Laupäev, 24. oktoober 2015

"Kui ajakirjanik müüb oma hinge ..."

Eesti Ajakirjanike Liit korraldab 5. novembril konverentsi ajakirjanduskultuurist „Kui ajakirjanik müüb oma hinge …“ Euroopa Liidu majas kella 11st 15ni. Osalemine on tasuta.

Juba seitse aastat on Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni liikmed 5. novembril tähistanud ajakirjanduse kvaliteedi ja vabaduse eest võitlemist kampaaniaga „Stand up for journalism“.

Mis saab Eesti ühiskonnast ja kultuurist, kui oma hinge ehk põhimõtted müüb ajakirjanik, ühiskonna valvekoer ja kriitik? Mis saab siis Eesti ajakirjanduskultuurist? Kas ajakirjandus on juba hingetu ja müüdud või on tegelikult kõik just nii nagu peab?
  
Konverents keskendub ajakirjanduse kvaliteedile ja ajakirjaniku autonoomiale. Ettekandega astuvad üles Tallinna Ülikoolist Indrek Treufeldt ja Kaja Tampere ning Tartu Ülikoolist Helle Tiikmaa. Ettekannetele järgneb tegevajakirjanike ja -spetsialistide vestlusring, mida modereerib Helle Tiikmaa.

Konverents toimub Euroopa parlamendi Tallinna infobüroo toel.
Osalemiseks registreeruda eal@eal.ee või telefonil 53 33 9699.

Lisateave:
Helle Tiikmaa
53 33 9699


Laupäev, 17. oktoober 2015

Meediapäeva "Vihakõne - päriselt ka" jälgedes

Pagulasteema erutab jätkuvalt meeli ja kütab kirgi. Kui valitsus ja parlamendi koalitsioon tüürivad kindlalt pagulaste vastuvõtu ettevalmistuste tuules, ei tea päriselt keegi, mis tegelikult juhtuma hakkab - olukord muutub mitte ainult kuude või nädalate, vaid lausa päevade ja tundidega. Isegi optimistlikult Saksamaalt on tasapidi hakanud kostuma murelikke noote Euroopa Liidu välispiiride kaitse ja üha suureneva  pagulaste voo  osas. 
Koos kõige sellega on eesti keelde hakanud imbuma uued sõnad ja väljendid, mis rohkem või vähem viitavad pagulastemaatikale. Õhus on tunda pingestatust, kahtlusi ja kõhklusi, kas ja kuidas suudame olla piisavalt kaastundlikud ja külalislahked ning samal ajal säilitada  kindlust eesti keele, kultuuri ja rahvuse kestmajäämises. On ju Eesti ainuke koht maailmas, kus riigikeel on eesti keel ja kui eestlased ei suuda oma kultuuri eest seista, ei suuda seda mitte keegi.

Üsna väikese ajavahega toimusid Avatud Eesti Fondi „Avatud ühiskonna foorum“  ja Eesti Naistoimetajate meediapäev sarjast "Kära meedia pärast", kandes tänavu pealkirja "Vihakõne - päriselt ka?".   Kokkuvõtliku ülevaate kahest sündmusest kirjutas ajakirjanik Madli Vitismann Stockholmi Eesti Päevalehes 14.oktoobril pealkirja all "Pagulasarutelu Eestis kõikjal".
Merike Viilup

********

Pagulasarutelu Eestis kõikjal
Stockholmi Eesti Päevaleht
14. oktoober 2015

Avatud Eesti Fondi foorum, mis oli kavandatud aruteludeks islami üle Euroopas ja meedia rolli üle äärmusliikumiste tõusu ajal, maandus paraku sinna, kuhu praegused arutelud Eestis maanduvadki. Ükskõik mis nurgast arutelu ei alusta, paratamatult jõuab see hirmu tekitava põgenikevooluni.

Laste hariduse pärast
Tänavu korraldati „Avatud ühiskonna foorum“ kahekümnendat korda. Ühiskonnategelaste ja ajakirjanike ees oli peaesinejana Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid, kel kahest varasemast reisist Eestisse väga head muljed. Ta pani kuulajaile südamele, et Eesti ei kordaks teiste riikide varem tehtud vigu, vaid töötaks välja omaenda lõimimispoliitika ja valmistaks selleks ette õpetajaid. Põgenikekriisi tagamaid selgitas Ahmed Rashid nii, et mõnigi meid hämmastanud asjaolu on tingitud sellest, et Saksamaale jõudnud inimesed on Süüria keskklassist. Nad muretsevad esmajoones selle pärast, et nende lapsed saaksid hea hariduse. Kui näiteks põgenikelaagris on laste kooliskäimine poolikuks jäänud, siis võib see saada ajendiks, miks vanemad laste tuleviku nimel kaugele teele asuvad. Pärast Teist maailmasõda endistest kolooniatest tööjõudu vastu võtnud Euroopa ei tegelnud integratsiooniga, mistõttu immigrantide teise ja kolmanda põlvkonna hulgas on ISiga liitujaid, praegused põgenikud aga jooksevad ära just ISi eest.

