Laupäev, 27. september 2014

Hea Sõna auhind Gaute Kivistikule!


 Hea Sõna auhinna laureaat 2014
Gaute Kivistik alias Rohke Debelakk

 Hea Sõna auhind 2014
Aita Nurga õlimaal

Värske Hea Sõna laureaat Gaute Kivistik
Eesti Rahvusringhäälingu toimetajale Ülle Karule
intervjuud andmas

Fotod MERIKE VIILUP

Vaata uudislõiku auhinna üleandmise tseremooniast Reporteris siit

Aktuaalse Kaamera põhisaates siit

******

Kolmapäev, 24. september 2014

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on ajakirjanik Gaute Kivistik esinejanimega Rohke Debelakk

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
24.09.2014

Auhind antakse üle reedel, 26. septembril kell 12.15 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast VIII“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.
HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.
Tänavuse Hea Sõna auhinnaga tunnustame Gaute Kivistiku ajakirjanikutööd Kuku Raadio hommikuprogrammi toimetajana ning Rohke Debelaki autorinime all Libauudiste koostaja ja esitajana, samuti tema sisult ja vormilt tunnustusväärset rolli ETV saatesarja Eesti Mäng saatejuhina.

Gaute Kivistik on sündinud 18. juunil 1971 Tartus, õppinud Viljandi Kultuurikolledžis ja Eesti Humanitaarinstituudis, töötanud Tartu Lasteteatris näitlejana ning tänaseks kaks aastakümmet toimetaja ja saatejuhina raadios ja televisioonis. Rohke Debelaki nime all alustas ta ajakirjanduslikke esinemisi 1994. aastal Q-raadios Libauudistega, mis peatselt leidsid eetriruumi Uuno Raadios, Raadio Elmaris ja alates 1997. aastast Kuku Raadios ning Eesti Televisooni aastalõpuprogrammides. 2010. aastal ilmus valimik neist uudistest raamatuna „Õigus ja Tõde“. Üle kümne aasta on Gaute Kivistik tegutsenud ETV saatejuhina (sh ETV saadetes MuinasTeeVee, Eesti Mäng jmt). Tema avalike esinemiste pagasis on ka etteasted Einar Süggu lavanime all kitarristi ja lauljana ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise.
Gaute Kivistiku ajakirjanduslikku loomingut ja tegevust saatejuhina iseloomustab tabavalt tema enesetutvustus:„Minu huvialaks on elu planeedil Maa, kõigis tema avaldusvormides.“ Küsimusele, millal näitlejadiplomiga Gaute Kivistikust sai humorist Rohke Debelakk, vastab asjaosaline, et Rohke Debelakk on tema jaoks „nagu tööülikond või töökittel, mis esmakordselt sattus selga, kui esimeste libauudiste eetrisseminekuni oli jäänud neli minutit ning ma ei olnud kindel, kas ma kõike seda, mis paberil seisis, soovin oma pärisnime all kuulajateni tuua. Mida aeg edasi, seda rohkem nalja poliitikud ise teevad. Ja mina pean püüdma, et nendega sammu pidada.“
Kolleegid on tema kohta öelnud: Eesti rahval on temaga vedanud. Ta oskab hoida meeleolu ja samas juhtida paati.“

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja kaheksandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner ja Tiina Jaakson.

Lisateave:
Kadi Alatalu, tel. +372 501 2504, kadi.alatalu@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamisel.

Esmaspäev, 22. september 2014

Aasta Naise 2014 ja Noore Naisettevõtja 2014 valimised

BPW Estonia (EENA)  

PRESSITEADE 22.09.2014

BPW Estonia juhatus kuulutab välja aasta naise 2014 ja aasta noore naisettevõtja 2014 valimised

BPW Estonia juhatus kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal 
ja 
aasta noore naisettevõtja kandidaate. Aasta noore naisettevõtja  tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase 3-4 aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt. 

Aasta naine 2014 ja aasta noor naisettevõtja 2014 tehakse teatavaks 7. novembril k.a Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones. 

Kandidaate saab esitada kuni 3. oktoobrini k.a. BPW Estonia kodulehel 


BPW Estonia kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni BPW International – Business and Professional Women International, mis seisab naiste võimestamise ja majanduslike huvide eest.

