Pühapäev, 25. detsember 2016




Hääd kaasteelised!

Rahulikku jõuluaega ja
tegusat uut aastat!

Eesti Naistoimetajad

foto Merike Viilup

Esmaspäev, 28. november 2016

„Laps meedias ja meedia ümber lapse“

Lastekaitse Liidu ja TÜ Ühiskonnateaduste instituudi ühisseminar „Laps meedias ja meedia lapse ümber“ neljapäeval, 1. detsembril kl 12 – 16, Lossi 36-207, Tartus.

Seminari eesmärgiks on saavutada arutelude kaudu lapse ja meedia seoste parem mõistmine ning tõsta osalejate valmisolekut interdistsiplinaarseks aruteluks.
Osalema on eeskätt oodatud sotsiaalvaldkonna kõigi õppeastmete üliõpilased (ajakirjandus ja kommunikatsioonijuhtimine, õpetajakoolitus, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, sotsioloogia), kuid on avatud ka teistele huvilistele.

Seminar koosneb lühiettekannetest ja aruteludest, osalejatele pakutakse kehakinnitust. 
Osavõtt tasuta, vajalik eelnev registreerimine, kuna kohtade arv on limiteeritud.

Registreerimine kuni 28. novembrini lingil: https://goo.gl/forms/lzEypCQFYzmbCFf32.


Esinejad:
  • Malle Hallimäe, projekti Targalt internetis koordinaator, Lastekaitse Liit, projekti Targalt internetis koordinaator, Lastekaitse Liit

             Sissejuhatus teemasse
  • -       Halliki Harro-Loit

- Ajakirjaniku ja allika vastutus lapsega seotud teemade käsitlemisel
  • -       Dagmar Kutsar

- Lapsel on õigus olla kuuldud
  • -       Marten Juurik

- Noored sotsiaalmeedias – kelle huvides on noorte vaikimine?
  • -       Andra Siibak

- Rüblikud nutimaailmas: võimalused ja riskid
  • -       Maria Murumaa-Mengel

- Lapsed, noored, porno ja pervod

 Modereerib Kadri Ugur

Osavõtt tasuta, vajalik eelnev registreerimine.
Registreerimine kuni 28. novembrini lingil: https://goo.gl/forms/lzEypCQFYzmbCFf32.

Täpsem info:
Kadri Ugur

Tel 5175174, kadri.ugur@ut.ee

Esmaspäev, 21. november 2016

Veerand sajandit Eesti ühinemisest ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga

Tänavu möödub Veerand sajandit Eesti ühinemisest ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga. Selle tähistamiseks korraldab Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 25. novembril Riigikogu konverentsisaalis konverentsi ja annab üle Valge Lindi Auhinna. Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks. 


 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua konverents


Räägime naiste õigustest.
Veerand sajandit Eesti ühinemisest ÜRO naiste diskrimineerimise 
kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga

25. novembril 2016
Riigikogu konverentsisaalis Lossi plats 1, Tallinn

Esialgne kava

10.30-11.00   Osavõtjate registreerimine, tervituskohv
11.00-11.30   Sissejuhatavad sõnavõtud
Riigikogu esimees Eiki Nestor*
Riigikogu liige Heljo Pikhof
ENÜ eesistuja Harda Roosna

11.30-12.30   Kuidas on Eesti 25. aasta jooksul CEDAW konventsiooniga endale võetud kohustuste täitmisega hakkama saanud ja mis on  kõige suuremad väljakutsed täna
                        Monika Haukanõmm, Vabaerakond
                        Kerstin Oudekki Loone, Eesti Keskerakond
                        Heljo Pikhof, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
                        Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja*
                        Eesti Reformierakonna esindaja*

12.30-13.00    Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter

13.00-13.30  Kohvipaus

13.30-13.50  Kuidas on Eesti 25. aasta jooksul CEDAW konventsiooniga endale võetud kohustuste täitmisega hakkama saanud ja mis on  kõige suuremad väljakutsed täna
                      Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees Rainer Kattel

13.50-14.30    Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp
                        ENÜ peasekretär Eha Reitelmann
                        ENÜ eesistuja asetäitja, Eesti Maanaiste Ühenduse esinaineTiiu Soans

