Täna, mil „tähistame” Eesti võrdse palga päeva, tuletame Vabariigi Valitsusele meelde, et sooline palgalõhe ei kao iseenesest, vaid selleks on vaja rakendada jõulisi suunatud meetmeid. Me mööname, et 5. juulil 2012 valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks on samm õiges suunas. Samas ei sisalda see jõulisi ja suunatud meetmeid, et seda lõhet reaalselt vähendada. Nimetatud tegevuskava aitab küll niigi teada olevat paremini teadvustada, kuid meil on vaja minna kaugemale.
Täna, 11.
aprillil, teenib Eesti naine välja möödunud aasta palga, mille Eesti mees
teenis välja juba mullu 31. detsembril. Täna on uue aasta 101. päev ehk
teisisõnu on uuest aastast möödas juba 27,7%. Soolise palgalõhega oleme Euroopa
Liidus häbiväärsel viimasel kohal. Euroopa nn „võrdse palga päev” langes tänavu
28. veebruarile, mis peegeldab tõsiasja, et Euroopa Liidus keskmiselt kulub
naisel mehega võrdse aastapalga väljateenimiseks 59 päeva kauem ehk 16,2%
rohkem päevi.
Palume tungivalt, et valitsus töötaks välja konkreetse arengukava soolise palgalõhe vähendamiseks, leiaks ressursid selle elluviimiseks ning asuks seda viivitamatult ellu rakendama. Arengukava peab sisaldama sisulisi meetmeid, mille kaudu vähendada Eesti soolist palgalõhet vähemasti Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Ent me tahame enamat: lõppkokkuvõttes peaks see viima meeste ja naiste vahelise palgalõhe kaotamiseni Eestis.
Ootame valitsuselt viie sammu astumist:
1) 1. mail 2004. a jõustunud soolise võrdõiguslikkuse
seaduse paragrahvi 11 täitmist, see tähendab valitsuse määruse vastuvõtmist,
mis kehtestaks soopõhiste tööalaste andmete kogumise korra ja vajalike andmete
loetelu. Ainult selliste andmete olemasolul on võimalik jälgida ja hinnata võrdse
kohtlemise järgimist töösuhetes ehk siis sama või samaväärse töö eest ka sama
palga maksmist nii meestele kui naistele;
2) seadusandlikku algatust kõigi Eesti
palkade läbipaistvaks muutmiseks, sest ainult sel moel on võimalik palgalõhe
tõelisele olemusele jälile jõuda ning see lõppkokkuvõttes kaotada;
3) seadusandlikku
algatust miinimumpalga tõstmiseks, sest miinimumpalgaga töötavad peamiselt
naised;
4) seadusandlikku
algatust, mille eesmärk on kehtestada nõue, et kõigi börsi- ja riigiettevõtete
nõukogudes peab olema vähemalt 40% mõlema soo esindajaid, sest lisaks paremate
juhtimisotsuste langetamisele aitab see kaasa õiglasemale palgapoliitikale;
5) soolise
võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamist, nagu näeb ette 2004. aastal vastu võetud
soolise võrdõiguslikkuse seadus. On ilmne, et valitsus vajab spetsialistidest koosnevat
nõukogu, kes aitab teda soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, sealhulgas soolise
palgalõhe vähendamisel.
EAPN Eesti MTÜ
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon
Eesti Naisliit
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Eesti Naistoimetajad
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Puuetega Naiste Ühing
Haabersti Tugikeskus MTÜ
Keskerakonna Naiskogu KENA
MTÜ Harime ja kasvatame
MTÜ Kodanikujulgus
MTÜ QUIN-Estonia
MTÜ Võitlemise Eesti
Naiskogu Kadri
Rahvusvaheline Naiste Koostöö Mentorkoda MTÜ
SA Väärtustades Elu
Ukraina Naiste Liit Eestis
