Pühapäev, 21. detsember 2014





Kord aastas jõulukella kajas
saab ajalooks me olevik
ja jõuluõhtu küünlasäras
taas heledam on tulevik.
Jääb ajalugu meie põlve lätteks,
kuid uue aasta teod
on olevates kätes.

Imelist jõuluaega,
hingerahu ja südamesoojust!

Merry Christmas and a Happy New Year!

Eesti Naistoimetajad
Estonian Women Journalists and Editors

***

Neljapäev, 18. detsember 2014

Süüria telejaam süüdistab ajakirjanike surmas presidenti



IFJ pressiteade
18.12.2014

IFJ Condemns Deaths of Five Syrian Journalists

The International Federation of Journalists (IFJ) has declared December a deadly month for Syrian journalists as five more colleagues die in the first half of the month.

“The safety of Syrian journalists is critical. The deaths of foreign correspondents in recent months has had a profound impact on the world’s journalists community, but the sacrifices of Syrian journalists are just as great and their deaths just as shocking.” Said Jim Boumelha, IFJ President. “The IFJ will continue to do all it can to improve the safety of our colleagues in Syria.”

Monday 8th December two journalists and their cameraman working for the Syrian opposition TV station Orient News were killed while heading to cover the aftermath of clashes in Dara province. The station said it believed the journalists were directly targeted by the forces of President Bashar al-Assad.

According to media reports, correspondents Rami Asmi and Yousef El-Dous and cameraman Salem Khalil were driving to cover recent opposition advances in the village of Sheikh Miskeen when their car was hit by a guided missile fired by government forces. The car was not marked as a press vehicle, but Orient News said it was identifiable by the satellite dish it was carrying.

The fourth one died in the same area. Mahran al Deiry, reporter of al Jazeera.Net, was killed last Wednesday evening while traveling with the lights of his car off to avoid being targeted. As a result, his car was hit by a military vehicle belonging to the Syrian rebel forces. Before working for Aljazeera, al Deiry worked for the official Syrian news agency.

Lastly, Abdul Rahman Abu Batra was killed last 5 December by ISIS at the city of Lattakia, North-West Syria. He worked as a speaker and journalist at Syrian Al Shaab TV.

The IFJ will be participating this weekend in the congress of the Syrian Journalists Association in Turkey where the subject of safety will be top of the agenda.

According to the IFJ’s Safety website’s figures, Syria remains as one of the most dangerous countries for media workers.

For more information, please contact IFJ on + 32 2 235 22 17
The IFJ represents more than 600 000 journalists in 134 countries

Teisipäev, 16. detsember 2014

Reisid iseenda ja teistega



Tiina Park. 
Naine teiselt planeedilt

Autorid: Hille Karm (www.hillekarm.com), Tiina Park
Toimetaja: Piret Lilleväli
Esikaane foto: Sven Tupits
AS Ajakirjade Kirjastus 2014
Raamatu esitlus 2.detsembril 2014 restoranis Gloria

Kuula-vaata, mida põnevat räägib Hille Karm raamatust Einar Hellermaale siin.

Hille Karm eessõnas
See siin on eesti naise lugu. Tavaline ja samas ebatavaline. Ainulaadse Tiina Pargi lugu.
Et väsimatult minna ja minna, kogeda ja tegutseda, pead olema tugevast puust. Tugeva puuna kas sünnid või muutud selleks - nii või teisiti saavad tugevad juured alguse varasemast elust.

Elu juurde kuuluvad muutused, muudatused ja ootamatused. Reisidel jagub neid eriti ohtrasti. Reisisõtlasena on Tiina käinud läbi rohkesti maailma maid, telesõtlasena on ta vaatajale pakkunud paljude maade muljeid reisisarjades "C'est la vie", "Päikesepüüdja", "Normanni vallutused", "Minemine", "Reisile meiega" ja "Reisile minuga".

Oleviku iga päeva ja hetke nautides jõuab kord kätte aeg, mil tuleb soov võtta ette reisid iseendaga, oma sisemusse, varasema mina juurde. Sellekski on vaja energiat ja julgust nagu maailmareisidele minekul. Tiina, vapper naine, söandab seda teha ja usaldab kõrvalpilku ning oma meenutuste kirjapanijat.

Reisilugudesn enamiku kirjutab ta ise, sest kaugetes paikades on tema oma silm olnud kuningas. Tiina lause on lühike, kirjutamisstiil napp - teleinimesena on ta harjunud nägema ennekõike pilti ja sellega töötama.Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis Tiina saateid vaadates on neis tunda Tiina kindlat kätt.

Raamatu esitlus toimus 2. detsembril restoranis Gloria.






