Neljapäev, 23. aprill 2009

Kohtumine Lagle Parekiga

Head naistoimetajad!

Aita eestvõttel on meil 5. mail suurepärane võimalus teha teoks juba eelmisel aastal planeeritud üritus - kohtumine Lagle Parekiga ja tema juhatusel heita pilk ka Pirita kloostri (http://www.piritaklooster.ee) müüride taha.

Lagle Parek on meile teatanud:

"… heameelega kohtun teiega ja näitan kloostrit. Ootan teid Pirita kloostri varemete väravas. Nii on õige järjekord asjaga tutvumisel.
Loodame, et siis pole vaja vilte jalga panna!"

Lagle Parek valiti aastal 2007 Aasta Kodanikuks. Parek on öelnud, et tema eesmärk on "olla olemas kaaskodanike ja riigi jaoks".

Kõik huvilised oodatud!
Osalemisest teatada merike.viilup@estmedia.ee

Lagle Parek:
• Sündinud 17.04.1941 Pärnus
• Lapsena elas küüditatuna Novosibirski oblastis
• Lõpetanud Tallinna ehitustehnikumi klaasitehnoloogina ning töötanud eri projekteeri-misasutustes•• Osales aktiivselt vastupanuliikumises alates 1970-ndatest
• Poliitvang Mordvas 1983–1987
• Üks Hirvepargi miitingu (1987) korraldajaid
• Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige (1988) ja neli aastat esimees
• Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992
• Presidendikandidaat 1992
• Siseminister 1992–1993
• Heategevusorganisatsiooni Caritas Eesti asutajaliige ja juht aastast 1997
• Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu nõukogu endine esimees, alates 2008.a. nõukogu liige
• Pirita kloostri birgitiinide ordu õdede sõber, kellel puuduvad kindlad kohustused, kuid kes hoolitseb kloostrivaremete ning mitme projekti eest
• Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu

Lagle Parek intervjuus Eesti Päevalehele (2007.a.):

Olid üks esimesi Eesti naisministreid, esimene kolmest presidendiks kandideerinud naisest. Kas meeste ja naiste rollid on vabas Eestis muutnud?

Naisi on riigikogus naeruväärselt vähe, väga vähe on muutunud. Pikk tee on käia.
Minu ema ütles alati, et eesti naine on olnud silmapaistvalt tugev ja tark, seda pandi möödunud iseseisvuse ajal juba tähele.
Kõrgharidusega naiste hulk on olnud alati suur. Ka eelmise vabariigi ajal oli ülikoolis palju naisi, kel oli raske oma haridust rakendada, sest töötus oli 30-ndatel suur ja ennekõike olid tööta haritud naised.
Kuid praegu saavad Eestist Euroopa kõrgetele kohtadele peamiselt naised, ma ei tea, palju on mehi, kes läbi ei lähe. Kui hindame kompetentsi, on eesti naine kõva. Kuid poliitiliselt valib ka eesti naine mehi. Kui kõik naised valiksid naisi, oleksid mehed parlamendis vähemuses.

Teisipäev, 21. aprill 2009

„Ariadne Lõng” ja ümarlaud „Vabadus ja vastutus – isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile”

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) akadeemilise ajakirja „Ariadne Lõng“ järjekordse väljaande esitlus ja sellele järgnev ümarlaud
„Vabadus ja vastutus – isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile”
toimub 22. aprillil 2009a. kell 14.30
Tallinna Ülikoolis Narva mnt. 25 auditooriumis 405 (vt. kava)

Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri ilmub alates 2000. aastast.
„Ariadne Lõng” peegeldab naisteaduste interdistsiplinaarset iseloomu, pakkudes artikleid, mis lähtuvad sotsioloogia, kirjandusteaduse, kunstiteaduse, psühholoogia ning filosoofia vaatenurgast. Väljaandes avaldatakse ka rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ilmunud artiklite tõlkeid.

Täpsem informatsioon:
Liivi Pehk, 5545 615, liivi.pehk@enut.ee
http://www.enut.ee/ / Ariadne Lõng

Kava:

14:15-14:30 Tervituskohv
14:30-14:40 ENUTi tegevussuunad 2009 aastal , Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
14:40-15:30 Ariadne Lõnga uue numbri tutvustus, Leena Kurvet-Käosaar, Marge Monko ja teised autorid
15:30-16:00 " Pereelu, vabadus ja vastutus tänases Eestis", Mari Kalkun, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna perepoliitika juht
16:00-16:20 „Miks isad võiksid koju jääda?“, Liina Järviste, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik
16:20-17:00 Arutelu teemal „Vabadus ja vastutus- isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile"

Eva ja Adele Tallinna Ülikoolis


Kolmapäeval, 22. aprillil kell 18.00 presenteerib Tallinna Ülikooli
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (TLÜ RASI) soouuringutekeskus Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum U-218) maailmakuulsaid saksa tegevus- ja maalikunstnikke Evat ja Adelet. Ülikoolis toimuvale avatud vestlusringile on oodatud kõik huvilised.