14.30-15.00  CEDAW komitee värskete soovituste tutvustamine- Eha Reitelmann

15.00-15.20  Valge Lindi Auhinna üleandmine

15.20-15.45  Kokkuvõte ja lõppsõnad

16.00-17.00 ENÜ volitatud esindajate koosolek

* esineja kinnitamisel

Osavõtuks palume registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 23. novembriks e-mailile  konverents2016@gmail.com .
Riigikogu ruumidesse sissepääsuks on vaja registreerumisel teatada kas sünnikuupäev või isikukood ja üritusele kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Väljastpoolt Tallinna tulijatele kompenseerime sõidukulud.
Lossi plats 1 juures parkida ei saa, lähimad parklad asuvad Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kõrval, Toompea 3 ja Citypark Wismari 13/Toompuiestee 15 (CP13).


Esmaspäev, 7. november 2016

Valiti aasta naine ja aasta noor naisettevõtja

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia e EENA) valis aasta naiseks Helve Särgava kui elukestva õppe suurepärase eeskuju. Endine legendaarne kohtunik ja Harju Maakohtu esimees tegi elus kannapöörde ja suundus põllumajndusse - Saidafarmi perenaine tunnustustväärivasse ametisse.
Aasta nooreks naisettevõtjaks pärjati MTÜ Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare, kes paistis silma oma panusega finantsharidusse , ühtlasi innustades naisi saavutama investeerimise abil finantsvabadust.Väikeinvestorist õpetaja arvates on eesti koolides finantshariduse tase hea. Paraku mitte kõikides, sest tegemist ei ole riiklikult kohustuliku ainega. Samas avaldas Kristi Saare siiski lootust, et tulevikus võiks finantsharidus kõikide eesti noorteni jõuda. Samuti peaks olema investeerimine kohustuslik osa pensioni planeerimisest - see aitaks väärikalt vananeda.

Austavad tiitlid anti üle 4. novembril ajaloomuuseumi suurgildi saalis.

****

Pühapäev, 30. oktoober 2016

250 aastat eestikeelset ajakirjandust. Milleks on ajakirjandust vaja?

Konverents Põltsamaa Kultuurikeskuses, Kuperjanovi 1
1. novembril kell 10.00-17.30

„Sünge novembrihommik. Üle maadligi losutavate hüttide kajab kirikukellade prõmmimine, kutsudes talupoegi kuulama pastori manitsusi ja noomimist. Kõiges oli see pühapäev tavaline. Kui aga kirikulised kohale jõudsid, ootas  neid midagi ebaharilikku. Kiriku uste ees pakuti neile müüa üht lehte, mis kandis pealkirja „Lühhike öppetus, mis sees monned head rohud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto..“ Nii jõudis esimene eestikeelne ajakiri 1766 eestlastest lugeja kätte.“ 

Niisuguse pildigi alustas Põltsamaal oma ettekannet 50 aastat tagasi TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaan Juhan Peegel.


10.00               Registreerimine, tervituskohv
10.30               Konverentsi avamine

10.45-12.15    I osa. 250 AASTAT EESTI AJAKIRJANDUSE LUGU

„Peter Ernst Wilde: teerajaja või ebaõnnestuja?“ Raivo Suni, koduloohuviline
„Peter Ernst Wilde jäljed Lätis“ Vita Zelce, Riia Ülikooli professor
„Karl August Hermann ajakirjanduses: võidud teistele, kaotused Hermannile“  Krista Aru, riigikogu liige, kultuuriloolane
„Must auk eesti ajakirjandusloos: tundmatu Ado Grenzstein“ Anu Pallas, ajakirjandusloolane

12.15-13.30    Lõuna Kuningamäel trükikoja varemetel, eestikeelse ajakirjanduse hällis

Tervitavad Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja endine Põltsamaa raamatukogu direktor Hilja Toome, kes oli mälestuskivi paigaldamise üks algataja 50 aastat tagasi. (Kultuurikeskuse juurest Kuningamäele ja tagasi viib buss)

13.30 - 13.50 II osa. AJAKIRJANDUSLIK RUUM TEADLASE PILGUGA

"Eesti asend rahvusvahelises kommunikatsioonis:  keskus ja perifeeria" Andres Kõnno, meediamonitooringu ettevõtte BMMG analüütik, meedia ja kommunikatsiooni doktor
Ajakirjandus suulise tõlke uurimise asendamatu allikanaKarin Sibul, konverentsitõlk ja diplomaatiline tõlk, Tartu Ülikooli doktorant

