Postimees 21.01.2013
Viimaseil aastail on Eestis palju kõneldud soolisest võrdõiguslikkusest ja sellest, kuidas võidelda soolise kihistumise vastu, et tagada meeste ja naiste samaväärseid võimalusi enese teostamisel.
Seejuures on saanud üksjagu tähelepanu ka sooliselt võrdõiguslik keelekasutus, iseenesest mitmekülgne ja keerukas valdkond, mis on aga meediakajastuses enamasti kitsenenud küsimuseks, millised sõnad on sooliselt diskrimineerivad ja tuleks seetõttu asendada mõnega, mis ei jätaks eri sugupoolte õigustest ja kohustustest ning võimalustest ja vastutusest väära muljet.
Teisiti öeldes: kui meedias vaieldakse sooliselt võrdõigusliku keelekasutuse teemal, siis vaieldakse harilikult selle üle, millised sõnad süvendavad traditsioonilisi soostereotüüpe, millele moodsas ühiskonnas, kus naine võib vabalt olla kõrgelt haritud tippjuht ja mees pehmeid väärtusi siirav lasteaiakasvataja, enam kohta ei ole.
loe edasi Postimehe arvamuslugu siit
*******
Teisiti öeldes: kui meedias vaieldakse sooliselt võrdõigusliku keelekasutuse teemal, siis vaieldakse harilikult selle üle, millised sõnad süvendavad traditsioonilisi soostereotüüpe, millele moodsas ühiskonnas, kus naine võib vabalt olla kõrgelt haritud tippjuht ja mees pehmeid väärtusi siirav lasteaiakasvataja, enam kohta ei ole.
loe edasi Postimehe arvamuslugu siit
*******