Ennast "kunstimaailma hermafrodiitsete kaksikutena" defineeriv kunstnikeduo EVA & ADELE vaidlustab oma perfomance`ites näiliselt enesestmõistetavaid soorolle ja ühiskonna soolist süsteemi.

1989. aastast Berliinis koos elavate ja töötavate EVA & ADELE esimene performance toimus 1991. aastal. Paralleelselt näituste ja muuseumide avamisele "ilmumisega" ning enese välise kuvandi süstemaatilise dokumenteerimisega on käesoleval kümnendil järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust pälvinud ka EVA & ADELE omamüüdi tõlgendustel põhinev ekspressiivses laadis ning popi kujundeis autoportreeline maalikunst ja joonistused. Nende ülevaatenäitus "Stereoefekt" on alates 22. aprillist avatud Tallinna Kunstihoones.

Eva ja Adelega vestleb TLÜ RASI teadur Barbi Pilvre, nende kunstiprojekte kommenteerib kunstiteadlane Harry Liivrand. Kohapeal näidatakse ka visuaalseid materjale EVA & ADELE töödest.
Lisainformatsioon: Barbi PilvreTallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur
e-post: barbi@tlu.ee

Teisipäev, 14. aprill 2009

Häbiväärne - NATO toetab Afganistani naiste orjust

Eesti Ekspress, 8.04.2009

Anna-Maria Penu kirjutab, et samal ajal, kui NATO 60. aastapäeval kuulutavad poliitikud välklampide sähvides Afganistani riiki ülesehituse tähtsust, toimub see äsja riigis vastu võetud seaduse hinnaga, mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse - sõna otseses mõttes orjusesse.
NATO 60. aastapäeval tõdesid liitlased üheselt, et organisatsiooni tähtsaimaks ülesandeks on piisava julgeolekutaseme saavutamine Afganistanis ja riigi ülesehitus. Mitmed valitsused, sealhulgas ka Eesti, saadavad augustis toimuvate kohalike presidendivalimiste ajaks Afganistani lisavägesid, et päästa riigikord, eesotsas president Hamid Karzaiga, mida millegipärast nimetatakse demokraatlikuks. Sajad käepigistused, naeratused kaameratele ja NATO tunneb end jälle hästi, sest suutis „elustada ühiseid jõupingutusi" läänele strateegiliselt tähtsas piirkonnas.
Samal ajal jõuab lääne avalikkuseni info seaduse kohta, millele kirjutas just äsja alla meie suur liitlane ja lootus Afganistanis, president Karzai, ning mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse, sõna otseses mõttes orjusesse. Šiidi naised peavad selle seaduse kohaselt oma abikaasadelt küsima luba kodust väljumiseks, arstiabi saamiseks, õppimiseks või töötamiseks. Isegi silmade värvimiseks. Seadus kiidab heaks lapsabielud, mis tähendab pea alati liitu tüdrukute ja keskealiste meeste vahel, ning naised ei tohi keelduda suguühtest oma abikaasadega, mida läänes peetakse üksmeelselt vägistamiseks.
Uue šiidi perekonnaseaduse vastu võtmist nõudsid usujuhid juba üle aasta, kuid arutelu oli unustusse vajunud. Nüüd võeti ta Kabuli parlamendis kiiresti, praktiliselt debatita vastu, kusjuures läänemaailma kriitika hirmus pole seaduse teksti tänaseni täielikult avaldatud. See hirm tundus olevat siiski asjatu, sest NATO strateegiliste huvide jaoks ei tähenda too otsus muud, kui šiidide (ainult meeste, selge see!) häälte ostmist presidendi toetuseks. Ja Lääs vaikib. Sest kui Karzail on hääli vaja ja šiidi mehed nõudsid talt selleks uut seadust, siis pigistab Lääs silmad kinni. Kas liitlased tõesti ise selle peale ei mõtle, et on vastuvõetamatu, häbiväärne ja lubamatu, et võitluses terrorismi vastu on vahetusrahaks afgaani naised ja nende õigused ning mille tagajärjel väljub võitjana teine terror: seadustatud naistevastane vägivald?
-->
-->