****

ENÜ volitatud esindajate koosolek

toimub laupäeval, 20. detsembril Tuukri põik 10a algusega kell 11.00.

Päevakava:

10.45  Tervituskohv
11.00   Harda Roosna räägib EWL peaassambleest Lissabonis
Riina Kütt tutvustab EWL strateegilist kaardistust
Eha Reitelmann  räägib EWL naistevastase vägivalla seirerühma tegevusest ja üle-euroopalistest arengutest naistevastase vägivalla teemal
Tiiu Soans räägib ENÜ osalusest Heaolu arengukava avaüritusel
Eha Reitelmann räägib ENÜ osalusest Vägivalla ennetamise     
strateegia koostamisel
Eha Reitelmann annab ülevaate soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tegevusest ja arengutest sotsiaalministeeriumis
13.00   Kohvipaus
13.30   Ülevaate  oma teise poolaasta tegevustest teevad  liikmesorganisatsioonide  esindajad
14.30   Arutelu edasisest tegevusest, eelkõige  seoses Riigikogu valimistega
15.30   Lõpetamine
Kuludokumentide alusel saab katta sõidukulud.
Osavõtust teatada hiljemalt 18. detsembriks eha.reitelmann@gmail.com
 

Esmaspäev, 15. detsember 2014

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nimi muutus võrdsuspoliitikate osakonnaks

11. detsembril  kiitis valitsus muutmata kujul heaks enamuse päevakorda esitatud eelnõudest, sealhulgas kiideti heaks sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmine, millega soolise võrdõiguslikkuse osakonna nimi muutus võrdsuspoliitikate osakonnaks.

Teade nime muutmise faktist saatis osakonna juhataja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu liikmetele paar päeva enne seda, küsimata arvamust. Nõukogu koosolek toimus 3. detsembril, kus sellest keegi ei rääkinud.

Sellega on minister Helmen Küti juhtimisel tekkinud seis, kus esimest korda alates 1996. aastast ei ole sotsiaalministeeriumi struktuuris selgesõnaliselt soolise võrdõiguslikkusega tegelevat struktuuriüksust.

Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär

Esmaspäev, 8. detsember 2014

Aserbaidžaanis vangistati tuntud uuriv naisajakirjanik Khadija Ismayilova

EFJ pressiteade
(8.12.2014) The European Federation of Journalists (EFJ) today has called on the Azerbaijan authorities to immediately release the prominent investigative journalist, Khadija Ismayilova, following the order of a two-month preventative detention.
 

According to media reporting, Ismayilova has been sent to prison for two months following a trial in an Azerbaijani court in Baku on 5 December in which she was accused of provoking the attempted suicide of Tural Mustafayev.

Ismayilova was arrested following the accusation of Mustafayev, a former contributer to Radio Azadlyg and another opposition media platform, Meydan TV, that she was the cause of his attempted suicide. Before Ismayilova’s arrest, 15 police officers went to her house and conducted searches.

“This is an absurd charge against Ismayilova by the authorities to silence critical voices in Azerbaijan,” said Ricardo Gutierrez, the EFJ General Secretary.
 
“It is clearly an another attempt by the government to intimidate journalists like Ismayilova who dare to report the truth and spoke out against the authorities in the country.”
 

Ismayilova, an Azerbaijan investigative journalist who has published a series of exposes on government corruption, has also been charged with libel in a separate case. In October, the EFJ together with the International Partnership Group on Azerbaijan has condemned the ongoing harassment and politically motivated criminal charges against her.

Ismayilova was searched for five hours upon arrival at the airport and given a travel ban following her trip to the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (PACE) in Strasbourg.

The EFJ has repeatedly raised the alarming situation of media freedom in Azerbaijan where journalists face judicial harassment. To highlight this worrying trend, the EFJ Annual Meeting on 21 – 22 November in Moscow has adopted a resolution on solidarity with imprisoned journalists and against judicial harassment.

ABOUT THE EFJ

The 
European Federation of Journalists (EFJ) is the largest journalists' organisation in Europe representing more than 320,000 journalists in 60 journalists' associations across 39 countries in Europe.


CONTACT
Yuk Lan Wong
Tel.: + 32 (0)2 235 22 26     Email.: yuklan.wong@ifj.org
Website:www.europeanjournalists.org 

You can follow us on Facebook and Twitter  and subscribe to our news updates.