Leena Kivisild
BPW Estonia Ettevõtlusklubi president, aasta naise ürituse pressiesindaja
Tel: 5664 2531, e-post:  leena.kivisild@gmail.com



Lisainfo:
Aasta naised:
1993 Daisy Järva - turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifirmade Liidu president
1994 Heidi-Ingrid Maaroos - Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor
1995 Aino Valgma - koduloolane ja kodukoha elu edendaja
1996 Annely Ojastu - invasportlane, paraolümpiavõitja
1997 Ivi Eenmaa - Tallinna linnapea
1998 Liis Klaar - Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja
1999 Tiia-Ester Loitme - tütarlastekoori Ellerhein dirigent
2000 ?anna Botvinkina - Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhatuse liige, Kehra linna volikogu esinaine
2001 Leida Kikka - AS Samelin tegevjuht
2002 Merike Martinson - Tallinna Lastehaigla SA juhatuse esinaine, praegune Tallinna abilinnapea
2003 Birute Klaas - Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan
2004 Marika Mikelsaar - Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor
2005 Signe Ratso - Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadi direktor
2006 Maie Orav - tunnustatud tantsupedagoog, esimese meeste tantsupeo korraldaja, Tarvanpää juht
2007 Anna Levandi - iluuisutamistreener
2008 Kauksi Ülle - kirjanik ja lavastaja
2009 Aet Maatee - 2009. a üldlaulu- ja tantsupeo korraldaja
2010 Kristina ?migun-Vähi - sportlane, olümpiavõitja
2011 Tea Varrak - TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juht
2012 Maike Parve - Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja
2013 Katri Raik - Tartu Ülikooli Narva Kolled?i direktor

Aasta noor naisettevõtja:
2011 Eva-Maria Õunapuu - Eesti looduskosmeetika brändi JOIK asutaja
2012 Katriin Jüriska - MTÜ Uuskasutuskeskuse tegevjuht

2013 Darja Saar - Sihtasutuse Entrum juhatuse liige

Kolmapäev, 17. september 2014

Kelle nokk,selle laul?

Eesti Naistoimetajate VIII meediapäev
sarjast KÄRA MEEDIA PÄRAST
teemal „Kas: kelle nokk,selle laul?“
toimub reedel, 26. septembril
Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst. 4
algusega kell 11.00
 
Meediapäev keskendub küsimusele, kui võrdsed või ebavõrdsed on ajakirjanike ja meedia tarbijate võimalused olla informeeritud  Eesti ühiskonna ja elu sündmustest. Püüme leida vastust küsimustele, kas ja mil määral saab ajakirjanik teabe edastamisel jääda objektiivseks ja sõltumatuks ning millal, miks ja kelle või mille survel kaldutakse lugejaga-vaatajaga manipuleerima,  sõnumit mingis suunas varjundama või lausa valetama. Meedias ilmevate manipuleerimisnähtude esiletoomise ja analüüsi eesmärk on teadvustada ja kaitsta inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise printsiipe meie elus, sealhulgas meedias.

Ettekannete raames arutlevad Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees kommunikatsiooniõppejõud Agu Uudelepp, ERR toimetaja-saatejuht ning suhtekoolitaja Hannes Hermaküla ja Eesti Ettevõtluse kõrgkooli Mainor juhtimise ja turunduse-kommunikatsiooni õppejõud psühholoog Anu Virovere.
Kõik kuulajad on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis.

Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keeleliselt laitmatu, keelt väärtustav, isikupärane. Kaheksandat aastat välja antava Hea Sõna auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson.

Olete oodatud meediapäevale, mõtlema kaasa aruteludes ja osalema diskussioonides.

Osavõtust palume teatada naistoimetajad@gmail.com.

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
MTÜ Eesti Naistoimetajad teeb koostööd Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega. Meediapäev „Kas: kelle nokk, selle laul?“ toimub Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatud projekti „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua jätkamine aastal 2014“ raames, meediapäeva toetaja on Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.
Täiendav info:
Kadi Alatalu tel 5012504  e-post:kadi.alatalu@eesti.ee

Piret Mäeniit tel 55517771 e-post: piret.maeniit@gmail.com

***

MTÜ Eesti Naistoimetajad meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST VIII

„Kas: kelle nokk, selle laul?“

26. septembril kell 11.00 – 15.00
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala 4, Tallinn

AJAKAVA

10.30     Registreerimine ja hommikukohv
11.00     Seminari avamine
Miks valisime seminari teemaks „Kas: Kelle nokk, selle laul?“
MTÜ Eesti Naistoimetajad eesistuja, ajakirjanik Kadi Alatalu

