb alla näiteks haridustöötajate töötasule.
„Kultuuritöötajate töötasude tõstmine on koalitsioonileppes mainituna prioriteetsete valdkondade hulgas, mistõttu loodame, et lubadused ka realiseeruvad ja selles valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad korrigeerida töötajate palka väärilisele tasemele,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees ja liidu ERRi osakonna usaldusisik Meelis Süld. Ta lisas, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei konkureeri töötasu osas ammugi enam üksnes oma kolleegidega teistest väljaannetest, vaid samahästi avalikkussuhete ja turunduse spetsialistide ning ka poliitikutega. „Viimased valimised viisid ERRist tublisid reportereid ja saatejuhte, üsna tavaline on lahkumine avalikkussuhete erialale. Raadio palgad jäävad tublisti alla teletöötajate palkadele, mis soodustab küll organisatsioonisisest liikumist ja tagab järelkasvu televisioonile, aga ERRi viis raadioprogrammi peavad samuti olema kõrgtasemel ajakirjandusliku sisuga,“ ütles Süld.
Käesoleva aasta lõpuni kehtivas kollektiivlepingus on ERRis erialast väljaõpet nõudval ametikohal miinimumpalgaks 810 eurot kuus ja kõrgharidust nõudval ametikohal 860 eurot kuus. „Sellise palgaga nõustuvad ehk oma karjääri alustavad noored, kes paraku kipuvad peagi lahkuma, jättes ERRi praktikabaasina seljataha, või siis pensionieale lähenevad töötajad, kes on harjunud raskeid aegu üle elama. Samas vajab ERR organisatsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks haritud, motiveeritud ja hästi tasustatud ajakirjanikke, kes töötaksid organisatsioonis edasi ka siis, kui esmased töövõtted on omandatud ja enesekindlus kasvab, või kes saaksid väärikat töötasu ka kõrgemas eas,“ ütles Meelis Süld.
Lisaks ajakirjanike miinimumtöötasu tõstmisele taotleb Eesti Ajakirjanike Liit ka üldist palgatõusu Eesti Rahvusringhäälingus, mis vastaks keskmise palga tõusu tempole.
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus
Lisateave:
Meelis Süld, Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees
5277448