Pühapäev, 30. oktoober 2016

250 aastat eestikeelset ajakirjandust. Milleks on ajakirjandust vaja?

Konverents Põltsamaa Kultuurikeskuses, Kuperjanovi 1
1. novembril kell 10.00-17.30

„Sünge novembrihommik. Üle maadligi losutavate hüttide kajab kirikukellade prõmmimine, kutsudes talupoegi kuulama pastori manitsusi ja noomimist. Kõiges oli see pühapäev tavaline. Kui aga kirikulised kohale jõudsid, ootas  neid midagi ebaharilikku. Kiriku uste ees pakuti neile müüa üht lehte, mis kandis pealkirja „Lühhike öppetus, mis sees monned head rohud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto..“ Nii jõudis esimene eestikeelne ajakiri 1766 eestlastest lugeja kätte.“ 

Niisuguse pildigi alustas Põltsamaal oma ettekannet 50 aastat tagasi TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaan Juhan Peegel.


10.00               Registreerimine, tervituskohv
10.30               Konverentsi avamine

10.45-12.15    I osa. 250 AASTAT EESTI AJAKIRJANDUSE LUGU

„Peter Ernst Wilde: teerajaja või ebaõnnestuja?“ Raivo Suni, koduloohuviline
„Peter Ernst Wilde jäljed Lätis“ Vita Zelce, Riia Ülikooli professor
„Karl August Hermann ajakirjanduses: võidud teistele, kaotused Hermannile“  Krista Aru, riigikogu liige, kultuuriloolane
„Must auk eesti ajakirjandusloos: tundmatu Ado Grenzstein“ Anu Pallas, ajakirjandusloolane

12.15-13.30    Lõuna Kuningamäel trükikoja varemetel, eestikeelse ajakirjanduse hällis

Tervitavad Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja endine Põltsamaa raamatukogu direktor Hilja Toome, kes oli mälestuskivi paigaldamise üks algataja 50 aastat tagasi. (Kultuurikeskuse juurest Kuningamäele ja tagasi viib buss)

13.30 - 13.50 II osa. AJAKIRJANDUSLIK RUUM TEADLASE PILGUGA

"Eesti asend rahvusvahelises kommunikatsioonis:  keskus ja perifeeria" Andres Kõnno, meediamonitooringu ettevõtte BMMG analüütik, meedia ja kommunikatsiooni doktor
Ajakirjandus suulise tõlke uurimise asendamatu allikanaKarin Sibul, konverentsitõlk ja diplomaatiline tõlk, Tartu Ülikooli doktorant

13.50-15.30     III osa. LOKAALSUS JA AJAKIRJANDUSKULTUUR

Lühiettekanded
Veiko Visnapuu, Meie Maa peatoimetaja, Heli Salong Meie Maa reporter
Helve Laasik, Vooremaa peatoimetaja
Erik Gamzejev, Põhjaranniku peatoimetaja
Tarmo Õuemaa, Lääne Elu toimetaja
Hans Väre, Sakala peatoimetaja
Teet Roosaar, Pärnu Postimehe uudistetoimetaja

Vestlusringiga liitub
Sulev Uus, kauaaegne ajakirjanduse õppejõud. Modereerib Maarja Lõhmus, Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees.

15.30-15.45    Puuvilja- ja kohvipaus

15.45-17.00    Ringkäigud Põltsamaa ajakirjanduspaikades

1) Raadiomuusuem, Vahe 7.  Jalutuskäik Riho Laanese eramuuseumisse
2) Põltsamaa ajalehe Vali Uudiste toimetus ja 50 kohaliku lehe trükikoda Vali Press, Pajusi mnt 22. Sõit bussiga. Vastu võtab ettevõtte juht Heikki Soom
3) Ajakirjandusloo tuba lossihoovis, Lossi  1a. Jalutuskäik Raivo Suniga. Teele jääb K.A. Hermanni monument ja kirik, kus tõenäoliselt Lühhikest Öppetust levitati.