Kuidas põgeniketeemat käsitleda
Ajakirjanikud arutlesid foorumil pagulasteema kajastamise üle. Norra ajakirjanik Bernt Olufsen, Soome uudistekontserni STT-Lehtikuva peatoimetaja Mika Pettersson, endine Rootsi Raadio lätikeelsete saadete ajakirjanik Didzis Melbiksis, uudisteagentuuri BNS juhataja Anvar Samost ja Postimehe ajakirjanik Urve Eslas leidsid üksmeele selles, et vale on põgenike üle sotsiaalmeedias arutleda ja kohati ka vaenu õhutada, näiteks ekstremistidega tuleb avalikult meedias vaielda. Seejuures tuleb teabe tasakaalustamisel loobuda mehaanilisest tasakaalust. Mõni kärarikas huvirühm saavutab sageli meediahuvi, mistõttu pilt läheb tasakaalust välja, seega ei või tasakaalustamine minna liiga kaugele.
Infosõjas on IS ja Venemaa olnud kiired õppijad, esitades fakte läbisegi „mittefaktidega“ ja tekitades sel viisil kahtlust, nagu polekski tõde olemas, vaid igaühel on oma tõde. Ajakirjandusel pole siis muud teha kui tõestada, et vale on vale ja tõde on tõde, aga paraku ei suudeta nüüd enam fakte nii hästi kontrollida kui varem. Venemaa propagandakanalite sisu peaks lausa iga päev kommenteerima, aga selle rahaga, mis nende toimimisse pannakse, ei jõua teiste riikide ajakirjandus võistelda.
Üksmeelel olid ajakirjanikud ka selles, et modereerimata anonüümsed kommentaarid toovad väljaannetele suure vastutuse ja hea rohi oleks vaenu õhutavad anonüümsed kommeteerijad või Facebooki-kontode omanikud avalikustada. Kriitiline tuleb aga olla kõigi suhtes ja nii ei saa ka põgenike kohta käivaid negatiivse varjundiga fakte varjata.

Vihakõne või vihane kõne
Eesti Naistoimetajate iga-aastane seminar „Kära meedia pärast“, mis tänavu toimus üheksandat korda, läks eelnenust mõnevõrra edasi. Ajakirjanik Juune Holvandus kirjeldas kultuuride kokkupuuteid ja põrkeid, kui põhjaeurooplased suhtlevad lõunamaiste rahvastega nende kodumail. Ajakirjanik Katrin Lust andis edasi värskeid muljeid Ungaris edasisõitu ootavaist, enamikust ungarlastest jõukamaist põgenikest. Tal tuli ka kaamera tõttu tõesti ohtlikus olukorras olla, sest sattus filmima ilmset inimsmugeldajate kampa.
Kolm aastat tagasi Eestis ette valmistatud seaduseelnõu, mis oleks Karistusseadustikku toonud uue mõiste „vihakõne“, leidis muuhulgas ka ajakirjanike liidult vastuseisu. Toona seaduseelnõu arutelu korraldanud justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Tanel Kalmet nentis nüüd, et kui mõni aasta tagasi võis ehk arvata, et Eesti inimesed on nii haritud ja hästi kasvatatud, et sellist seadust polekski võib-olla tarvis, siis nüüd on keskendutud „vaenu õhutamise“ paragrahvide täpsustamisele. Olukord on paari viimase aasta jooksul muutunud, aga senisel kujul eeldab vaenuõhutamissäte kahju tekitamist, mistõttu selle rakendusala on piiratud.
Keeleteadlane Reet Kasik analüüsis Eesti väiksusest tulenevat muret, mis võib olla eksistentsiaalne hirm, kui ei saa adekvaatseid vastuseid. Nende puudumisel võib aga ka mure muutuda vihaks, sestap leidis ta, et meedia peaks olema nõudlikum nende vastu, kelle otsused võivad inimeste elu muuta. Hirm eesti keele väljasuremise pärast ei ole aga põhjendatud seni, kuni Eestis on eestikeelne kõrgharidus. Muutus kõrghariduses muudaks keskharidust, see omakorda põhiharidust ja nii võikski eesti keel muutuda köögikeeleks, mille iga on vaid paar põlvkonda.
Europarlamendi liige Marju Lauristin võttis arutelu kokku väitega, et kuigi oleme väga väike ja väga haavatav maa, mis asub ohtlikus kohas ja seejuures jääb n.ö nurga taha, peame olema enesekindlamad. Ta rõhutas, et kui Eesti on maailma 40 jõukaima ja 25 arenenuima rahva hulgas, siis on meil põhjust olla kindel oma püsimajäämises.