11.05   Kuidas rääkida Euroopa Liidust Eesti inimestele?
Euroopa Parlamendi saadik, professor Marju Lauristin

11.45   Kas peegel peab olema kõver? Ajakirjaniku ja lugeja ebavõrdne suhe.
Eesti Ringhäälingu Nõukogu esimees, kommunikatsiooniõppejõud Agu Uudelepp

12.15   Eesti Naistoimetajate aastatunnustuse HEA SÕNA AUHINNA üleandmine

Lõunaeine

13.15   Isiklikust kogemusest Eesti meedias ühelt poolt tarbijana, teisalt selle loojana.
Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja-saatejuht, suhtekoolitaja Hannes Hermaküla

13.45   Ühele ja samale ajakirjanduslikule informatsioonile erineva tähenduse loomine ja selle mõju lugejale.
Eesti Ettevõtluse Kõrgkooli Mainor juhtimise ja turunduskommunikatsiooni  õppejõud, psühholoog Anu Virovere

14.15   Vaba mikrofon

EESTI NAISTOIMETAJATE SÜNNIPÄEVATORT


Meediapäev toimub koostöös Euroopa Parlamendi Tallinna Infobürooga  Hasartmängumaksu Nõukogu(HMN)  poolt toetatud projekti „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua jätkamine aastal 2014“ raames. Eesti Naistoimetajate koostööpartnerid on Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) ja Eesti Ajakirjanike Liit.

Teisipäev, 16. september 2014

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013“ esitlus

Pressikutse
15. september 2014

Head ajakirjanikud!

Olete oodatud homme, 16. septembril kell 10.30 Kaval-Antsu tallu von Stackelbergi hotellis (Toompuiestee 23) toimuvale „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013“ esitlusele.

Järjekorras neljas soolise võrdõiguslikkuse monitooring on Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatav elanikkonna küsitlus, mille eesmärk on saada ülevaade meeste ja naiste hoiakute, kogemuste ja käitumise kohta erinevates eluvaldkondades. Kuidas on muutunud stereotüüpne mõtlemine tööturul? Kas era- ja haridussfääris on hoiakud muutunud? Kas Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses peaks olema rohkem naisi?

Esitlusel antakse ülevaade nii käesoleva monitooringu tulemustest, arengutest viimase kümne aasta jooksul kui ka soolise võrdõiguslikkuse situatsioonist Euroopas ning Eesti positsioonist soolise võrdõiguslikkuse indeksi alusel.

Esinevad:
·         Katri Eespere, – Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
·         Triin Roosalu, – Tallinna Ülikooli teadur ja SV monitooringu artiklikogumiku toimetaja
·         Leeni Hansson, sotsiaalteaduste doktor, mitme SV monitooringu töögrupi liige
·         Christian Veske, – Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)


Kohtumiseni,
Armo Vask
Sotsiaalministeerium
teavituse peaspetsialist
Tel: 626 9304
Mob: 5666 8581

Teisipäev, 9. september 2014

Meeste päralt on arvamusvabadus

Triin Toomesaare blogi 

Kuidas parandada maailma?


Pärast Arvamusfestivali tekkis vähemalt ühel ajakirjanikul hulk olulisi küsimusi, millele näis olevat pakiline koos lugejaskonnaga vastuseid leida. Kas Yana Toomi dekoltee Arvamusfestivalil oli seksikas või liiga julge? Millist huulepulgatooni võiks valitsuse infonõunik Ave Tampere veel kanda? Ja kelle peale Margit Härma nii kuri võis olla? Viidatud küsimustega pealkirjastatud Delfi fotogalerii Arvamusfestivali „väärivaimatest klõpsudest“ vajutas meedia ühele suurimale valupunktile: naiste esindatusele ja rollile ajakirjanduses. 

Naisi on meedias meestest oluliselt vähem näha. Näiteks Põhjamaade naisliikumise suve alguses korraldatud foorumi lõppdokumendis viidatakse uuringule, mille järgi on tele- ja raadiouudistes naiste osakaal keskmiselt umbes 30%. 2010. aasta ülemaailmsest meediaseirest nähtub, et Eesti meedias – nii tele-, raadio- kui trükiajakirjanduses kokku – olid naised toona uudiste subjektiks ainult 15%, mehed 85% juhtudest. Sealjuures on see vähenegi meediatähelepanu vildakas, keskendudes liiga sageli välimusele, perekonnaseisule või jõustades muul moel soolisi stereotüüpe. 