17.00               Hällipäevatort kultuurikeskuses  

Kultuurikeskuse galeriis on konverentsi ajal üleval näitus „Ajaleht vanadel fotodel“. Lisaks on eksponeeritud Lühhikese Öppetuse originaal ning fotod ja trükised eestikeelse ajakirjanduse 200. sünnipäeva tähistamisest Põltsamaal ja Kuningamäel 1966.

Registreerumine 12.-26. oktoobrini aadressil www.poltsamaa.ee

Korraldajad jätavad endale õiguse teha konverentsikavas muudatusi.

Konverentsi korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus ja Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts. Partnerid Põltsamaa Vallavalitsus, Põltsamaa Kultuurikeskus, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu

Kolmapäev, 26. oktoober 2016

Naistoimetajate ühendus tähistas kümnendat tegevusaastat.

27. septembril täitus naistoimetajate ühendusel täpselt kümme aastat - algul sektsioonina ajakirjanike liidu juures ja 22. septembrist 2009.a. iseseisva mittetulundusühinguna Eesti Naistoimetajad. Nagu juba traditsiooniks saanud, tähistati organisatsiooni sünnipäeva Hea Sõna auhinna väljaandmisega ja meediapäevaga aktuaalsel teemal. Seekord oli päevakorral vanuse tõusuga seotud küsimuste-probleemide ring. 

Eks me kõik ole kuulnud kena viisiga laulu, et "me kõik jääme vanaks". Ent kas poleks kenam laulda  ja mõelda -, et me kõik SAAME vanaks? Et inimesed elavad üha kauem, tähendab ühtlasi ühiskondade vananemist – ja mis siis?! Selleks, et jätkuvalt kesta ja toimida, vajab vananev ühiskond mitmesuguseid muutusi, sealhulgas tahet vajalikke muutusi läbi teha ning valmidust nende muutustega kohaneda.



Meediapäeval  räägiti kogemustest ja valikutest, kuidas keskea ülemisele lävele astudes väärikalt, huvitavalt ja kasutoovalt edasi minna, samuti tööst ja eneseteostusest, sh vabatahtlikuna.

Jagati teavet asjaomastest uurimustest, vaatenurkadest ja võimalustest ning arutati vabatahtlike ettevõtmistega seotud plusse, küsitavusi ja perspektiive.



Tiina Tambaum

Päevateemalise ettekandega esines Tiina Tambaum Tallinna Ülikooliühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskusest. Ta tõdes, et 50+ tööhõive kasvab keskmisest kiiremini, kuid reaalsuses kukub see siiski järsult pärast 55. eluaastat. Üsna kriitiline oli Tambaum heaolu arengukava suhtes, mis tema sõnul pidavat olema rohkem  kannatustega võitlemise arengukava, eriti alates vanusest 50+. Kuigi sõnades kõlab kõik kaunilt, siis tegelikkuses ei maksa tänasel ega homsel pensionäril vanaduspõlvest Kanaaridel eriti unistada.


Eve Rohtla


Eesti suurima tiraažiga ajakirja "60+" peatoimetaja Eve Rohtla rääkis väljaande sünniloost, analüüsis lugejaskonda ja võrdles teiste samale sihtgrupile suunatud väljaannetega. Oma tööd peatoimetajana pidas ta kõrgelt motiveerituks. Põhjuseks eelkõige tänuväärne lugejaskond, Rohtla sõnul  loevad 60+ tellijad ajakirja läbi praktiliselt kaanest kaaneni, seal hulgas ka reklaamtekstid. 


Heli Kallasmaa

Pärnu Eakate Avahoolduskeskuse juhataja Heli Kallasmaa tutvustas kohalviibijaile Pärnu, Turu ja Riia ühisprojekti "OLGEM AKTIIVSED!", mis sai teoks Turu linna eestvõttel. 
Projekti raames vahetatakse kogemusi eakate kaasamisel vabatahtlike töösse ja aktiivselt ühiskonnaelus osalemisse. Oluline eesmärk on teadvustada, millised on alternatiivsed võimalused jätkata aktiivset elu ka peale palgatöö lõpetamist. Lisaks võib eakatel olla ühiskonnale pakkuda väärt teadmisi ja oskusi. Vabatahtlik 50+ kodulehel on võimalik kokku saada nii abi vajajatel kui ka abi pakkujatel. Teadagi vabatahtlikuse alusel. Tänuväärne projekt on käima lükatud, kuid nagu iga projekti puhul on murekohaks, mis saab edasi.

