Jõelähtme kutsus ajakirjanikud külla!

21.oktoobril toimus valla eestvedamisel Jõelähtme pressipäev, kus ajakiranikele tutvustati valla tegusaid ettevõtteid, huvitavaid inimesi ja kohalikke vaatamisväärsusi.
Esimene peatus tehti Neeme sadama juures, kus romantilise merevaatega kaldaäärses kalarestoranis Ruhe kostitati hommikukohvi ja hõrkude kalasuupistetega.

Restorani jaoks spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud hoone valmis 2013. a 

Neeme sadama kõrval endise kalasuitsutsehhi asemele. 

Arhitektuurselt on see kui lihtne paadikuur, kus nii sees kui ka väljas on põhirõhk puidul, 
sisustus on aga moodne ja trendikas.

Ruhesse on oodatud nii lastega pered, merel seiklejad kui ka romantikud. 

Privaatsus ja lummav merevaade on Ruhest teinud soositud koha pulmapidude korraldamiseks.

RUHE perenaine Terje Lindau-Kuum,

kelle maitsemeelt ja kätt saab nautida Ruhe sisekujunduses.

Tänu kohalikele kalameestele pakub Ruhe alati värskeid kalaroogi ja 

omavalmistatud kalatooteid -  

külmsuitsutatud merelõhet, marineeritud silmusid.

Hõrgud kalasuupisted kaovad kiirelt

Ise tehtud - hästi tehtud

RUHE sisekujunduses on tunda perenaise kätt

Sügistuulisel mererannal sobib aurav kohv imehästi

See ongi päris  "ruhe"

Ruhe tähendab puutüvest õõnestatud lootsikut, kalapaati,
mis on olemas ehtsal kujul ka meie terrassil.
Saksa keeles tähendab ruhe rahu, mis iseloomustab hästi seda tunnet,
mille tekitab Ruhe kaunis merevaade.

***

Jõelähtme: Linnamäe linnus ja HEJ

Kuula-vaata, mida põnevat rääkis ajakirjanikele  Linnamäe tekkeloost ja linnuse ajaloost  Rebala muuseumi juhataja Janek Safranovski.

Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jõelähtme vallas Jägala jõel ca 3,5 km Jägala joast allavoolu, Jõesuu ja Jägala-Joa küla vahel.

 Eesti suurima hüdroelektrijaama võimsus on 1,1 MW ja maksimaalne elektrienergia toodang on 7 GWh aastas.

Räägib Rebala muuseumi juhataja Janek Safranovski

Jõelähtme Rebala muuseum

Üle kolme tuhande aasta tagasi algasid Eestimaal suured muutused. Inimesed hakkasid endisest paiksemaks, rajasid talusid, põlispõlde. Muutus inimeste mõttemaailm ja kombed. Asuti püstitama hauamonumente lahkunute mälestamiseks. Inimesed muutusid edevamaks, hakkasid ennast ehtima kallite pronksesemetega.

Jõelähtme ümbruses asuvad selle uue ajastu vanimad tunnistajad – põlispõllud, kivikalmed, kultusekivid, kultuurmaastik, mille kaitseks on loodud Eesti suurim, Rebala muinsuskaitseala.

Jõelähtme unikaalsetest kivikalmetest räägib Rebala muuseumi juhataja Janek Safranovski siin

Kuula Janek Safranovskit ka Vikerraadios, lõigu algus 29.08.

Jõelähtme: Kostivere kool

Eelmisel õppeaastal alustati õppetööd renoveeritud koolimajas.
Koolimaja koos spordikompleksi ning juurdeehituses asuva raamatukogu,
perearstikeskuse ning  muusika- ja kunstikooliga moodustab multifunktsionaalse kogukonnakeskuse.

Kostivere koolis õpib 113 last. 

Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno intervjuu Kostivere kooli direktori Vaido Niinesaluga ja muusikaõpetaja Hille Saviga Klassikaraadio Helikajas 25.oktoobril, arutlusteemaks pilliõpetus muusikaõpetuse osana eesti üldhariduskoolides - kas koolidel on piisavalt pille ainekavade täitmiseks.

Kostivere kooli direkor Vaido Niinesalu (paremal) ja
Jõelähtme Muusika ja Kunstikooli direktor Tiina Muddi

Raamatukogu direktor Kersti Laanejõe

Jõelähtme Muusika ja Kunstikooli õppealajuhataja Heldin Raidmaa

Muusikaklassi uks on noortele muusikahuvilistele avatud

****

Jõelähtme Ajaveski

Ajaveski

Jõelähtme valla väikeses Loo külas alusats selle aasta maikuus tegutsemist tegevuspaiga ja vaatamisväärsusena Ajaveski - vana tuuleveski, mis restaureerimistööde tulemusel on säilitanud oma vana kivise kuue ja lisaks saanud uue klaasist väljavaate. Sisust rääkimata.

Ajaveski ootab nüüd lahkelt külastajaid - uudistajaid, näitusehuvilisi, käsitöötegijaid, keraamika ja muu käelise tegevuse harrastajaid, linnuvaatlejaid, kaasamõtlejaid jne. 

Kõik uued ja huvitavad mõtted koos teostajatega, mis veskis veel teha võiks, on samuti oodatud.

Avatud uste päevadel on veski külastajatele avatud ning osaleda saab näidistöötubades, vaadata näitust “Kolmkõla”, kuulata noorte muusikute kontserte. Avatud on kodumaitseline kohvik.

Avatud on kodumaitseline kohvik.
Kõige tähtsam - õpitubasid juhendavad andekad inimesed ja appi tulevad andekamad 
meistrid linnast!

Kuula Ajaveski saamislugu ja tänaseid tegemisi Vikerraadio Päevatee saates.
Lõigu algus 29:45.

 Ajaveski perenaine Margit Pärtel ja
Vikerraadio toimetaja Ülle Karu

 Ajaveski enne

Aja veski

Jõelähtme Golfiklubi tegevjuht Hanno Kross: ekspordime häid emotsioone!

EstonianGolf & Country Club territoorium kulgeb mööda Läänemere rannikut ja Jägala jõe suudmeala – ideaalne maastik golfiväljakute rajamiseks. Siin saab nautida maaliliste merevaadetega 18-rajalist võistlusväljakut Sea Course. 9 golfirajaga Stone Cours on rajatud paekivist tasandikule kadakate, taastatud kiviaedade ja riikliku kaitse all olevate muinsusmärkide vahele. Lastele ja alustajatele mõeldud Par 3 väljak Rising Star koosneb üheksast 85-148 m pikkusest par 3 rajast.

Ei puudu ka kõrgel tasemel harjutusväljakud, tõelist vaikust ja rahu pakkuv golfiküla   ja imeliste vaadete ja maitsvate roogadega restoran.

Hanno Kross

Golfiklubi tegevjuht Hanno Kross: "Rootsis ja Soomes on golfi mängitud umbes sada aastat. Soomes on registreeritud golfimängijaid  on ca 140 000, Rootsis  poole miljoni ringis ja Eestis on see arv 2478, kuid meie mängijate arv suureneb igal aastal umbes 10% võrra - teeme maailmas ühte suuremat kasvu sellel spordialal.

Üheksa tegevusaasta jooksul  on meid valitud kaks korda Euroopa TOP 100 väljaku hulka Euroopa  ligi 6000 golfiväljaku seast. 

Meil käib aastas mängimas ligi 7000 välismaalast, kellest ca 6000 on Soomest. Loodame turistide arvu peagi kahekordistada, eriti Skandinaavia suunal, sest lisaks olemasolevale rajame uue 18-rajalise golfiväljaku, miis koos lisanduva hotelli ja spaaga saab olema Põhjamaades ainulaadne. "

Vaata videoklippi siit.