13.50-15.30     III osa. LOKAALSUS JA AJAKIRJANDUSKULTUUR

Lühiettekanded
Veiko Visnapuu, Meie Maa peatoimetaja, Heli Salong Meie Maa reporter
Helve Laasik, Vooremaa peatoimetaja
Erik Gamzejev, Põhjaranniku peatoimetaja
Tarmo Õuemaa, Lääne Elu toimetaja
Hans Väre, Sakala peatoimetaja
Teet Roosaar, Pärnu Postimehe uudistetoimetaja

Vestlusringiga liitub
Sulev Uus, kauaaegne ajakirjanduse õppejõud. Modereerib Maarja Lõhmus, Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees.

15.30-15.45    Puuvilja- ja kohvipaus

15.45-17.00    Ringkäigud Põltsamaa ajakirjanduspaikades

1) Raadiomuusuem, Vahe 7.  Jalutuskäik Riho Laanese eramuuseumisse
2) Põltsamaa ajalehe Vali Uudiste toimetus ja 50 kohaliku lehe trükikoda Vali Press, Pajusi mnt 22. Sõit bussiga. Vastu võtab ettevõtte juht Heikki Soom
3) Ajakirjandusloo tuba lossihoovis, Lossi  1a. Jalutuskäik Raivo Suniga. Teele jääb K.A. Hermanni monument ja kirik, kus tõenäoliselt Lühhikest Öppetust levitati.

17.00               Hällipäevatort kultuurikeskuses  

Kultuurikeskuse galeriis on konverentsi ajal üleval näitus „Ajaleht vanadel fotodel“. Lisaks on eksponeeritud Lühhikese Öppetuse originaal ning fotod ja trükised eestikeelse ajakirjanduse 200. sünnipäeva tähistamisest Põltsamaal ja Kuningamäel 1966.

Registreerumine 12.-26. oktoobrini aadressil www.poltsamaa.ee

Korraldajad jätavad endale õiguse teha konverentsikavas muudatusi.

Konverentsi korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus ja Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts. Partnerid Põltsamaa Vallavalitsus, Põltsamaa Kultuurikeskus, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu

Kolmapäev, 26. oktoober 2016

Naistoimetajate ühendus tähistas kümnendat tegevusaastat.

27. septembril täitus naistoimetajate ühendusel täpselt kümme aastat - algul sektsioonina ajakirjanike liidu juures ja 22. septembrist 2009.a. iseseisva mittetulundusühinguna Eesti Naistoimetajad. Nagu juba traditsiooniks saanud, tähistati organisatsiooni sünnipäeva Hea Sõna auhinna väljaandmisega ja meediapäevaga aktuaalsel teemal. Seekord oli päevakorral vanuse tõusuga seotud küsimuste-probleemide ring. 

Eks me kõik ole kuulnud kena viisiga laulu, et "me kõik jääme vanaks". Ent kas poleks kenam laulda  ja mõelda -, et me kõik SAAME vanaks? Et inimesed elavad üha kauem, tähendab ühtlasi ühiskondade vananemist – ja mis siis?! Selleks, et jätkuvalt kesta ja toimida, vajab vananev ühiskond mitmesuguseid muutusi, sealhulgas tahet vajalikke muutusi läbi teha ning valmidust nende muutustega kohaneda.



Meediapäeval  räägiti kogemustest ja valikutest, kuidas keskea ülemisele lävele astudes väärikalt, huvitavalt ja kasutoovalt edasi minna, samuti tööst ja eneseteostusest, sh vabatahtlikuna.

Jagati teavet asjaomastest uurimustest, vaatenurkadest ja võimalustest ning arutati vabatahtlike ettevõtmistega seotud plusse, küsitavusi ja perspektiive.



