Reede, 29. mai 2009

Hispaania edusammudest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Pressiteade


29.05.2009

T.E. Hispaania Suursaadik esineb Tallinna Ülikoolis ettekandega Hispaania edusammudest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) kutsel esineb 1. juunil 2009 kell 14.30 Tallinna Ülikooli auditooriumis U-648 Hispaania Suursaadik, Tema Ekstsellents hr. Eduardo Ibáñez López-Dóriga ettekandega „Hispaania edusammudest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel” („The way toward gender equality in Spain“), kus ta käsitleb Hispaania seadusandluse viimase kümnendi edusamme, mis on riigis taganud edu demokraatlikuma, võrdõiguslikult tasakaalustatuma ühiskonna poole ning räägib institutsionaalsetest mehhanismidest soolise diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks.

Ettekanne toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.

Hispaanias on tänaseks avalik arvamus ja valupiir tuntavalt arenenud. Laiahaardelise teavitustööga on tekitatud ühiskondlik hukkamõist vägivallatsejate vastu ja poolehoid ning kaitse ohvrite suhtes. Inimesed on muutunud enesekindlamaks, teadlikumaks oma õigustest ja väärtusest.

Lisaks meeste kultuurilisele ja kasvatuslikule arusaamale naiste-meeste rollidest, on siiski veel suur tööpõld ees ka naiste eneseteadvuse tõstmiseks ja kasvatamiseks.



Osalema oodatakse kõikide huvigruppide esindajaid, kes soovivad laiendada oma arusaamist demokraatia olemusest ja on teadvustanud, et naistele ja meestele võrdsete võimaluste loomine on valdkond, kus ka väikesed muudatused võivad viia ühiskonna olulistele arengutele.

Üritust toetavad Tallinna Ülikool ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Täpsem informatsioon:

Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee

ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.



Pühapäev, 24. mai 2009

Kutse kohtumisele Hispaania Suursaadikuga

Head naistoimetajad!

Olete oodatud Hispaania suursaadik H.E. Eduardo Ibanez Lopez-Doriga loengule Tallinna Ülikooli ruumis U-648, esmaspäeval 01. juunil kell 14.30.

Suursaadik Ibanez käsitleb soolise võrdõiguslikkuse teemat oma kodumaal käesoleval sajandil.
Palume teatada osalemisest: ilvi.joe-cannon@enut.ee või 5345 1146.

Ilvi Cannon
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT)
projektijuht

Neljapäev, 21. mai 2009

Postimees rikkus head ajakirjandustava

Tallinn, 20. mai 2009.
Pressinõukogu arutas naisteühenduste ja lähisuhtevägivallaga tegelevate organisatsioonide kaebust Postimehe peale ning tegi tauniva otsuse.

14. novembril 2008 Postimehes ilmunud artiklites „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine“ ja „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!“ on erinevad osapooled kommenteerinud Tartus 2008. aasta novembri alguses asetleidnud tragöödiat, kus eakas arst lasi maha oma korteris elanud noore naise.

Lähisuhtevägivallaga tegelevad organisatsioonid leidsid, et Postimees on artiklites kirjutanud mõrvast moel, mis on rikkunud avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet. Samuti leidsid kaebajad, et leht käsitles naistevastast vägivalda väga stereotüüpselt ja lugejatele püüti tekitada arusaam, et teo eest vastutas ohver, mitte kurjategija. Samuti ei pidanud kaebajad õigeks ohvri täisnime, piltide ja eraeluliste faktide avalikustamist.

Postimees selgitas, et vahendas allikatelt saadud infot, kontrollis seda ega mõelnud fakte välja. Postimehe hinnangul oli tegu võika ja kõneainet pakkunud kuriteoga, mille põhjuste toomine lugejateni on ajakirjanduse ülesanne. Postimees lisas, et avaldas järgmise päeva lehes ohvri tädi seisukohad, mis näitasid, et tegu polnud must-valge juhtumiga.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on Postimees allikatele toetudes loonud kuriteost ühekülgse pildi.

Postimees rikkus ka eetikakoodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu hinnangul oli tegu uudislooga, mis ei oleks tohtinud sisaldada ajakirjaniku oletusi. Samuti rikkus leht koodeksi punkti 4.8., mille järgi ohvreid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita. Pressinõukogu hinnangul ei olnud põhjendatud nimede, fotode ja eraeluliste detailide avaldamine.

Postimees rikkus ka koodeksi punti 4.11., mille järgi ei või pealkirjad ja juhtlaused auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul oli artikli „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine“ pealkiri ja juhtlause lugejaid eksitav, sest seal väidetav pole artiklis faktidega tõestatud.