Hanno Krossi sõnul sellist keskust meie lähiriikides ei leidu. "Lähimad kompleksid, kus on kaks maailmatasemel täispikkuses golfiväljakut, kõrgetasemeline hotell ja muud vabaajajategevused, on Põhja-Saksamaal ja Inglismaal." Eesmärk on rajada kompleks, kus lisaks golfile on ka tennise- ja pallimänguplatsid ning saab mängida näiteks ka muru-bowling'ut.

Tulevase investeeringu suurus on üle 10 miljoni euro, millest golfiväljaku ehitamiseks kulub 5,5 miljonit. Uue golfiväljaku projekteerib läbi aegade parim naisgolfar Annika Sörenstam, kelle käe all on senini valminud kolm golfiväljakut Hiinas, Lõuna-Aafrikas ning USAs.

Jõelähtmes asuv Estonian Golf & Country Club on võõrustanud nii individuaalseid Euroopa Meistrivõistlusi kui ka World Cup European Qualifier võistlust. 

Jõelähtme vallavanem Andres Umboja

Jõelähtme: Rootsi – Kallavere külamuuseum

Kersti Pent näitab, kuidas vanasti pidid naised vetsus pükse maha võtma siin.

Kallavere küla asub Maardu linna Kallavere linnaosa vahetus naabruses. Küla kuulub Põhja-Eesti muinaskülade hulka.

Oma asukoha tõttu on küla kujunenud kontrastiderohkeks paigaks. Vahetult linna 9-korruseliste majade kõrval asub 17.saj säilinud planeeringuga  Rootsi- Kallavere, millega piirneb tiheasustus mitmekümne uue elamuga Vanapere väljal. Sellele lisandub veelgi tihedama aedlinnaliku planeeringuga ala Kallavere-Ülgase tee ääres mitmekümne elamuga ja nn Ülgase pilpakülani ei ole palju maad.

Endiste aegade mälestusi püüab säilitada arenev Rootsi-Kallavere külamuuseum ja mõned 20. saj algusest säilinud talude majapidamishooned, samuti põlispuud kaunite kiviaedadega külatänava ääres. Iidse küla muuseum aitab paremini mõista meie juuri ja väärtustada elu.

Saamislugu

Külas olid kunagi suured talud. Vanemast taluinventarist oli mitmel pool veel esemeid, mida tarvis ei olnud, kuid ära visata ka ei raatsitud. Otse keset küla kippus lagunema ja riivas silma vana kivihoone – Käspre talu laut. Tegemist on arvatavasti küla vanima hoonega. Hea asukoht ja külarahva renoveerimishuvi viisid mõttele majale uus elu anda. Töö maht kujunes suuremaks, sest paemüürid olid vajunud ja pragulised ning tuli suurelt osalt uuesti üles laduda. 2006. aasta kevadel oli majal katus peal, laed ja põrandad valmis ja uksed-aknad ees.

Muuseumirahvas Rootsi-Kallavere külatanumal  

Külvi Kuusk ja Priit Kase

Eksponaate hakkas kogunema nagu paisu tagant - tarbeesemed ja tööriistad, käsitööd ja rõivad, raamatud ja ajakirjad. Eriliselt täienesid muuseumikogud Kivimäe talu varade arvel, kus elasid head käsitöömeistrid. Muuseumi pidulik avamine oli 2006 maikuus. 

Mida huvitavat näha saab?
Eriti väärtuslikud on esemed, mis aitavad luua pilti elust samas külas enne Teist maailmasõda. Piimaveovanker ja piimanõud, tsaariaegsed talude mõõdunõud, linatöötlemisriistad, tuulamismasin ja viljapeksumasin, kalapüügiriistad, kingsepa tööriistad, külanaiste ilusad käsitööd, peen valge pesu 20. sajandi alguskümnenditest. 

 viljapeksumasin

Kangatoas saab  talvel vaipu ja kangaid kududa, esimese talvega kooti (seal) üle 60-ne (loe: KUUEKÜMNE) kaltsuvaiba.