Tiina Tambaum

Päevateemalise ettekandega esines Tiina Tambaum Tallinna Ülikooliühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskusest. Ta tõdes, et 50+ tööhõive kasvab keskmisest kiiremini, kuid reaalsuses kukub see siiski järsult pärast 55. eluaastat. Üsna kriitiline oli Tambaum heaolu arengukava suhtes, mis tema sõnul pidavat olema rohkem  kannatustega võitlemise arengukava, eriti alates vanusest 50+. Kuigi sõnades kõlab kõik kaunilt, siis tegelikkuses ei maksa tänasel ega homsel pensionäril vanaduspõlvest Kanaaridel eriti unistada.


Eve Rohtla


Eesti suurima tiraažiga ajakirja "60+" peatoimetaja Eve Rohtla rääkis väljaande sünniloost, analüüsis lugejaskonda ja võrdles teiste samale sihtgrupile suunatud väljaannetega. Oma tööd peatoimetajana pidas ta kõrgelt motiveerituks. Põhjuseks eelkõige tänuväärne lugejaskond, Rohtla sõnul  loevad 60+ tellijad ajakirja läbi praktiliselt kaanest kaaneni, seal hulgas ka reklaamtekstid. 


Heli Kallasmaa

Pärnu Eakate Avahoolduskeskuse juhataja Heli Kallasmaa tutvustas kohalviibijaile Pärnu, Turu ja Riia ühisprojekti "OLGEM AKTIIVSED!", mis sai teoks Turu linna eestvõttel. 
Projekti raames vahetatakse kogemusi eakate kaasamisel vabatahtlike töösse ja aktiivselt ühiskonnaelus osalemisse. Oluline eesmärk on teadvustada, millised on alternatiivsed võimalused jätkata aktiivset elu ka peale palgatöö lõpetamist. Lisaks võib eakatel olla ühiskonnale pakkuda väärt teadmisi ja oskusi. Vabatahtlik 50+ kodulehel on võimalik kokku saada nii abi vajajatel kui ka abi pakkujatel. Teadagi vabatahtlikuse alusel. Tänuväärne projekt on käima lükatud, kuid nagu iga projekti puhul on murekohaks, mis saab edasi.

Meediapäevaga tähistasid naistoimetajad oma ühenduse kümnendat aastapäeva. Ülevaate ühenduse kümnest aastast andis MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige ja asutajaliige Merike Viilup. 

Välja antakse Hea Sõna auhinda, millega tunnustatakse eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. 

Auhinna on seni pälvinud kümme ajakirjanikku: 
Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik, Piret Kriivan ja Toivo Tänavsuu.

Korraldatud on üheksa meediapäeva sarjast "Kära meedia pärast". Kõik need on saanud teoks tänu headele koostööpartneritele:

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), Eesti Niasteühenduste Ümarlaud (ENÜ), Euroopa Parlamendi Infobüroo, Soome Naistoimetajad jt.

Osaletud on ENUT-i, ENÜ, IFJ Gender ja EIGE (European Institute for Gender Equality) koostööprojektides ja -võrgustikes, arutatud perekonnaseaduse eelnõu, kostitatud IFJ (International Federation of Journalists) peasekretäri Beth Costat, läbi viidud maalilaagreid, külastatud Soome Naistoimetajaid ja palju teisi üritusi. 


Meediapäev lõppes hõrgutava sünnipäevatordiga. 




Tekst ja fotod: Merike Viilup

*****

Esmaspäev, 17. oktoober 2016

Hea Sõna auhind Toivo Tänavsuule!

Toivo Tänavsuu

Tänavuse, järjekorras kümnenda HEA SÕNA auhinna pälvis Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu, tunnustades nii tema tublit tööd ajakirjanikuna kui ka Eesti esimese erakapitalil põhineva vähiravifondi „Kingitud elu“ asutajat ja eestvedajat.
Auhind anti üle reedel, 14. veebruaril Euroopa Majas toimunud Eesti Naistoimetajate korraldatud meediapäeval "KÄRA MEEDIA PÄRAST".


Vatamata noorusele on Toivo Tänavsuu   juba ajakirjanduses tõsiselt kanda kinnitanud. Kirjutajatena ei jõua me sageli kaugemale sõnast, olgu see nii hea kui tahes. Toivo on suutnud aga kirjutajana olla oma isikliku, teda lähedalt puudutava probleemi lahendamise kaudu jätkuvalt abiks paljudele teistele. Peale hea sõna on ta loonud ka HEA TEO – vähiravifondi „Kingitud elu“.

