kuna üks poolthääl jäi puudu. Selle otsustava hääle jättis andmata Heljo Pikhof.
Valitsus peab nüüd eelnõu uuesti Riigikokku saatma ja ring hakkab otsast peale. Naisteühenduste Ümarlaual on veel võimalusi oma huvide eest seista, sest ENÜ ja Eesti Naiste Koostööketi seisukoht on: "mitte toetada võrdse kohtlemise seaduse eelnõus ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse voliniku iseseisva ametikoha kaotamist. Toetada mõtet , et soolise võrdõiguslikkuse voliniku kõrvale tekitataks veel institutsioon, mis tegeleks mitmesuguste diskrimineerimise aluste ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdse kohtlemise normide võimaliku rikkumisega ja mida nimetataks võrdõiguslikkuse volinikuks."
Väljavõte ENÜ kirjast Riigikogu Põhiseaduskomisjonile 03.09.2007:
"...Soolise võrdõiguslikkuse volinik on Eestis praegu ainuke poliitiliselt sõltumatu institutsioon, kes saab ja Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt peab rakendama muuhulgas meetmeid, mis aitaksid saavutada naiste ja meeste kohustuste, vastutuste, võimaluste ja õiguste tegelikku võrdsust, seega on tema volitused palju laiemad kui ainult võrdse kohtlemise normide järgimine...
...Just soolise võrdõiguslikkuse volinik saab tegeleda sellise kaudse diskrimineerimisega, mis avaldub selgelt naiste ja meeste töödeks jagunenud tööturul, naiste töö madalama hindamisega (Eestis on Euroopa suurim sooline palgavahe), tööde hindamise aluste analüüsimisega, aegunud soorollide kohaste haridusvalikutega, kasutatavate õppematerjalide analüüsimisega..."
Kirja täistekst http://www.enu.ee/lisa/235_ENU%20Riigikogu%20Pohiseaduskomisjonile.doc
kolmapäev, 7. mai 2008
"Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995-2007
EKA raamatukokku on müügil trükisoe kogumik "Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995-2007".
Raamat koondab Katrin Kivimaa kogutud artikleid nii 1990. aastate eesti kunsti kohta, mida iseloomustas identiteedipoliitiliste ja kriitiliste suundumuste esilekerkimine, kui ka kunstiteadust ja visuaalkultuuri puudutavaid tekste, intervjuusid ja raamatuarvustusi. Autor pöörab erilist tähelepanu kehakunstile ja feministlikele teostele, kuid laiemalt huvitab teda ühiskonda ja subjekti kriitiliselt lahkav kaasaegne kunst.
Raamat koondab Katrin Kivimaa kogutud artikleid nii 1990. aastate eesti kunsti kohta, mida iseloomustas identiteedipoliitiliste ja kriitiliste suundumuste esilekerkimine, kui ka kunstiteadust ja visuaalkultuuri puudutavaid tekste, intervjuusid ja raamatuarvustusi. Autor pöörab erilist tähelepanu kehakunstile ja feministlikele teostele, kuid laiemalt huvitab teda ühiskonda ja subjekti kriitiliselt lahkav kaasaegne kunst.
Tellimine:
Postitused (Atom)