Jõelähtme: Koljunuki sadam

Koljunuki sadam 

Andres Vainola on Koljunuki sadama rajaja, kapten ja omanik. Sadam on kerkinud üleöö nagu helesinine unistus - muulid, kaid, sadamahoone, kaptenimaja. Võib liialdamata öelda, et nii uus sadam koos muuli ja lainemurdjaga on Eestis ainulaadne.

Lennart Meri kirjutab "Hõbevalges": See merevaade ja avarus lummas mind sedavõrd, et meenus kohe "Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eestriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke".

Loe Andres Vainola lugu Koljunukini ehk kuidas kõik alguse sai Merike Metstaki intervjuust Jõelähtme vallalehes: Sadamakapten Andres Vainola

Kuigi nutisadama väravad ja tõkkepuud avanevad mobiiliga ja meritsi juurdepääsuks peab kasutama GPS-i, jagub tööd ja tegemist ka peremehe tarmukale kaasale Marianne Vainolale.  Navigatsiooniperioodil võib teda julgesti sadama kapteniks nimetada.

Lisaks klassikalisele sadamateenusele  pakub Koljunuki konverentsi- ja vabaaja veetmise võimalusi. Neid on juba üles leidnud konverentside korraldajad ja koolitusettevõtted. Kuursaalis saab korraldada seltskondlikke üritusi ning kuuldavasti on üks pulmgi maha peetud.

Kel piisavalt julgust, võib lahkudes karu käppa suruda.

Koostamisel heaolu arengukava

Esmaspäeval, 20. oktoobril toimub Sotsiaalministeeriumis (Gonsiori 29 Tallinn) heaolu arengukava koostamise avaüritus. 

Eestis esmakordselt algatatava arengukava eesmärk on koondada sotsiaalvaldkonna väljakutsed ja arenguvajadused ühes dokumendis. Arengukava tegevused on suunatud võimaluste loomisele, et iga inimene saaks elada täisväärtuslikku elu. Sissejuhatavale paneelile järgnevad töörühmade sessioonid, mis keskenduvad erinevatele valdkondadele, nagu sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne ning võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.

Avaüritusele on kutsutud üle 140 esindaja ja spetsialisti erinevatest organisatsioonidest. Sotsiaalministeerium tutvustab oma nägemust arengukava koostamise aluspõhimõtetest ja eesmärkidest. Sellele järgneb arutelu.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt selgitab heaolu arengukava kui tervikliku nägemuse loojat riigi sotsiaalpoliitikast. Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse annab ülevaate ministeeriumi visioonist, miks arengukava tehakse ja kõneleb Eesti sotsiaalpoliitika väljakutsetest.

 Asekantsler Rait Kuusega on ajakirjanikel võimalik teha intervjuud vahemikus 11:00 – 12:30.

 Üritus kestab 09:00 – 16:00.

Oskar Lepik
Sotsiaalministeerium
pressiesindaja
oskar.lepik@sm.ee
Tel: 626 9321
Mob: 53 33 73 41

Ivo Rull: Meedia ja poliitika vaheline piir võsastub

Õhtuleht
15.10.2014

Teoorias on kõik lihtne: sõltumatuse huvides ei tohiks ajakirjanik end poliitiliselt määratleda ega valimistel kandideerida.

Praktika on hoopis mitmekihilisem. Juba on riigikokku kandideerimisest teatanud endiselt ajakirjanike-saatejuhtidena tegutsevad Mihkel Raud ja Maire Aunaste. Tanel Talve jätkab pärast kevadist europarlamenti valimistel kandideerimist saatejuhina. Kooseluseaduse arutelus valis jõuliselt poole juhtivreporter ning ajakirjanike koolitaja Priit Pullerits. Anvar Samost korraldas tänavu aasta alguses, olles formaalselt veel ajakirjanik, kampaania oma peatse poliitilise konkurendi Andrus Ansipi vastu.

