Neljapäev, 23. aprill 2009

Kohtumine Lagle Parekiga

Head naistoimetajad!

Aita eestvõttel on meil 5. mail suurepärane võimalus teha teoks juba eelmisel aastal planeeritud üritus - kohtumine Lagle Parekiga ja tema juhatusel heita pilk ka Pirita kloostri (http://www.piritaklooster.ee) müüride taha.

Lagle Parek on meile teatanud:

"… heameelega kohtun teiega ja näitan kloostrit. Ootan teid Pirita kloostri varemete väravas. Nii on õige järjekord asjaga tutvumisel.
Loodame, et siis pole vaja vilte jalga panna!"

Lagle Parek valiti aastal 2007 Aasta Kodanikuks. Parek on öelnud, et tema eesmärk on "olla olemas kaaskodanike ja riigi jaoks".

Kõik huvilised oodatud!
Osalemisest teatada merike.viilup@estmedia.ee

Lagle Parek:
• Sündinud 17.04.1941 Pärnus
• Lapsena elas küüditatuna Novosibirski oblastis
• Lõpetanud Tallinna ehitustehnikumi klaasitehnoloogina ning töötanud eri projekteeri-misasutustes•• Osales aktiivselt vastupanuliikumises alates 1970-ndatest
• Poliitvang Mordvas 1983–1987
• Üks Hirvepargi miitingu (1987) korraldajaid
• Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige (1988) ja neli aastat esimees
• Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992
• Presidendikandidaat 1992
• Siseminister 1992–1993
• Heategevusorganisatsiooni Caritas Eesti asutajaliige ja juht aastast 1997
• Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu nõukogu endine esimees, alates 2008.a. nõukogu liige
• Pirita kloostri birgitiinide ordu õdede sõber, kellel puuduvad kindlad kohustused, kuid kes hoolitseb kloostrivaremete ning mitme projekti eest
• Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu

Lagle Parek intervjuus Eesti Päevalehele (2007.a.):

Olid üks esimesi Eesti naisministreid, esimene kolmest presidendiks kandideerinud naisest. Kas meeste ja naiste rollid on vabas Eestis muutnud?

Naisi on riigikogus naeruväärselt vähe, väga vähe on muutunud. Pikk tee on käia.
Minu ema ütles alati, et eesti naine on olnud silmapaistvalt tugev ja tark, seda pandi möödunud iseseisvuse ajal juba tähele.
Kõrgharidusega naiste hulk on olnud alati suur. Ka eelmise vabariigi ajal oli ülikoolis palju naisi, kel oli raske oma haridust rakendada, sest töötus oli 30-ndatel suur ja ennekõike olid tööta haritud naised.
Kuid praegu saavad Eestist Euroopa kõrgetele kohtadele peamiselt naised, ma ei tea, palju on mehi, kes läbi ei lähe. Kui hindame kompetentsi, on eesti naine kõva. Kuid poliitiliselt valib ka eesti naine mehi. Kui kõik naised valiksid naisi, oleksid mehed parlamendis vähemuses.