Kirjastaja ja tööandja Hans H. Luik räägib Toivost kui tublist ja töökast ajakirjanikust, kes alati rõõmsa naeratusega, kuid võib ootamatult ka  terav olla. Reipa ja rõõmsana tekitab ta intervjueerides vaba õhkkonna, nõnda et inimesed avanevad palju hõlpsamalt kui teiste ajakirjanike ees. Mõnikord tunneb ta kirjastajana, et Toivo töötab noore mehe töövõime piiril, kuid tema vastab, et piir on veel kaugel.“

Kolleeg Eesti Ekspressist Madis Jürgen märgib, et Toivo on harvanähtava töövõimega, ilmub toimetusse hommikupimeduses ja lahkub, kui teised ammu kodudes tudile hakkavad sättima. Kust ta kõik need teemad leiab, on arusaamatu. Ja kõige tipuks töö inimeste heaks, kelle jaoks ta on viimane lootusekiir ….

Toivo ise aga arvab, et ajakirjanduses väga palju kolleege, kellele igas oivalise ajakirjanduse elemendis alt üles vaadata. Leiab, et teeb tööd mitte nutikuse ja elegantsi, vaid paljuski toore jõuga: sageli öötundide ja pere arvelt. Kuid lootuses, et seda kõike juhib lõpuks üks ülalt tulev tarkus. Mis aga puutub fonditöösse, siis niikaua kui inimesed annetuskasti raha poetavad, jaksab ta käia ja seista koos vähiravifondi ligi saja vabatahtlikuga. Kui enam ei poetata, siis ilmselt ka ei jaksa.

Toivo Tänavsuu on sündinud 14. veebruaril 1981.aastal Tallinnas. Ta on omandanud audiovisuaalmeedia bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis. 2002. aastal asus ta tööle Eesti Päevalehe majandustoimetuse reporterina, alates 2007. aastast on ta Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik. Toivo Tänavsuu on abielus, peres kasvab kolm last.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab meie ühendus eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Auhinnaks on ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga õlimaal, inspireeritud auhinnasaaja isikust.


Auhinda antakse välja alates 2007.aastast. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik ja Piret Kriivan.

Neljapäev, 13. oktoober 2016

Kümnenda HEA SÕNA auhinna saab Toivo Tänavsuu!

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
13.10.2016

Kümnenda HEA SÕNA auhinna saab Toivo Tänavsuu

Auhind antakse üle reedel, 14. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Sel aastal tunnustab ühendus Toivo Tänavsuu tööd ajakirjanikuna nädalalehes „Eesti Ekspress“, aga ka Eesti esimese erakapitalil põhineva vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja ja eestvedajana.

Eesti Naistoimetajate juhatus: „Toivo Tänavsuu on vaatamata noorusele ajakirjanduses juba tugevalt kanda kinnitanud. Kirjutajatena ei jõua me sageli kaugemale sõnast, olgu see nii hea kui tahes. Toivo Tänavsuu on suutnud aga kirjutajana olla oma isikliku, teda lähedalt puudutava probleemi lahendamise kaudu jätkuvalt abiks paljudele teistele. Peale hea sõna on ta loonud ka HEA TEO – vähiravifondi „Kingitud elu“.“

Hans H. Luik, kirjastaja ja tööandja: „Toivo on tubli ja töökas ajakirjanik, alati rõõmsa naeratusega, kuid ootamatult terav. Reipa ja rõõmsana tekitab ta intervjueerides vaba õhkkonna, nõnda et inimesed avanevad palju hõlpsamalt kui teiste ajakirjanike ees. Mõnikord tunnen kirjastajana, et Toivo töötab noore mehe töövõime piiril, ja olen temaga sellest ka rääkinud. Tema vastab, et piir on veel kaugel.“

Madis Jürgen, kolleeg Eesti Ekspressist: „Toivo on harvanähtava töövõimega kolleeg, ilmub toimetusse hommikupimeduses ja lahkub, kui teised ammu kodudes tudile hakkavad sättima. Kust ta kõik need teemad leiab, on arusaamatu. Ja kõige tipuks töö inimeste heaks, kelle jaoks ta on viimane lootusekiir ….“