Kindlasti on väga keeruline hoida sõltumatut joont ajakirjanikel, kelle abikaasa või elukaaslane toimetab poliitikuna või kõrge riigiametnikuna. Tunnustavalt ütlen, et Priit Simsonil, Kärt Anveltil, Anneli Ammasel ja Vahur Kersnal on see enam-vähem välja tulnud.

Võrdsed tingimused kõigile kandidaatidele

Täiesti üheselt end poliitiliselt määratlenud meediakanalid (nt Tallinna Televisioon, ajaleht Pealinn, erakondade ajalehed) saavad valimiste eel tuule tiibadesse. Paljud lugejad ilmselt ei saagi aru, millist ajupesu püüavad teha sellised üllitised nagu Stolitsa või Roheline Pealinn.

Ning ikka veel tegutseb hulk tegevpoliitikuid n-ö kohakaasluse alusel meedias saatejuhtidena (Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Maarika Tuus-Laul, Hannes Hanso jt).

Meedia ja poliitika vahelise joone hägustumisse võiks suhtuda Mart Juurelt laenatud eneseirooniaga: Eesti on nii väike, et igaüks peabki kolme eest rabama. Ent küsimus on siiski tõsisem – võrdsete tingimuste kujundamises parlamendivalimistel osalevatele erakondadele ja üksikkandidaatidele. Mõni meediakanal võib teha paar kuud enne valimisi selget promo teatud erakondade kasuks, mis aitab neil olla edukad. Ning pärast valimisi anda ohtralt sõna kaotajateks jäänud erakondadele. Poole aasta alusel on taoliselt käituvad väljaanded tegutsenud igati tasakaalustatult.

Väikeses Eestis on meedia ja poliitika piiri hägustumine osaliselt paratamatu. Poliitikud ja ajakirjanikud suhtlevad omavahel tihedalt. Ajakirjanikud sõltuvad poliitikute lekitatavast siseinfost ning poliitikud soovivad vastutasuks selliste lekete eest meediapromo. Business as usual.

Selgema eraldusjoone poole

Meedia ja poliitika vaheline piir on meil kohati sama võsastunud kui Eesti-Vene kontrolljoon. Ning see pole üksnes Peeter Võsa probleem. Kindlate reeglite ja tavade puudumine võimaldab soovijatel kummaltki poolelt teha selles võpsikus käike siia-sinna. Et täna olen saatejuht, aga homme äkki mõne erakonna kandidaat. Ning kui mandaati ei õnnestu saada, siis pöördud oma kanalisse täiesti sõltumatu näoga tagasi.

Eesti Ajalehtede Liidu ajakirjanduseetika koodeks ei käsitle ajakirjaniku ning poliitiku rolli eristamise vajalikkust. Ajakirjanikel on praegu mõne erakonna liikmeks olek antud koodeksist lähtuvalt igati moraalne. Samas ajalehe Äripäev ajakirjanike eetikakoodeksis on selgelt öeldud: „Ajakirjanik ei tohi kuuluda poliitilisse erakonda või mõnda teise organisatsiooni, millesse kuulumine seab kahtluse alla ajakirjaniku sõltumatuse."

Küllap on Ajalehtede Liidu liberaalsus tingitud soovist mitte minna vastuollu iga kodaniku põhiseadusliku vabadusega osaleda kas kandidaadi või valijana ühiskonnaelu korraldamises. Samas on ameteid, mille puhul erakonnaseadus piirab neil positsioonidel olevate kodanike parteidesse kuulumist (kohtunikud, prokurörid, tegevteenistuses kaitseväelased, politseinikud, teatud kõrgemad riigiametnikud).

Ilmselt pole võimalik seaduslikult keelata ajakirjanikel olemast mõne erakonna või valitud esinduskogu liige. Aga on kindlasti diskuteeritav, kas sellist kahel toolil korraga istumist ei võiks piirata eetikakoodeksiga. Piir ajakirjanduse ja poliitika vahel tuleb võsast puhastada.

„Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ – analüüsitulemuste arutelu ja rahvusvaheliste ekspertide kogemused soolise palgalõhe arvutamis

KUTSE

Projekti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ raames toimub 31. oktoobril Radisson Blu Sky Hotellis  (Rävala pst 3 Tallinn)  IV töötuba-seminar, kus tutvustatakse soolise palgaerinevuse analüüsi tulemusi Eestis, antakse ülevaade, mida on Eestis tehtud palgalõhe vähendamiseks, rahvusvahelised eksperdid Islandilt annavad ülevaate uuringutest Islandil ja meetmetest soolise palgalõhe vähendamiseks. 

Sünkroontõlge eesti keelde.
Osalemissoovist teatada hiljemalt 28.oktoobriks statistika@stat.ee või tel. 625 9300.

Parimate soovidegaStatistikaamet

Päevakava

Aeg	Esitlus	Esineja
9:00–9:15	Hommikukohv
9:15–9:35	Ülevaade soolisest palgalõhest Eestis ja projekti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ tutvustus	Merle Paats
9:35–10:35	Sooline palgalõhe Islandi näitel: * Soolise palgalõhe arvutamiseks kasutatavad andmed ja nende kogumine * Ülevaade Islandil läbi viidud soolise palgalõhe uuringutest, meetodid ja tulemused	Margret Kristin Indridadottir Margret Vala Gylfadottir
10:35–10:55	Kohvipaus
10:55–11:15	Soolise palgalõhe arvutamiseks kasutatava andmebaasi kokkupanek	Merle Paats
11:15–12:15	Tartu Ülikooli lõppraport „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus. Soolise palgaerinevuse analüüs“ Küsimused ja arutelu	Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
12:15–12:35	Kohvipaus
12:35–13:35	* Soolise palgaerinevuse vähendamiseks kasutatavad meetmed Islandil * Islandil läbi viidud soolise palgaerinevuse analüüsi tutvustus	Margret Kristin Indridadottir Margret Vala Gylfadottir
13:35–14:05	* Soolise palgaerinevuse vähendamise meetmed Eestis * Ülevaade uuringust „Sooline palgalõhe Eestis“ (2009–2010)	Käthlin Sander, Marju Raju (Sotsiaalministeerium)
14:05	Lõuna

Esseekonkurss „Mis on Eesti riigi mõte?“

Head kaaskondsed, kõnelejad, kirjutajad, väljamõtlejad ja ettenäitajad ning muidu kenad inimesed!

Kuuldused võimalusest ainult vaimutööga veel sel sügisel tähelepanu, tunnustust ja koguni raha teenida vastavad tõele. Eesti Kultuuri Koja, Eesti Koostöö Kogu ja ajalehe Sirp ühise ettevõtmisena on käivitatud esseekonkurss teemal „Mis on Eesti riigi mõte?“ ärgitamaks, kogumaks ja jagamaks meie riigi olemise ja tuleviku teemalisi arvamusavaldusi.

Esimesed mõlgutused on kultuurilehe toimetusse juba potsatanud ja ootavad ületrumpamist. Kirjatööde pealkirja sõnastamisel ja žanri valikul (klassikalisest esseest kas või luuletuseni) autoritele piiranguid ei seata, ainus tingimus on teksti pikkus kuni 20 000 tähemärki (koos tühikutega) ja postitamise viimane tärmin 10. november 2014. Konkursitöö on mõistlik märgistada sõnaga „esseekonkurss“ ja läkitada e-postiga aadressil ott@sirp.ee

Kultuurileht Sirp avaldab võistlusele laekunud töid jooksvalt aasta jooksul, iga avaldatud töö eest maksab Sirp autorihonorari ja üllitab konkursitööd (toimetuse valikul) ka Postimehe arvamusportaalis ning oma veebilehel www.sirp.ee

Kõik konkursile laekunud esseed pretendeerivad soliidsele rahalisele preemiale suurusjärgus 1200 - 4000 eurot, žüriisse kuuluvad Sirbi, Eesti Kultuuri Koja ja konkurssi toetavate organisatsioonide esindajad. Esseekonkursi  võitja(d) kuulutatakse välja Eesti Kultuuri Koja Visioonikonverentsil 21. novembril k.a. Parimaiks hinnatud tööd avaldatakse Eesti Koostöö Koja väljaandes Eesti Inimarengu Aruanne 2014–2015. 