Laupäev, 6. detsember 2014

Lähisuhtevägivallal pole ainult emotsionaalne, vaid ka majanduslik mõõde

Pille Tsopp-Pagan, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus juht
ERR, arvamus

Justiitsminister Andres Anvelt allkirjastas 2. detsembril Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise ehk nn Istanbuli konventsiooni. Sellega näitab riik soovi vähendada vägivalda naiste, laste ja teiste nõrgemate ühiskonnaliikmete vastu. 
Eesti on maailmas 37. ja Euroopa Liidus 22. riik, kes on konventsiooni allkirjastanud. Järgmine samm on ratifitseerimine - me väga ootame ja loodame, et riigikogu seda teeb. Konventsiooni on EL-s ratifitseerinud 15 riiki.
Konventsioon riikide vahel kokku lepitud tegevuste kogum, millega ennetatakse ja vähendatakse naistevastast ja perevägivalda - et kaitsta ühiskonna nõrgemaid liikmeid neis riikides.
Võiksime ju arvata, et riigil on tähtsamaid teemasid, millele tähelepanu pöörata või millega seoses raha jagada. Või siis, et see ei ole ju meie probleem, mida nad seal kusagil, oma kodus teevad. Aga tegelikult on see meie kõigi probleem.
Naiste- ja tüdrukutevastast vägivalda on maailmas jätkuvalt väga palju. Viimasest Euroopa põhiõiguste agentuuri FRA uuringust Euroopa riikide kohta ilmneb, et Eestis on lähisuhtevägivalla all kannatanud iga neljas naine. See on ka põhjus, miks selle probleemiga on vaja tegeleda.
Mõelgem korraks, mis toimub vägivallatseja kodus. Üldjuhul on selles kodus naine, kes on pärast pikaajalist terrorit vigane – füüsiliselt ja/või vaimselt. Selles peres on ka lapsed, kelle kohta on võib-olla öeldud, et nemad vägivalda pealt ei näe. Kui vaadata lähemalt, siis selgub, et ühel on õpiraskused ja ta ei taha koolis käia, teine on kergesti ärrituv ja lööb endast väiksemaid. On veel kolmas, kes on nii vaikne, et teda ei näe ega kuule.
Kas me saame siis öelda, et kodus toimuv ei mõjuta lapsi? Ilmselt ei saa.
Kui naine elab oma (pikema või lühema) elu sellisena, nagu see abi otsimata parasjagu on, võiks ju öelda, et hea küll, see on tema enda valik. Aga mis saab lastest? Tavaliselt võtavad lapsed perekonna „mustri“ oma eludesse kaasa. Halvimal juhul käivitub see tsükkel uuesti järgnevas ja järgnevas ja veel järgnevas põlvkonnas.
On nii tavaline, et ühes keskmises eesti peres, millesse kuulub kolm põlvkonda naisi, tõdevad  vanemad väga, nooremad veidi vähem kidakeelselt – et jah, tõesti, mees peksis. Vanaema, tädi, ema, tütar. Vaatan neid ja mõtlen: kas see tütar saab oma lastele anda teadmise, et see põlvkondade jooksul edasi antud „traditsioon“ tema tütrega enam ei juhtu...
Mida ta teeks teisiti, et vägivallatsükkel ometi katkeks? Mõistaks, et elu ei ole kannatus, mida me tõsiste eestlastena oleme harjunud läbi tegema – ning et meil on õigus otsida abi ja elada inimväärset elu?
Eelpool kirjeldatu on emotsioon, võite öelda. Küllap on.
Aga teemas on ka ratsionaalne mõõde: kui sellises peres läheb väga halvasti, kui suured on haigekassa kulud vigastuste raviks ja inimese elu taastamiseks? Kui ohver jääb vigaseks, tuleb maksta töövõimetuspensioni. Kui saab surma ja vägivallatseja läheb vanglasse, on laste eest vaja hoolitseda – lastekodud on järjekordne kulu.
Lisaks kaotab riik võimalike töötajate maksud. See tähendab, et perevägivald võtab ära meie maksuraha, mida saaks kasutada kusagil mujal, ka hädalist reageerimist vajavate probleemide juures.
Kuuleme ja näeme lugusid, mis meie tugikeskustesse iga päev jõuavad ning võin kinnitada, et need ei ole kenad lood. Vahel on need lood kurva lõpuga, aga tänu meie inimestele on neil väga palju ka õnnelikke lahendusi. On liigutav näha, et kellegi elu läheb edasi inimväärselt. Ja kuulda või lugeda nende tänu mitu aastat hiljem .
Hoolimata kurvast statistikast Eesti kohta oleme uhked, et riik on meid tunnustanud ja töötab aktiivselt koos naiste tugikeskusi haldavate MTÜ-dega, nagu Tartu naiste tugikeskus on. 12 aasta jooksul on Eestis asutatud 14 naiste tugikeskust, mis iga päev tegelevad vägivallaohvrite abistamisega. Töö on pidev ja pigem tuleb seda juurde, sõltuvalt sellest, kas ja kui palju inimesed sellisest abivõimalusest teada saavad.
Me näeme, kui palju rohkem on – lisaks vägivalla tagajärgedega tegelemistööle – vaja perevägivallast avalikult rääkida. Mida rohkem me räägime, seda suurem on inimeste ring, kes saavad vägivallavaba ja inimväärse elu.
Ja seda teades on tänane allkirjaandmine meie kõigi jaoks oluline samm.
Infot ja abimaterjali perevägivalla ja abistavate organisatsioonide kohta on võimalik lugeda nii eesti kui vene keeles siit.
Istanbuli konventsioon eesti keeles.