Enda kohta ütleb Toivo: „Mis puutub ajakirjandusse, siis on mul väga palju kolleege, kellele igas oivalise ajakirjanduse elemendis alt üles vaadata. Leian, et teen seda tööd mitte nutikuse ja elegantsi, vaid paljuski toore jõuga: sageli öötundide ja pere arvelt. Jääb loota, et seda kõike juhib lõpuks üks ülalt tulev tarkus. Mis aga puutub fonditöösse, siis niikaua kui inimesed meie annetuskasti raha poetavad, jaksan ma käia ja seista - koos vähiravifondi ligi saja vabatahtlikuga - selle kastiga väljas. Kui ei poetata enam, siis ilmselt ei jaksa ka seista.“

Toivo Tänavsuu on sündinud 14. veebruaril 1981.aastal Tallinnas. Ta on omandanud audiovisuaalmeedia bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis. 2002. aastal asus ta tööle Eesti Päevalehe majandustoimetuse reporterina, alates 2007. aastast on ta Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik. Toivo Tänavsuu on abielus, peres kasvab kolm last.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase tunnistuse ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhind antakse välja kümnendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik ja Piret Kriivan.

Lisateave:
Merike Viilup, tel +372 5045400, merike.viilup@estmedia.ee
Hille Karm, tel. 554 6144, hille.karm49@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.


Reede, 30. september 2016

50+ .... ja mis siis?!

Eesti Naistoimetajate meediapäev 
„Kära meedia pärast: 50+... ja mis siis?!“
Reedel, 14. oktoobril kl 12 – 17
Euroopa Parlamendi Infobüroo konverentsisaalis
Tallinnas Rävala pst 4

Eks me kõik ole kuulnud kena viisiga laulu, et "me kõik jääme vanaks". Ent kas poleks kenam laulda  ja mõelda -, et me kõik SAAME vanaks? Et inimesed elavad üha kauem, tähendab ühtlasi ühiskondade vananemist – ja mis siis?! Selleks, et jätkuvalt kesta ja toimida, vajab vananev ühiskond mitmesuguseid muutusi, sealhulgas tahet vajalikke muutusi läbi teha ning valmidust nende muutustega kohaneda.

Meediapäeval  räägime kogemustest ja valikutest, kuidas keskea ülemisele lävele astudes väärikalt, huvitavalt ja kasutoovalt edasi minna, samuti tööst ja eneseteostusest, sh vabatahtlikuna.
Jagame teavet asjaomastest uurimustest, vaatenurkadest ja võimalustest ning arutame vabatahtlike ettevõtmistega seotud plusse, küsitavusi ja perspektiive.

Üritus toimub koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega.

Meediapäeval anname üle juba 10-aastase traditsiooniga Hea Sõna auhinna, mille on eelnenud aastatel pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik ja Piret Kriivan.

Osalemisest palume teada anda soovitavalt esmaspäevaks, 10.oktoobriks naistoimetajad@gmail.com või tel. 5045400 Merike Viilup.

AJAKAVA

11.30 – 12.00     Registreerimine, tervituskohv
12.00                     Meediapäeva avamine, tervitussõnad Soome naistoimetajatelt.

12.10 – 12.25     Hea Sõna auhinna üleandmine

12.30 – 13.15     "50+  võimalused tööturul. Ülevaade uuringutest ja olukorrast teistes
Euroopa riikides"
Tiina Tambaum
TLÜ Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus

13.20 – 14.05     Pealt 60+, seest 50+"
Eve Rohtla, ajakirja „60+“ peatoimetaja

14.10 – 14.40     Kohvipaus

14.45 – 15.30     „Pärnu, Turu ja Riia ühisprojekt „Olgem aktiivsed!“ – mis tehtud, mis
teoksil, mida kasulikku juba leitud“
Heli Kallasmaa
, Pärnu Eakate Avahoolduskeskuse juhataja

15.40 – 16.00     „Naistoimetajate kümme aastat“
Merike Viilup
, MTU Eesti Naistoimetajad asutajaliige, juhatuse liige

16.05 – 16.25     Vaba mikrofon mõttevahetuseks, aruteluks, kokkuvõteteks.

16.30 – 17.00  Aastapäevapuhune üllatus.


Täname Euroopa Parlamendi Infobürood.

Neljapäev, 22. september 2016

Konverents „Võrdsemad võimalused, suurem tasakaal – kas õnne ja edu võti?"