Lennukat mõtet ja nobedaid näppe!

Lisainfo ja täpsustavad küsimused: kultuurikoda@gmail.com

Seminar "Lapsed meedias"

MTÜ Lastekaitse Liit kutsub osalema seminaril „Lapsed meedias“, mis toimub 16. oktoobril 2014 Balti Filmi- ja Meediakooli NOVA maja Kinosaalis.

Seminari eesmärgiks on arutada  lastega seotud teemade käsitlemist meedias nii meediainimestega kui ka teemaga vahetult kokku puutuvate spetsialistidega lastekaitse, hariduse  ja õiguskaitse valdkonnas. Seminari arutelud on üles ehitatud juhtumite käsitlemisele.

Seminarile saab registreerida kuni 14.10. kerli@lastekaitseliit.ee.

Seminaril osalemine on tasuta.

Seminari töökeelteks on eesti ja inglise keel (välislektorite ettekanded on inglise keeles)

Seminari päevakava:

10.30     Registreerimine ja tervituskohv

11:00     Avasõnad – Katrin Saks, Balti Filmi- ja Meediakooli direktor, Hanna Heinonen, Soome Lastekaitse Keskliidu programmijuht

11.10     „Lühiülevaade laste kajastamise regulatsioonidest Eestis“. Katrin Saks, Balti Filmi- ja Meediakooli direktor

11:30     I paneel: Praktilised väljakutsed ja eetilised probleemid vastuoluliste juhtumite käsitlemisel.

Paneeli juhib Tarmu Tammerk, ERR-i ajakirjanduseetika nõunik

-          „Lastega seotud vägivalla kajastamine portaalides ja teleuudistes“, Epp-Mare Kukemelk, Delfi toimetaja

-          „Klassipilt koos professionaalidega. Juhtumianalüüs: kuidas tegeleda eetiliste küsimustega“ Ronja Salmi, Soome Rahvusringhäälingu reporter ja toimetaja

-          "Lastega seotud teemade käsitlemine erinevate kaasuste kaudu lapse õiguste tagamisel“, Andres Aru, Õiguskantsleri kantselei Laste õiguste osakonna juhataja

-          „Lapse huvid ja lapse heaolu küsimused meedias. Näidisjuhtum Soomest“, Hanna Heinonen, Soome Lastekaitse Keskliidu programmijuht

-          „Mida õpiti Tapa Erikooli sündmustest laste huvide kaitsel“, Argo Kerb, Haridus- ja  Teadusministeeriumi avalike suhete osakond

13:30    Lõuna

14:30    II paneel: Arutelu „Kuidas saavutada, et meedia arvestavaks rohkem laste huve“

Paneeli juhib Katrin Saks, Balti Filmi- ja Meediakooli direktor

Paneelis osalevad:  Tarmu Tammerk (ERR), Anneli Ammas (Postimees), Riitta Pihlajamäki (YLE), Hanna Savolainen  (Soome Lastekaitse Keskliit)

16.30    Kokkuvõte päevast koos ettepanekutega soovitusteks laste kajastamisel meedias teeb Kadri Ugur, Tartu Ülikooli ajakirjanduse teadur

17.00    Lõpetamine

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Balti Filmi- ja Meediakooli, Eesti Rahvusringhäälingu, Tartu Ülikooli, EV Õiguskantsleri, Soome Rahvusringhäälingu ja  Soome Lastekaitse Keskliiduga.

Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu. Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele.

Lugupidamisega,

Kerli Kuusk

MTÜ Lastekaitse Liit

kerli@lastekaitseliit.ee

Kutse pressipäevale Jõelähtme vallas

Lp. ajakirjanikud!

Jõelähtme vallavalitsus kutsub  21.oktoobril pressipäevale.

Võimalus  lähemalt tutvuda valla mitmete uute ettevõtete, ettevõtmiste ja ettevõtlike inimestega.

Elamus- ja sündmusrohke päev garanteeritud!

Registreerumine kuni 15.oktoobrini meiliaadressil eal@eal.ee

Esialgne päevakava:

8.15  -  buss väljub Tallinnast – konkreetne koht selgub 

9.00 -  Neeme küla sadam ja hommikukohv restoranis RUHE http://ruhe.ee/

10.00 - Linnamäe HÜJ - teejuht on Rebala muuseumi juhataja Janek Safranovski

10.45 - Rebala muuseum rebala.ee/

11.15 - Kostivere kool www.kostivere.edu.ee/kool/

12.30 - Golfiklubi – lõunasöök ja tutvumine klubi tegevusega www.egcc.ee/et/

14.00 - Ajaveski. Perenaine Margit Pärtel www.ajaveski.eu/

15.00 - Kirik, mantelkorsten

16.00 - Rootsi – Kallavere külamuuseum  - Priit Kase ja Külvi Kuusk. rkk.ee/muuseum/

17.00 - Koljunuki sadam, sadamakapten ja omanik Andres Vainola. www.koljunukisadam.ee/

18.00 – Kokkuvõtted – koht selgub

19.00 - buss toob Tallinna tagasi

Ajakavas võib esineda teatavaid ajalisi nihkeid.

Lisateave  joelahtme.kovtp.ee/et/uldinfo;  www.facebook.com/joelahtme; joelahtme.kovtp.ee/et/valla-ajaleht

Lisainfo

Merike Metstak

Tel. 527 8870

merike.metstak@joelahtme.ee

Ajalehtede päralt on ajalugu!

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäev „Ajalehtede päralt on ajalugu!“

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11

Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis
 

1. oktoobril kuulutas Eesti Rahvusraamatukogu avatuks portaali DIGARi Eesti ajalehed, mis võimaldab leida nii vanad kui ka uued ajalehed ühest keskkonnast. Lisaks kaasaegsele ja kasutajasõbralikule kasutajaliidesele saab uuest portaalist otsida ka vanade ajalehtede täistekstidest. Esialgu ei ole veel kaetud aastad 1944-2013 - selle sisu ülekandmine jätkub. Küll aga leiab uuest keskkonnast üle 100 000 lehekülje enne 1944. aastat ilmunud ajalehti ning alates 1. jaanuarist 2014 ilmunud lehed (täistekstide kättesaadavus vastavalt väljaandjate nõusolekule).

Tähistamaks portaali avamist oodatakse ajaloolasi, keele- ja meediauurijaid, infospetsialiste ja teisi huvilisi infopäevale „Ajalehtede päralt on ajalugu!“

KAVA:

Algus 11.00

Moderaator Märt Treier

• Avasõnad, Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo
• DIGARi Eesti ajalehtede portaali esitlus, Kristel Veimann
• Ajaleht - kellele ja milleks?, Ragne Kõuts
• Ajalehed ja isikuloo uurimine, Fred Puss
• Isamaalise meele äratajast kultuurrahvaks kasvamiseni, Krista Aru
• Digiteeritud ajalehtede varjatud aarded, Aadu Must
• Europeana Newspapers projekti tulemused, Krista Kiisa
• Põige DIGARi Eesti ajalehtede portaali telgitagusesse, Maie Ristissaar

Muljete ja mõtete vahetamine kohviga

Lõpp 14.30

Registreerimine avatud 9. oktoobrini.