Kuna eesti keele õpetajana olen harjunud keskmisest rohkem tähte närima ja üksikasju märkama, jäi mulle Eesti ajalehtede arvamusrubriike lugedes silma, et sookaaslasi on neil lehekülgedel kuidagi vähe. [Et mitte siiski vaid oma kõhutundele tugineda,] jälgisin alates 15. juulist süstemaatiliselt kuu aega igal äripäeval nii Eesti Päevalehe kui Postimehe trükiväljaannete arvamuskülgi, pannes kirja, kummast soost inimesed sõna saavad (või võtavad). 

Naistevabad päevad
Samasugust soovõrdlust olen minevikus teinud ETV poliitikasaadetega „Foorum“ ja „Vabariigi kodanikud“, kus 2011/12. aasta hooajal moodustasid naised saatekülalistest vastavalt 14% ja 27%. Ka 2014. aasta esimeses „Foorumi“ saates polnud ühtegi naist, „Vabariigi kodanikesse“ üks siiski jõudis. 

Kas südasuvises trükimeedias oli olukord parem? Vaadeldud aja arvamusartiklites ja -tsitaatides oli Eesti Päevalehes naistel sõnaõigust 17% juhtudest, Postimehes 15% juhtudest, kusjuures jälgisin nii repliike, (anonüümseid) juhtkirju, lühemaid tsitaate kui pikemaid arvamusi. Kui anonüümsed arvamustekstid kõrvale jätta, on naiste mõtete osakaal Eesti Päevalehes 21%, Postimehes 18%. Kuu jooksul oli Eesti Päevalehes 3 päeva, mil naistele arvamuskülgedel üldse sõna ei antud, Postimehes oli nn nullipäevi lausa 8. 

2012. aasta kevadel ERR-ile kirjutatud pöördumisele sain vastuseks, et naiste väheses osaluses on mh süüdi erakonnad, kes pakuvad harva saadetesse naissoost poliitikuid, aga ka naised ise, sest vastavad eetrikutsele tihti eitavalt.

Juba varakult meisse juurdunud stereotüüpidest tulenevalt puudutavad (või saavad puudutada) mehed sagedamini nn maskuliinseid teemasid, arutledes asjust, mis suurema tõenäosusega on meeste jaoks tähenduslikumad või millel on stereotüüpselt „mehe nägu“. Olles ühiskonnana harjunud nägema teadjate-ekspertide rollis peamiselt mehi, on naiste esindatus arvamusliidritena või mis tahes muudel positsioonidel, sealhulgas poliitikas väga visa paranema. 

Potentsiaali ju on
Eesti ühiskonnas on kõrgharitud naiste ehk potentsiaalsete oma valdkonna ekspertide osakaal suurem kui kõrgharitud meeste osakaal. Naistel ja meestel on nii oma bioloogilise kui sotsiaalse soo kaudu erinev elukogemus, mh haridus-, tervise-, töö(turu)- jms kogemus; erinev nägemus vajadustest, võimalustest ja riskidest.

Mulle näib, et soovitades oma õpilastel iga päev ajakirjandust jälgida, tegin neile karuteene: ka üldiselt kvaliteetseks peetava meedia pilt on kõver ja sooliselt omamoodi ahistavgi. Kui (virtuaal)meedia paneb naiste puhul suurt rõhku seksikusele ja vähem või rohkem ostetavale ilule, andmata samal ajal naissoost ekspertidele arvamuskülgedel trükiruumi, siis mis signaali saadab see nii poistele kui tüdrukutele, kes ideaalis peaksid ajakirjandust jälgima just vaimse silmaringi laiendamiseks?

Üks levinud mõistatus kõlab niimoodi: „Isa ja poeg teevad autoavarii. Isa sureb ja poeg toimetatakse raskete vigastustega haiglasse, kus ta vajab opereerimist. Kirurg näeb patsienti ja ütleb: „Ma ei saa teda opereerida, ta on mu poeg.“ Kuidas on see võimalik?“

Paljudel võtab vastuse välja nuputamine omajagu aega, sest mõeldes opereerivast arstist, mõtleme alateadlikult esimese variandina tihti mehest, kuigi ka naine võib olla pädev kirurg. Mõeldes arvamusliidrist, mõtleme esimese variandina ...?

---
Arvamus ilmus 8. septembri Eesti Päevalehe arvamusrubriigis. Originaalteksti on mulle harjumuspäratult palju toimetatud, mistõttu näib lugu endale pisut võõraski, aga trükin siin ära just toimetatud variandi (ühe lauseosalise erandiga), et oleks puhtam ja läbipaistvam tunne.