* * *
Üsna avameelne arutelu Eesti ajakirjanduses on samal ajal jõudnud sinnani, et kuidas saavad Eesti väikeasulates hakkama inimesed, kes kardavad metsa. Või kuidas suhelda inimestega, kes oskavad vaid araabia keelt, mille tõlke pole piisavalt. Või kuidas õpetada eesti keelt inimestele, kes ei oska lugeda isegi oma emakeeles. Aga mis juhtub veel siis, kui metsa kartev inimene kohtab metslooma?


Madli Vitismann

Esmaspäev, 12. oktoober 2015

VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?

Eesti Kultuuri Koja  konverents

„VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?“ 
leiab aset Viljandi Pärimusmuusika Keskuses 30. - 31. oktoobril.

Paljude oluliste ja põnevate esinejate vedamisel tulevad arutlusele vastutuse küsimused nii filosoofilises, ühiskondlikus, juriidilises, hariduslikus kui ka meediaprismas. Lisaks loengute ja paneeldiskussioonide jälgimisele saab osaleda ka erinevates arutelutöötubades.

Täpsem info konverentsi kohta Koja kodulehelt: www.kultuurikoda.eu


Külasta ka konverentsi Facebooki lehte!

Kolmapäev, 7. oktoober 2015

Kuidas kontrollida vihjeid?

Ajakirjandusalased õpitoad Tallinnas ja Narva-Jõesuus:

“Kuidas kontrollida sotsiaalse meedia kaudu saadud vihjeid -  see tähendab potentsiaalsete uudiste tegelikku päritolu ning paikapidavust”.

Stockholmi Majandusülikooli (Stockholm School of Economics) Riia filiaali juures tegutsev Meediaõpingute Keskus kutsub ajakirjanikke ning meedia elukutsega tegelevaid akadeemikuid ja üliõpilasi koolitustele “On parem mitte eksida kui avaldamisega ülepeakaela kiirustada”, mis leiavad aset 13.-14. oktoobril Tallinnas ja 15.-16. oktoobril Narva-Jõesuus.

• Teisipäev ja kolmapäev (pool päeva) 13.10. - 14.10. 2015 Park Inn hotellis, Tallinn, Narva mnt. 7c
• Neljapäev ja reede (pool päeva) 15.10 − 16.10 2015 Meresuu Spa Hotellis, Narva-Jõesuu

Tänapäeval tulevad paljud vihjed meediaorganisatsioonidele tavalistelt inimestelt. Nad on ise nö “ajakirjanikeks” hakanud. See pakub elukutselistele ajakirjanikele ennenägematuid võimalusi uute dimensioonide toomiseks oma uudistesse, nuppudesse ja kõiksugu loodavasse sisusse üldisemalt, kuid sellega käivad kaasas ajaga teisenenud väljakutsed ning ohud. Ajakirjaniku õlul lasub endiselt kohus kontrollida iga vihjet, teksti, säutsu, fotot, videot jne mis jõuab temani sotsiaalse võrgustiku kaudu. Miks mingi foto või video võib osutuda desinformatiivseks - põhjuseid on mitu. Informatsiooni võltsingute taga võivad peituda nii irvhambad ja tavalised lollitajad, kui ka poliitilised aktivistid ning kommunikatsiooniala asjatundjad kelledel on kurjemad kavatsused.

Arukatel ajakirjanikel meie muutuvas maailmas tuleb lihtsalt rakendada uudiste tõepärasuse
kontrollimise meetmeid oma tööprotsessidesse selleks, et püsida vähemalt üks samm võimalikest käkikeerajatest eespool. Selleks, et mitte jääda pika ninaga, ja eriti veel et vältida oma organisatsiooni kompromiteerimist.