Orjasaatus ei pruugi oodata vaid šiidi naisi. „Lääne vaikus on afgaani naiste jaoks hukatuslik," teatas Inimõiguste Sõltumatu Komisjoni juhataja Soraya Sobhrang. Lisaks selgitab olukorda Afganistani parlamendisaadik Fauzia Koofi, kes teatas, et seadus võeti nii kiiresti ja vastuargumentideta vastu ainult seepärast, et „enamus saadikutest on äärmuslased, kes on naiste baasõiguste vastu ja ei usu ei võrdõiguslikkusesse ega inimõigustesse". Need üksikud, kes seaduse vastu häält tõstsid, sildistati islami vastasteks ja neid ähvardati surmaga. Seega taoline seadus võib kergesti laieneda ka teiste rahvusgruppide naistele.
Isegi 31. märtsil Haagis toimunud Afganistani-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil osalenud lääne poliitikud - nende seas ka Urmas Paet - olid võimelised Karzaiga läbirääkimisi pidama ja lubadusi andma nõudmata enne selle inimõiguste vastase seaduse kohest tühistamist. Kuigi lääne avalikkuseni polnud uudis seadusest veel jõudnud, siis osalenud poliitikud teadsid sellest juba siis - Afganistani kohalikud inimõiguste ja feministide organisatsioonid olid häirekella tõstnud juba tükk aega varem. Mis on tegelikult veel hullem, näidates, et Karzail palutakse „seadus üle vaadata" (ja mitte täielikult kaotada NB!) alles siis, kui meelepaha on jõudnud meedia kaudu laiema publikuni. Kuidas on võimalik, et demokraatlike riikide ning seega demokraatlikke väärtuste esindajad ei planeeri tõkestada kõikide olemasolevate mõjutusvahenditega, eelkõige oma inimväärikuse nõudel, naiste orjastamise ja naiste vastase vägivalla seadustamist?
Afgaani naiste kirjaoskamatuse näitaja on üks suurim maailmas, nagu ka surmad sünnitustel ja otse loomulikult töötus. Kuid liitlaste raha läheb endiselt ennekõike sõduritele ja relvadele. Oxfam/Acbari viimase aruande kohaselt on lääneriigid välja käinud poole vähem raha Afganistani arengu toetuseks kui nad lubasid. Ja 40% sellestki summast tuleb nende taskutesse tagasi läbi „riigi ülesehitamisel" osalevate firmade ja „nõuandjate" palkade.
Ma ei saa aru, miks ei käi afgaani naised „Afganistani julgeoleku tagamise ja ülesehitamise" alla? Miks rääkides üllast „vabaduste ja inimõiguste kaitsest Afganistanis" ei ole šiidi naiste vabadus(t)el ja õigustel liitlaste jaoks mitte mingisugust tähtsust?

NATO kritiseeris teravalt Kabuli uut seadust naiste vägistamise kohta

Aino Siebert – Saksamaa 10.04.2009

Juba enne NATO tippkohtumise algamist teatasid ka saksa ajalehed Kabulis alla kirjatud uuest seadusest, mis lubab abielumeestel vägistada oma naisi. Uute paragrahvide kohaselt on abielunaine kohustatud „rahuldama oma mehe seksuaalseid vajadusi“ vähemalt neli korda nädalas. Samuti peavad šiidi naised (Afganistanis arvatakse elavat 32 miljonit inimest, nendest 10-20 protsenti moodustavad šiidid) küsima oma meestelt luba mh kodunt lahkumiseks.

Sôjaväelise allianssi tippkohtumise lôpppressikonverentsil, kus ma ise osalesin, tôid nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kui ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, samuti nagu tema Ameerika Ühendriikide kolleeg Barack Obama selgelt esile, et nad ei nôustu selle seaduse eelnôuga: „Kuigi peab arvestama kohaliku kultuuriga, siis maailmas on olemas demokraatlikud pôhireeglid, mis kehtivad nii naistele kui meestele. Angela Merkel tôi Strasbourgis teiste NATO maade liidrite nimel selgelt esile, et Afganistani valitsuselt oodatakse seadusi, mille järgi vôivad nii mehed kui naised üksteist austades sôbralikult koos elada.

