Laupäev, 30. august 2014

Naistoimetajad Jumindat avastamas

Väga-väga-väga suur aitäh Ljudale ülivahva ja kirjeldamatult sisuka Lahemaa-retke eest! 
Teine suur aitäh hr Karli Lamboti angažeerimise eest giidiks ja reisisaatjaks, kes meile Juminda poolsaare risti-põiki ja põnevate juttude saatel tuttavaks tutvustas ja omakorda angažeeris Tapurlas resideeriva Artur Talviku näitama meile oma majapidamist tükkis kodukino, kaheksa kauni (niidumasinate rollis) lihalehma ja kalda sees peituva suitsusaunaga (mille kütmiseks eksprompt-külaliste tarvis küll ei läinud, aga mõnus tõrva ja mündi aroomisegu jäi kauaks ninna).


Karli Lambot, Juminda külavanem


Tapurla sadam


Juminda vabatahtliku merepääste kaater Varvara Tapurla sadamas,
valmis iga hetk merehädalistele appi tuiskama



Punker-suitsusaun

Tänu hr Lamboti kakskümmend kolm aastat jutti peetud külavanema ja ühtlasi koguduse esimehe seisusele saime argipäevast hoolimata imetleda seestpooltki Juminda kirikut koos iidse kantsli ja parimate restaureerimisreeglite kohaselt mesilasvahaga viimistletud laega, mille all tekkiv akustika toob sellesse kirikusse maailmakuulsate muusikute kontserte.






Saime teada uskumatuid, aga tõeseid seiku sovetiaja soldatite valitsusajast rannaäärsetes raketibaasides ja kohalike elu-olust rangelt valvatud piiritsoonis jpm, jpm.


Piiritusekunni viimne puhkepaik Leesi kiriku surnuaial

 Tõenäoliselt oli Eduard Krönström Eesti oma aja rikkaim ja ka mõjuvõimsaim inimene, igatahes oli tema surmakuulutus ainuke tekst riigi keskseima lehe ehk Päevalehe esiküljel (Maaleht 19.10.2012).

Ühesõnaga, uusi teadmisi ja kustumatuid muljeid kuhjaga, kuni Puškini vaarema õunaaia ja seal tänini küpsevate õunte mekkimiseni, rääkimata just meie jaoks sirgunud võrratutest võiseentest ja suursirmikutest, mis meid me käigurajal ees ootasid. 



Võiseenekäigurada



Takkapihta näitas ennast poolest päevast peale päikegi, mis kuuldavasti teistes ruumipunktides tol päeval positsiooni lakkamatule vihmale loovutas... 

Kogu matka kokkuvõtteks: küpses üksmeelne soov, et tuleval aastal läheme ja jätkame Lahemaa avastamist samas ja loodetavasti suuremas koosseisus.
Ljuda õdusas "koopas" Loksal pidasime maha naistoimetajate tõsise töökoosoleku, arutasime eesseisva meediapäeva sisuplaani (reedel, 26. septembril Euroopa majas) ja tuliste vaidluste tulemusena valisime ära tänavuse hea sõna auhinna saaja.


Tervituste ja jaksusoovidega kõigile,
varstiste kohtumisteni!

Piret  Mäeniit

Fotod Merike Viilup

Kolmapäev, 13. august 2014

Põhjamaade Foorumi lõppdokument eesti keeles

12.-15. juunil toimus Malmös Põhjamaade naisliikumise korraldatud Põhjamaade Foorum.
Eesti Naisteühenduste Ümarlauast osalesid üritusel eesistuja Harda Roosna ja peasekretär Eha Reitelmann.

Foorumil võeti vastu lõppdokument - uus naiste õiguste tegevuskava, mille ühes osas käsitletakse ka meediat:



11. Uus tehnoloogia ja meedia

Naised on meedias vähem nähtavad kui mehed. Uuringud näitavad, et nii tele- kui raadiouudistes on naiste osakaal 30 protsenti. Olukord on viimase kahe aastakümnega väga vähe muutunud vaatamata sellele, et teema tõstatati selgesõnaliselt Pekingi Tegevusplatvormis. Siiski on valdavalt mehed need, kes uudistes räägivad ja kellest uudised räägivad. Uudistes on mehed valdavad eksperdi rollis samal ajal kui naised räägivad üldistel teemadel. Naiste mõju meedias tuleb suurendada selleks, et naiste hääl oleks ühiskonnas kuuldav.

Naiste võrdne osalus ja esindatus meedias on demokraatlikuks aruteluks eluliselt tähtis.

Meedia on Põhjamaade ja ülemaailmse demokraatia nurgakivi. Me peame kindlustama ajakirjandusvabaduse ja väljendusvabaduse takistades samal ajal naiste ja naistega seotud teemade stereotüüpset kujutamist.
Meediamaastik muutub järjest mitmekülgsemaks ja uus tehnoloogia on muutnud uudiste esitlemise ja tarbimise laadi. Naised saavad nüüd luua omaenda meedia, kirjutada ja blogida teemadel, mis neid huvitavad. Sotsiaalmeedia pakub kodanikele suurepäraseid võimalusi osaleda avalikes aruteludes. Samal ajal on negatiivne tendents, et tehnoloogia kiire areng suurendab naiste ja meeste osaluse erinevust veelgi. Enamgi veel, internetiarutelud on reguleerimata ja võivad olla õelad. Viimase kümnendi jooksul on naised, kes internetis kirjutavad ja osalevad aruteludes sotsiaalmeedias, nt blogides jtonline foorumites, kohanud järjest enam vaenulikkust ja ahistamist. Organiseeritud seksistlik ahistamine ohustab naistele jõustamist ja on üks mooduseid vaigistada avalikus ruumis naiste hääled.

Peame arutlema, kuidas saaksime tasakaalu viia väljendusvabaduse õiguse õigusega privaatsusele ja peatada seksistliku vihakõne. Kübervihkamisel on nii lühi- kui pikaajalised kahjulikud mõjud naiste elukvaliteedile ja vaimsele tervisele ning see nõrgestab naiste potentsiaali osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Naised, kes valivad avaliku rolli, on rohkem ohustatud selliste fenomenide poolt nagu ropendamine ja otsesed ähvardused. Samas on see oht demokraatiale, vabadusele ja naiste seaduslikele õigustele.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade valitsused koostaksid igaaastased meediabaromeetrid, mis annavad käegakatsutavaid tõendusi naiste osaluse kohta meedias, nii töölevärbamisel, juhtimisel, sisu koostamisel, vaatenurga kujundamisel kui muuski.
·                     Riigi kontrollitud meedia on kohustatud edendama soolist võrdõiguslikkust luues mittestereotüüpseid esitlusmudeleid, mida saaks rakendada ka erameedias.
·                     Haridusasutused algataks meedia koolitusprogramme, samuti nagu õpetajakoolituse programme selleks, et Põhjamaade noored oleksid teadlikumad meediatarbijad, kuna meedia lugemisoskus on aktiivsele kodanikule hädavajalik.
·                     Põhjamaa seadustes viidaks sisse seksistlike reklaamide keeld ja reklaamitööstust kohustataks jagama infot töödeldud reklaampiltide kohta, mis loovad ja kinnistavad soostereotüüpide negatiivset mõju ning avaldavat mõju just noortelee.
·                     Põhjamaade valitsused kehtestaks palju efektiivsemad karistused rikkumiste tuvastamiseks sotsiaalmeedias ning asutaksid sõltumatu ametkonna, mis jälgib naiste ja tüdrukute diskrimineerimist meedias.

Lõppdokumendi terviktekst eesti keeles siit.