Meediapäevaga tähistasid naistoimetajad oma ühenduse kümnendat aastapäeva. Ülevaate ühenduse kümnest aastast andis MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige ja asutajaliige Merike Viilup. 

Välja antakse Hea Sõna auhinda, millega tunnustatakse eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. 

Auhinna on seni pälvinud kümme ajakirjanikku: 
Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik, Piret Kriivan ja Toivo Tänavsuu.

Korraldatud on üheksa meediapäeva sarjast "Kära meedia pärast". Kõik need on saanud teoks tänu headele koostööpartneritele:

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), Eesti Niasteühenduste Ümarlaud (ENÜ), Euroopa Parlamendi Infobüroo, Soome Naistoimetajad jt.

Osaletud on ENUT-i, ENÜ, IFJ Gender ja EIGE (European Institute for Gender Equality) koostööprojektides ja -võrgustikes, arutatud perekonnaseaduse eelnõu, kostitatud IFJ (International Federation of Journalists) peasekretäri Beth Costat, läbi viidud maalilaagreid, külastatud Soome Naistoimetajaid ja palju teisi üritusi. 


Meediapäev lõppes hõrgutava sünnipäevatordiga. 




Tekst ja fotod: Merike Viilup

*****

Esmaspäev, 17. oktoober 2016

Hea Sõna auhind Toivo Tänavsuule!

Toivo Tänavsuu

Tänavuse, järjekorras kümnenda HEA SÕNA auhinna pälvis Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu, tunnustades nii tema tublit tööd ajakirjanikuna kui ka Eesti esimese erakapitalil põhineva vähiravifondi „Kingitud elu“ asutajat ja eestvedajat.
Auhind anti üle reedel, 14. veebruaril Euroopa Majas toimunud Eesti Naistoimetajate korraldatud meediapäeval "KÄRA MEEDIA PÄRAST".


Vatamata noorusele on Toivo Tänavsuu   juba ajakirjanduses tõsiselt kanda kinnitanud. Kirjutajatena ei jõua me sageli kaugemale sõnast, olgu see nii hea kui tahes. Toivo on suutnud aga kirjutajana olla oma isikliku, teda lähedalt puudutava probleemi lahendamise kaudu jätkuvalt abiks paljudele teistele. Peale hea sõna on ta loonud ka HEA TEO – vähiravifondi „Kingitud elu“.

Kirjastaja ja tööandja Hans H. Luik räägib Toivost kui tublist ja töökast ajakirjanikust, kes alati rõõmsa naeratusega, kuid võib ootamatult ka  terav olla. Reipa ja rõõmsana tekitab ta intervjueerides vaba õhkkonna, nõnda et inimesed avanevad palju hõlpsamalt kui teiste ajakirjanike ees. Mõnikord tunneb ta kirjastajana, et Toivo töötab noore mehe töövõime piiril, kuid tema vastab, et piir on veel kaugel.“

Kolleeg Eesti Ekspressist Madis Jürgen märgib, et Toivo on harvanähtava töövõimega, ilmub toimetusse hommikupimeduses ja lahkub, kui teised ammu kodudes tudile hakkavad sättima. Kust ta kõik need teemad leiab, on arusaamatu. Ja kõige tipuks töö inimeste heaks, kelle jaoks ta on viimane lootusekiir ….

Toivo ise aga arvab, et ajakirjanduses väga palju kolleege, kellele igas oivalise ajakirjanduse elemendis alt üles vaadata. Leiab, et teeb tööd mitte nutikuse ja elegantsi, vaid paljuski toore jõuga: sageli öötundide ja pere arvelt. Kuid lootuses, et seda kõike juhib lõpuks üks ülalt tulev tarkus. Mis aga puutub fonditöösse, siis niikaua kui inimesed annetuskasti raha poetavad, jaksab ta käia ja seista koos vähiravifondi ligi saja vabatahtlikuga. Kui enam ei poetata, siis ilmselt ka ei jaksa.