Naiste kohustust seksuaalteenustuste osutamiseks mägiriigis kritiseerisid ka Suurbritannia, Kanada, NATO ja ÜRO. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier rääkis sellel teemal oma afganistani kolleegi Rangin Dadfar Spantaga. Viimastel andmetel on president Hamid Karsai lubanud maailmas terava kriitika osaliseks saanud seaduse üle kontrollida. Samaaegselt tôi Afganistani riigipea aga ka esile, et kriitika aluseks on olnud ebaprofessionaalne tôlge. President olevat palunud justiitsministril tekst veelkord pôhjalikult üle kontrollida ja vajadusel muuta. Kuigi Karsai on kära tekitanud seadusele juba alla kirjutanud, ei ole see veel jôustunud.
Šiitide kôrge vaimulik Hajatullah šeik Mohammad Asif Mohsini kaitses uut seadust: “Ajakirjanikud kritiseerivad, et naine ei vôi seksist keelduda. See ei ole aga ôige. Kui tal on “ei”-ütlemiseks môjuvad pôhjused ja ta nendest ka oma abikaasale teatab, paludes luba keelduda, siis vôib ta seda ka teha.”
Saksamaa arenguminister Heidemarie Wieczorek-Zeul teatas külaskäigul Pakistanis, et rahvusvaheline ühendus ei luba president Karsail sellist naisi alandavat seadust teostada: “Teeme kôik, et need paragrahvid ei hakkaks kehtima. Need rikuvad nii naiste- kui ka inimôigusi. Kuna Saksamaa investeerib palju Afganistani ülesehitamisele, on ka tema ôigus ja kohustus pidada hoolt selle eest, et riigis austataks inimôigusi”. Prantsusmaa riigisekretär Rama Yade, kes vastutab Sarkozy valitsuses inimôiguste eest, tôi esile, et uus seadus saadab naised tagasi orjusesse, see meenutavat talle Taliban-vôimu kôige pimedamaid aegu. Kabuli kavatsusi naiste aheldamiseks kritiseeris teravalt ka NATO peasekretär Jaap de Hoof Scheffer.

Neljapäev, 9. aprill 2009



Toredat pühademeeleolu
ja kepsakaid jänkupoisse!

Reede, 3. aprill 2009

Karikatuurid ja fotod Tallinna Tervishoiumuuseumis


2. aprillil käisime Tallinna Tervishoiumuuseumis hea kolleegi, karikaturist Eduard Tüüri ja noore saksa-eesti fotograafi Jan Erik Sieberti ühisnäitust „Karikatuurid ja fotod” avamas.
Haapsalu juurtega vanameister Eduard Tüür ei vaja eesti rahvale enam tutvustamist, Saksamaal sündinud Jan-Erik Siebert ( http://www.fotografie-siebert.de/) on aga alles fotokunstniku tee alguses. Noormehe annet on aga siiski märgatud - 2007. aastal valiti ta Fotoheft Sony Corner’i augustikuu talendiks, tema fotosid on avaldatud ka mitmetes väljaannetes nii kodu- kui välismaal, sh tuntud fotoajakirjas Stern View. Noor pildikunstnik on osalenud oma töödega ka näitustel, viimane väljapanek Saksamaal Gschwendis sündis juba koostöös maestro Eduard Tüüriga.
Nagu ikka, naerutab Eduard Tüür vaatajaid oma ajatute ja samas nii ajakohaste sõnatute pilapiltidega, Jan-Erik Siebertilt on väljas valik tsirkuseteemalisi fotosid.
Kui pärast tervituskõnesid ja muusikalist etteastet oli ka head-paremat maitstud, õnnestus härra Tüür ka ühispildile meelitada.

Näitus jääb avatuks kuni 23. aprillini. Kel Tallinna vanalinna asja, tasub kindlasti läbi astuda, sest ka tervishoiumuuseumis jagub põnevaid eksponaate – näiteks president Pätsi hambaarstitool või saab enda peal katsetada, millist raskust peab kaasas kandma viimast kuud lapseootel olev naine.


tekst ja foto Merike Viilup

ANDKE OMA ALLKIRI NAISTE ARVU SUURENDAMISEKS OTSUSTE TEGEMISEL

ON AEG TEHA MUUDATUSI EUROOPAS!

Euroopa Parlamendi valimised lähenevad kiiresti! Andke oma allkiri kampaaniale, mille eesmärgiks on suurendada naiste arvu otsuste tegemisel Euroopas. Klikkige siia ning kirjutage oma nimi. Teie allkiri aitab meil lähetada tugevama sõnumi selle kohta, et vajame rohkem naisi Euroopa kõige kõrgemal tasandil tehtavate poliitiliste otsuste langetamisel.

http://www.5050democracy.eu/