Kuigi kohalik kaev ei soostunud meie lilledele piiskagi vett loovutama, päästis olukorra juhuslikult kaasa võetud plastikust veepudel, mille alumisest osast kombineerisime juhuslikult kaasas olnud terariistaga vaasi. Janukustutamisest ülejäänud vesi sobis aga kenasti juhuslikult ligi võetud karikakra-rukkilillekimbule. Aita oli ka seekord meile ilusa ilma tellinud.
Ei tea kuidas või kellelt tuli mõte viia lilled ka Jaak Joala kalmule.
Imbi koduaia karikakrad-rukkililled leidsid koha Joala sünniaastapäeva lillesülemite vahel, süüdatud mälestusküünal jäi põlema koos kümnete teiste küünaldega, mis toodud erakordse laulja talendi austajate poolt.
Tekst ja fotod: Merike Viilup
*********************************************************************************
