"Just sellel päeval, 26. augustil 1920. aastal said naised USA-s valimisõiguse. Sellele eelnes 72 aastat tõsist kampaaniat, et tõestada - naised on võimelised mõistma tõsisemaid teemasid ja pole loodud vaid silmailuks. Eestis said naised valimisõiguse pärast oktoobeirevolutsiooni 1917. aastal." Kirjutab ajakiri "Naised" eilses numbris.
Kuid naiste hääleõigus ei ole alati tähendanud naiste õigust kandideerida.
Esimesena maailmas said naised valimisõiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Austraalias anti naistele piiratud õigus hääletada ja kandideerida 1902. aastal, kuid see puudutas üksnes valget rassi.
Esimene Euroopas ja kolmandana maailmas andis naistele valimisõiguse Soome 1906. aastal. Koos sellega said naised õiguse kandideerida valimistel ja 1907. aastal pääsesid esimesena maailmas ka soome naised parlamenti.
USA New Jersey osariigi põhiseaduses oli naiste valimisõigus kirjas juba 1776. aastal, kuid see tühistati 1807. aastal. 1920. aastal said naised valimisõiguse terves riigis.
Prantsusmaa Pariisi Kommuun andis naistele valimisõiguse 1871. aastal, kuid kommuuni kokkuvarisemisega see tühistati.
On üllatav, et Šveits andis naistele valimisõiguse alles 1971. aastal, kuid viimaseks riigiks Euroopas oli Liechtenstein, kus naised lasti esimest korda valimiskastide juurde 1984. aastal. Mõnes Šveitsi kantonis oli naiste valimisõigus keelatud lausa 1990. aastani.
neljapäev, 20. august 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)