Norra Toetused 2009-2014 programmi „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ LÕPUKONVERENTSIL arutletakse muuhulgas ka meedia rolli soolise värdõiguslikkuse edendamisel. Täpsem ajakava allpool.

Konverents toiumub Telliskivi Loomelinnaku Erinevate tubade klubis 28. septembril kell 9-17.
eesti ja inglise keeles ning on varustatud sünkroontõlkega.
Kohtade arv on piiratud, kuid konverentsi on võimalik jälgida ka veebiülekande kaudu.

Üritusele on oodatud asjakohaste valdkondade huvigruppide, asutuste, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute ja ettevõtjate esindajad ning ajakirjanikud.  
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid eelneva registreerimise alusel.
Registreerimisvorm SIIN saata hiljemalt 23.septembriks.

Konverentsi puudutavates küsimustes aitavad:
 Kaidi Reinart, kaidi.reinart@sm.ee (osavõtt ja registreerimine);
 Grete Kaju, grete.kaju@sm.ee (programm ja ürituse sisu).

Anname üheskoos oma panuse soolise võrdõiguslikkuse ja töö- ja pereelu edendamisse Eestis!

Konverents „Võrdsemad võimalused, suurem tasakaal – kas õnne ja edu võti?"

8.45-9.00 Registreerimine ja hommikukohv

9.00- 9.20 avakõned:
 sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
 Norra Suursaadik Dagfinn Sørli

9.20- 9.40 Liina Kanter (Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja)
„Riik kui soolise võrdõiguslikkuse edendaja“

9.40-11.20 paneel „Soo aspekti lõimimine haridusse“

Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituut, direktor)
Anzori Barkalaja (Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut, asejuhataja arendustöö alal)
Kersti Kivirüüt (Haridus- ja Teadusministeerium, üldharidusosakonna peaekspert)
Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduste Ümarlaud, soolise võrdõiguslikkuse ekspert)
Helen Biin (PRAXIS, töö- ja sotsiaalelu analüütik)

Kohvipaus 10 minutit

11.30-13.00 paneel „Meedia roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel“

   Liisa-Ly Pakosta (võrdõigusvolinik)
Brigitta Davidjants (Feministeerium, ajakirjanik)
Maja Hawlina (Meta Dekleta, psühholoog, Sloveenia)
Hedda Lingaas Fossum (ajakiri FETT, toimetaja, Norra)
Agu Uudelepp (EBS, kommunikatsiooni õppejõud/Eesti Rahvusringhääling, nõukogu esimees)

Lõuna 13.00-14.00

14.00-14.20 Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, laste ja perede osakonna juhataja)
„Riik kui töö- ja pereelu ühitamise toetaja“

14.20-15.00 Emma Stenseth (Norra Laste- ja Võrdõiguslikkusministeerium)
“Norra vanemahüvitiste süsteem: jagatud vastutus“

Kohvipaus 10 minutit

15.10-16.40 paneel „Töö- ja pereelu ühitamise väljakutsed“

Ülle Matt (Swedbank AS, personalidirektor)
Annika Oruaas (DPD Eesti AS, personalijuht)
Lauri Tabur (Sisekaitseakadeemia endine rektor, juhtimistreener)
Kadri Seeder (Palgainfo Agentuur/Tark Tööandja AS, juht ja analüütik)
Heidi Solba (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ, ettevõtete arenguprogrammi mentor)

16.40-17.00 Päeva kokkuvõtted

****

Reede, 19. august 2016

NAISTE KÄRAJAD Raikkülas: naiseksolemise kogemus ja naise roll läbi aegade.

NAISTE KÄRAJAD, kus arutletakse naiseksolemise kogemuse ja naise rolli üle ühiskonnas läbi aegade.

Tänavu möödub 800 aastat Raikküla kärajate esmamainimisest. Nendel Henriku Liivimaa kroonikaski mainitud kogunemistel osalesid kõigi Eesti paikkondade esindajad. Jüri Uluots on pidanud Raikküla kärajaid Muinas-Eesti parlamendiks ja seda paika Eesti demokraatia hälliks.