Õpitoa kestel keskendutakse teiste asja hulgas vahenditele milledega saab geolokatsiooni tuvastada ning teostada arhiveeritud kuvandite otsinguid. Süveneme selgitustesse sellest, kuidas paremini kasutada sotsiaalvõrkudesse endisse programmeeritud vahendeid andmete ja nende päritolu autentsuse kontrollimiseks. Taoliste oskuste tundmaõppimine ja nende parem mõistmine suurendavad kursuslaste enesekindluse tunnet tulevikus - seda siis, kui rakendame publiku hulgast pärinevaid fotosid ja videomaterjali jms oma uudistetulvas, saadetes jne.
Kõnesolevad seminarid-õpitoad toimuvad tasuta. Koolituste keeleks on inglise keel, kuid vajaduse ehk soovi korral kaasatakse tõlkija õpitubade töösse.

 Jenni Sargent
Koolitaja Jenni Sargent
USAs elav Jenni Sargent on MTÜ Eyewitness Media Hub üks direktoreist ja kuulub töögruppi, mis uurib kuidas auditooriumide liikmed suhtuvad vihjetesse ja teistesse materjalidesse mis pärinevad avalikkuselt ja leiavad kasutamist meediaorganisatsioonide poolt. Üldiselt korraldab Jenni Sargent nö “rätsepaülikonna stiilis” valmistatud koolitusi vastavalt tellijate spetsiifilisele vajadustele, ja on välja arendamas mitmeid rakenduslikke vahendeid just sellisteks puhkudeks, mil potentsiaalsete uudiste juhtlõngad jõuavad ajakirjanikeni otse ühiskonnaliikmetelt. Asjasse puutuvaid dimensioone on mitu - nii logistilisi, eetilisi kui ka õiguslikke. Sargentile kuuluv firma Digital Skills Network lõi esimese täiesti interaktiivse ajakirjandusliku kursuse teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks aastal 2013. Lähedasemaks tutvumiseks Eyewitnessi tegevusega klikka: http:/www.eyewitnessmediahub.com

Stockholm School of Economics (SSE) on valmis katma mõistlikud transpordikulud (buss,
rong või sõiduks kuluv bensiin) ajakirjandusüliõpilastele kes kaaluvad kohalesõitu kusagilt kaugemast linnast või piirkonnast, seda nii Narva-Jõesuusse kui ka Tallinnasse. Sellisel juhul
palume eelnevalt kindlasti ühendust võtta Jüri Estamiga: 50 60 832 / jestam@neti.ee

Öömaja kulud katab SSE samuti, üheks ööks Tallinnas või Narva-Jõesuus - seda nende jaoks,
kes on end registreerinud ja peavad pikema reisi ette võtma, et saada osaleda. Lõuna, õhtusöök ja kohvipausid on registreeritud osalejatele õpitubadel samuti tasuta.

Registreerimise tagumine tähtaeg pole enam 6. oktoober nagu registreerimislehtedel all näha,
oleme seda pikendanud. Registreerige siis julgesti!

Registreerimine - Tallinna osas

Narva-Jõesuu osas
Täiendava informatsiooni saamiseks võtke ühendust: sabine.sile@sseriga.edu


Laupäev, 3. oktoober 2015





Tänu kõigile, kes Hea Sõna auhinna tseremoonia ja 
sisuka meediapäeva korraldamisele kaasa aitasid.
Kes tegutsemise, kes kohaloleku, kes mõttega.


Meediapäeva kajastused:

AK uudised, 2.oktoober kell 18.30, lõigu algus 8.30

Terevisioon, 2.oktoober,  lõigu algus 35.07

Tallinna TV Täna Uudised 2.oktoober kell 20, lõigu algus 10.50

Lisaks Raadio 4, Delfi jt kanalid

Meediapäeva esinejate galerii:


"Kultuuride kokkupuuted ja põrked“
    Juune Holvandus
ajakirjanik, kirjanik ja rändaja


Vihakõne või vihane kõne"
Madis Kalmet
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja 
menetlustalituse  juhataja


Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“
Katrin Lust
ajakirjanik


Vihast ja keelest“
Reet Kasik
keeleteadlane


Põgenike teema mõtestamine:
kas saam oma hirmudega hakkama?"
Marju Lauristin
sotsiaalteadlane ja poliitik
Euroopa Parlamendi saadik

***** 
Fotod ja tekst: Merike Viilup