Esmaspäev, 8. september 2014

Dagmar Kase isiknäitus "Lavastatud etendus"



dagmar kase
lavastatud etendus/staged performance
foto- ja joonistuskollaažid


Kolmapäeval, 17.09.2014 kell 17.00 avab DAGMAR KASE Tallinna Linnagaleriis isiknäitust „Lavastatud etendus“.

Isikunäitus "lavastatud etendus/staged performance" on edasiarendus kahest eelnevast näituseprojektist: 2011. a. Aatrium galeriis toimunud näitus "sugude substitutsioon", mille keskseteks küsimusteks olid soostereotüübid, sugupooletunnetus ja teksti sooline kuuluvus ja eelmisel aastal Draakoni galeriis ilmavalgust näinud projekti "reaalne oht?", mille keskmes olid küsimused: milline on tüdruk ja poiss, naine ja mees, miks on parem olla tüdruk/naine ja miks on parem olla poiss/mees ning millised tegevused on justkui sobilikumad tüdruku/naise ja poisi/mehe jaoks.

Antud näitus lisab muu hulgas alljärgnevad teemad: (visuaalil kujutatud) isiku (iseloomu)omaduste ja väärtuste määramine visuaalsel ja teda ümbritseva (aimatava) keskkonna (tänav, köök jne) baasil, soorollide jõustamine Eesti koolides I kooliastme (I–III klass) eesti keele ja inimõpetuse õpikute ja töövihikute kaudu ning 6–10-a. laste unistusametid.

Dagmar Kase: "Ameerika näitleja, drag queen, modell, kirjanik ja laulja RuPaul on öelnud: "Me sünnime alasti, ülejäänu on lavastatud etendus." Lisaksin omalt poolt - jah, etendus on lavastatud, aga on väga oluline, kes lavastab, millal lavastab, kuidas lavastab ja millise eesmärgiga lavastab ning millal ja millisel määral saame me ise (kaas)lavastaja olla.


Erinevates meediaväljaannetes on avaldatud arvamusi (ja muret) sootute või sooneutraalsete laste kasvatamisest ja jätkuvalt ei mõista paljud, et küsimus ei ole ühiskonna sootuks muutmises (kuigi, ka soo voolavus peaks olema aksepteeritud), vaid muu hulgas selles, et inimeselt ei eeldataks teatud käitumist seoses tema bioloogilise sooga, et ei toimuks teatud suhtumise jõustamist perekonnas, lasteaias, koolis, meedias jne vastandamise kaudu (nt naine kui loodus versus mees kui mõistus) ja et ühiskond tervikuna oleks rahulikum, kui laps tahab teha ebatraditsioonilisi asju.

Anu Laas (Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut) ütles 2011. a. Postimehes ilmunud artiklis  "eeldus, et lapsed käituvad vastavalt nende soole, tekib juba sünnihetkel ning seda süvendatakse kogu elu, kuid see võtab inimestelt ära terve rea valikuid tulevaseks eluks. /.../ Ettekujutus soole vastavast käitumisest algab põhimõtteliselt juba siis, kui ema last ootab." A. Laas jätkab: "Aga samamoodi läheb asi edasi – ühes uuringus küsiti emade käest, kuidas nende titt käitub. Kõik poiste vanemad olid veendunud, et tal on jõuline hääl, [ta on] tugev titt. Kui sündis tüdruk, olid vanemad kindlad, et laps on õrn." Seega, vastavalt sellele, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks, hakatakse käituma ja oodatakse sellist käitumist ka lastelt. Üldjuhul on inimestel omadused, mis ei ole iseloomulikud nn vastassoole, vaid mis on iseloomulikud inimestele.

Sel aastal tutvusin Eesti koolides kasutatavate I kooliastme (I–III klass) eesti keele ja inimeseõpetuse õpikute ja töövihikute visuaalse ja tekstilise materjaliga, analüüsisis kujutatud soorolle. Jätkuvalt on tüdruk / naine seostatud lille ja koogi küpsetamisega ning poiss / mees sae ja puude toomisega. Tüdruk / naine on endiselt kokk ja lastekasvataja, mehest kui passiivsest ajalehelugejast on saanud aktiivsem lastega tegeleja. Poiste seas oli kõige populaarsem FBI agendi ja politsei elukutse, aga nimetatud oli ka kurjategijaks saamissoovi. Tüdrukutel osutusid kõige populaarsemaks iluteenindusega seonduvad ametid, paljud tüdrukud tahtsid saada ka õpetajaks. Samuti olid loomingulisemad ametid laste seas esindatud: baleriin, kunstnik, laulja jms.