Toivo Tänavsuu on sündinud 14. veebruaril 1981.aastal Tallinnas. Ta on omandanud audiovisuaalmeedia bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis. 2002. aastal asus ta tööle Eesti Päevalehe majandustoimetuse reporterina, alates 2007. aastast on ta Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik. Toivo Tänavsuu on abielus, peres kasvab kolm last.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab meie ühendus eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Auhinnaks on ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga õlimaal, inspireeritud auhinnasaaja isikust.


Auhinda antakse välja alates 2007.aastast. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik ja Piret Kriivan.

Neljapäev, 13. oktoober 2016

Kümnenda HEA SÕNA auhinna saab Toivo Tänavsuu!

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
13.10.2016

Kümnenda HEA SÕNA auhinna saab Toivo Tänavsuu

Auhind antakse üle reedel, 14. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Sel aastal tunnustab ühendus Toivo Tänavsuu tööd ajakirjanikuna nädalalehes „Eesti Ekspress“, aga ka Eesti esimese erakapitalil põhineva vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja ja eestvedajana.

Eesti Naistoimetajate juhatus: „Toivo Tänavsuu on vaatamata noorusele ajakirjanduses juba tugevalt kanda kinnitanud. Kirjutajatena ei jõua me sageli kaugemale sõnast, olgu see nii hea kui tahes. Toivo Tänavsuu on suutnud aga kirjutajana olla oma isikliku, teda lähedalt puudutava probleemi lahendamise kaudu jätkuvalt abiks paljudele teistele. Peale hea sõna on ta loonud ka HEA TEO – vähiravifondi „Kingitud elu“.“

Hans H. Luik, kirjastaja ja tööandja: „Toivo on tubli ja töökas ajakirjanik, alati rõõmsa naeratusega, kuid ootamatult terav. Reipa ja rõõmsana tekitab ta intervjueerides vaba õhkkonna, nõnda et inimesed avanevad palju hõlpsamalt kui teiste ajakirjanike ees. Mõnikord tunnen kirjastajana, et Toivo töötab noore mehe töövõime piiril, ja olen temaga sellest ka rääkinud. Tema vastab, et piir on veel kaugel.“

Madis Jürgen, kolleeg Eesti Ekspressist: „Toivo on harvanähtava töövõimega kolleeg, ilmub toimetusse hommikupimeduses ja lahkub, kui teised ammu kodudes tudile hakkavad sättima. Kust ta kõik need teemad leiab, on arusaamatu. Ja kõige tipuks töö inimeste heaks, kelle jaoks ta on viimane lootusekiir ….“

Enda kohta ütleb Toivo: „Mis puutub ajakirjandusse, siis on mul väga palju kolleege, kellele igas oivalise ajakirjanduse elemendis alt üles vaadata. Leian, et teen seda tööd mitte nutikuse ja elegantsi, vaid paljuski toore jõuga: sageli öötundide ja pere arvelt. Jääb loota, et seda kõike juhib lõpuks üks ülalt tulev tarkus. Mis aga puutub fonditöösse, siis niikaua kui inimesed meie annetuskasti raha poetavad, jaksan ma käia ja seista - koos vähiravifondi ligi saja vabatahtlikuga - selle kastiga väljas. Kui ei poetata enam, siis ilmselt ei jaksa ka seista.“

Toivo Tänavsuu on sündinud 14. veebruaril 1981.aastal Tallinnas. Ta on omandanud audiovisuaalmeedia bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis. 2002. aastal asus ta tööle Eesti Päevalehe majandustoimetuse reporterina, alates 2007. aastast on ta Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik. Toivo Tänavsuu on abielus, peres kasvab kolm last.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase tunnistuse ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhind antakse välja kümnendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik ja Piret Kriivan.

Lisateave:
Merike Viilup, tel +372 5045400, merike.viilup@estmedia.ee
Hille Karm, tel. 554 6144, hille.karm49@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.