Pressinõukogu otsuse allkirjastas nõukogu aseesimees Ivi Proos. Postimees avaldas otsuse 20. mail.
PN

Teisipäev, 19. mai 2009

SEMINAR EESTI NAISKIRJANDUSEST

Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi

SEMINAR EESTI NAISKIRJANDUSEST

21. mail kell 14.30-16.30
ruumis U-649, Uus-Sadama 5

Seminari eesmärk on tutvustada naiskirjanduse mõiste tähendust ning keskendada tähelepanu eesti naiskirjanike loomingu peamistele teemadele ja problemaatikale viimase kümne aasta jooksul. Arutleme naiskogemuse, naishääle ja naisidentiteedi kujutamise üle kirjandustekstides; küsime, keda näevad naisautorid oma lugejaina ning kas nad tunnevad end tänases kirjanduselus tõrjutuna. Eesti filoloogia üliõpilaste ettekandeid kommenteerivad kirjanikud.


KAVA

14.30 Elo Lindsalu. Naiskirjandus – kellele ja milleks.

14.45 Merlin Piirve. Maimu Bergi sõltuvad/sõltumatud naisekujud.

15.00 Erika Pääbus. Naiselik enesekehtestus Eeva Pargi novellides.

15.15 Mari Peegel. „Oma“ ja „võõras“ Kristiina Ehini luuleilmas.

15.30 – 15.45 Kohvipaus

15.45 Karin Pallon. Huntnaine Helga Nõu romaanis „Hundi silmas”.

16.00 Elinor Taluste. Naiskirjaniku portree: Kärt Hellerma.

16. 15 Gerli Punison. Elo Viidingu feministlik kirjutus.

Diskussioon jätkub kohvilauas.
Kõik huvilised on oodatud!
Kontaktisik: Elo Lindsalu elo@tlu.ee

Laupäev, 9. mai 2009

MTÜ Eesti Naistoimetajad!


Fotol vasakult: Merike (ees), Imbi, Madli, Aita, Piret. Tiina ja Ljuda andsid ajaloolisele dokumendile allakirjutamiseks volituse.
Fotoklõpsu tegi Aime Hendre.


5. mail kirjutasid Aita Nurga, Piret Mäeniit, Madli Vitismann, Ljudmilla Ljulko, Tiina Rebane, Imbi Ernits-Kaljuste ja Merike Viilup mittetulundusühingu Eesti Naistoimetajad asutamislepingule ja kinnitasid põhikirja.

Eesti Naistoimetajate eesmärgiks on:

aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
väärtustada ajakirjanduskultuuri;
arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.

3-liikmelise juhatusse valiti Piret Mäeniit, Aita Nurga ja Merike Viilup, sisekontrolliks Madli Vitismann.

Liikmemaksuks määrati 120 krooni aastas.

Värskelt asutatud ühingu juhatuse esimeseks ülesandeks on korraldada kõik ühingu asutamisega seotud protseduurid – registreerimine Harju Maakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, avada pangaarve jne.

Vastavalt põhikirjale võib Naistoimetajate liikmeks olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas ühingu eesmärkidega.

MTÜ-na saame olla võrdväärseks koostööpartneriks teistele ja ühtlasi iseseisvad oma projektide algatamisel!

Ootame värskeid ideid ja uusi liikmeid!
Kontaktid: tel. 5045400, e-post info (ätt) estmedia.ee

Täname heade mõtetega kaasa aitamast Aimet, Hillet, Millat, Eve, Riinat.

Kolmapäev, 6. mai 2009

Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000

Hea naistoimetajate ühendus!
Aasta tagasi märkasin, et teie blogist jooksis läbi minu kunstikriitiliste artiklite kogumiku tutvustus. Seega julgen loota, et ehk pakun allpool olev info ka huvi – kuigi nüüd tegemist puhtteadusliku väljaandega!
Parimate soovidega,
Kati Kivimaa

Humanitaarteaduslike monograafiate sarjas Heuremata (Tartu Ülikooli Kirjastus) on ilmunud Katrin Kivimaa monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000”.

Raamatut esitletakse Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus teisipäeval 12. mail kell 16 koos samas sarjas ilmunud Boris Bernsteini monograafiaga “Visuaalne kujutis ja kunstimaailm”.

Raamat põhineb tema 2004. aastal Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid – ja nende retseptsiooni – ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse – Kölerist Mare Trallani – mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.

Eelretsensent: prof emer Jaak Kangilaski
Toimetanud: Katre Talviste
Kujundus ja küljendus: Piia Ruber
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm “ Eesti keel ja rahvuslik mälu”, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Lisaks akadeemilisele tööle tegutseb ta kunstikriitikuna ning teeb kunstialast koostööd eesti ja väliskunstnikega.Tema viimaste publikatsioonide seas on artiklite ja intervjuude kogumik „Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007” (2008) ning kunstipublikatsioon „So Communication: Translating Each Other’s Words” (kaastoimetaja C. Charnley; 2007).