Seetõttu peame Raikkülas ka naiste kärajaid, sest terviklik inimühiskond hõlmab  ühtaegu naisi ja mehi ning nende mõlema mõtteid, teadmisi ja tegusid. On asju, mida teevad ja teavad mehed nii evolutsiooni kui ka kultuuritraditsiooni tõttu loomuldasa paremini. Samal ajal on hulk eluvaldkondi, mida neilsamul põhjusil teavad ja tunnevad paremini naised. Suurem osa ühiskondlikke teemasid on aga sooülesed – sellised, mida tuleb arutada üheskoos, mis lähevad korda nii naisele kui ka mehele.

Kas nii oli ka kärajate aegu 800 aastat tagasi? Kuidas osalesid tollases ühiskonnas naised? Milline oli naise positsioon muinasaja ühiskonnas ja kuidas me sellest teame? Ajaloolased on kirjeldanud raamatus „Eesti aastal 1200“ siinseid naisi vabade ja väärikatena, kes rääkisid ühiskonna asjus meestega kaasa.

Mida sätestas 13. sajandi algusest pärinev  liivi-latgali õigus naisliinis pärimise kohta? Mida me teame arheoloogiliste andmete põhjal ning mida võib naiseksolemise kogemuse ja naise rollide kohta teada saada regilauludest?Kas muistsete naiste ühiskondlikust staatusest ja kogemustest on midagi meieni kandunud? Või on eesti naine vahepealsete eestkostesajandite jooksul ja praeguse üleilmastumise käigus võõrmõjusid vastu võttes kaotanud oma varasema tugeva positsiooni?
Naiste kärajate esimesel poolel kõnelevad Merili Metsvahi, Kauksi Ülle, Mari Sarv ja seejärel toimub aruteluring ühiskonnaelus tegusate naistega - poliitikute, ajakirjanike ja kogukonnaedendajatega.  Jutujärge hoiab Egge Kulbok-Lattik. 

Ajakava

Naiste Kärajad Raikkülas, Paka mäel 23. augustil 2016, kell 12.15-15.30

12.00 - 12.15 Kogunemine ja naiste kärajate avamine 
12.15 - 12.45 "Kas eestlastel oli emajärgne ühiskond?" Merili Metsvahi 
12.45 - 13.15 "Naasõ aru, vägi ni ilo ja võim" Kauksi Ülle 
13.15 - 13.45 "Mida räägivad meile regilaulud traditsioonilisest eesti perekonnast" Mari Sarv
13.45 - 14.00 Paus
14.00 - 15.00 Aruteluring teemal: "Kuidas on muutunud naise staatus ja naiseksolemise kogemus 20. sajandi jooksul? Millised muutused tõi endaga kaasa nõukogude aeg? Millised muutused on toimunud naiskogemuses iseseisvusaja aastakümnetel?"
Osalevad: 
15.00 - 15.30 Ühisarutelu 
15.30 Naiste kärajate lõpetamine 

Info Naiste kärajate asjus: 
Egge Kulbok-Lattik

Kogu info lingil 


Neljapäev, 4. august 2016

ENÜ suvekool Alu mõisas

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua  suvekool
9.-10. augustil 2016
Alu mõisas Raplamaal

Kava

Teisipäev, 9. august

10.30                Saabumine, majutus
11.00               Suvekooli avamine
11.15                Riigivalitsemise reformistMarlen Piskunov, Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja
                        Arutelu

13.00                Lõuna

14.00                Haldusreformist- Jüri Võigemast, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu liige*
15.00                Mõistetest, tähendusest, mõtlemisest ja mõistmisest -  Soolise võrdõiguslikkuse                          ekspert Ülle-Marike Papp

16.45                Kohvipaus
       
17.00                Pensionireformist ja võimalustest vältida soolise palgalõhe muutumist pensionilõheks- TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik
                        Arutelu

19.00                Õhtusöök

Kolmapäev, 10. august

8.30                 Hommikusöök
9.00                 ENÜ ja liikmesorganisatsioonide esimese poolaasta tegevuse ülevaade. ENÜ ja liikmesorganisatsioonide teise poolaasta tööplaani arutelu

10.45                Kohvipaus

11.00                Eesti ja Euroopa tulevikumudelid- Jüri Adams, Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liige

13.00                Lõunasöök

14.00                Suvekooli lõpetamine

*Esineja kinnitamisel