Reede, 5. detsember 2014

IFJ and EFJ Sign a Memorandum with the Council of Europe to Create an Online Safety Platform for Journalists



IFJ pressiteade
5.12.2014

The International Federation of Journalists' (IFJ) president, Jim Boumelha, signed yesterday a Memorandum of Understanding with the Council of Europe to promote the protection of journalism and safety of journalists. The European Federation of Journalists' president, Mogens Blicher Bjerregård,  signed too as well as representatives of three other media freedom NGOs.

The event took place in a conference jointly organized by the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (PACE) and the French Senate at the Palais du Luxembourg, in Paris.

"Politicians at the European Assembly in Europe have finally woken up to the plea of journalists under attack", said Jim Boumelha. "There is already ample information on the threats confronted by journalists every day. We welcome the council's online platform as a useful complement to what already exists and we will work with the council to develop it into an important rapid response mechanism."

Reporters Without Borders (RWB), Article 19 and the Association of European Journalists (AEJ) also signed the memorandum. The conference has involved many politicians, academic and editors from different media such as Le Monde, the BBC and The Economist, among others, who discussed about the risks and threats that journalists have to face nowadays.

"This platform is the first step to create a tool to react more swiftly and take action to enhance the safety of journalists", said the Secretary General of the Council of Europe, Thorbjorn Jagland, who signed the text on behalf of this institution.

The tool, which was launched yesterday, would allow trusted media freedom partner agencies to post "alerts" on a public, centralized online platform when individual journalists are in danger or their work is under threat - opening the way for swift reactions from international organizations which uphold media freedom standards, such as the Council of Europe, OSCE Media Freedom Representative, EU and UN.

Alerts would include factual information - vetted by the partners - on physical threats to journalists, bloggers or writers, as well as their sources, invasions of privacy or judicial intimidation of journalists through abusive use of laws on defamation, national security, or extremism. The platform would also show action taken by the Council of Europe in response, as well as regular reports and the comments of the member States concerned.

The conference comprised three sessions: first one on reinforcing the protection of journalists against physical attacks; second one on protecting journalists and media freedom from misuse of the law and finally a roundtable on towards an early warning and rapid response mechanism of the Council of Europe for the protection of media freedom and the security of journalists.

Read the Memorandum Understanding here.


For more information, please contact IFJ on + 32 2 235 22 17
The IFJ represents more than 600.000 journalists in 134 countries

Kolmapäev, 3. detsember 2014

Marianne Mikko: igasuguse vägivalla suhtes peab valitsema nulltolerants

Demokraatia ei talu naistevastast vägivalda  -  Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko riigikogu Euroopa asjade komisjonist räägib sellest, miks demokraatlik ühiskond ei saa taluda naistevastast vägivalda

Marianne Mikko kõne naisevastase vägivalla konverentsil AVA SILMAD, 25.11.2014

Kolmandik Eesti inimesi teab oma pere või sõprade ringis kedagi, kes on oma naise suhtes kasutanud vägivalda – Euroopa Liidu riikidest on see näitaja kõrgem vaid Leedus ja Soomes. Samal ajal ei pea Eesti elanikud füüsilist perevägivalda sama tõsiseks kui teiste riikide elanikud.
Jah, numbrid on jubedad – maailmas, Euroopas, Eestis.

Käesoleva aasta alguses pidin  naistevastase vägivalla vastast One Billion Rising ühistantsimist korraldades ja küsimustele vastates tõdema, et üldist Eesti naistevastase vägivalla statistikat vaadates pole võimatu, et ka Riigikogu liikmete seas leidub mõni, kes oma naist peksab - mul pole selles suhtes mingeid illusioone. Veebruaris tantsis koos meiega naistevastase vägivalla vastu üle 5000 organisatsiooni 190st riigist – kolme kuu pärast kindlasti veel rohkem.
Kordan veel kord, et igasuguse vägivalla suhtes peab valitsema nulltolerants ning igaühel peab olema valmisolek ja võimalus vägivallasituatsioonis sekkuda.

Kahjuks on naistevastane vägivald ühiskonnas endiselt peidetud probleem ja tabuteema. Levinud on väärarusaam, et tegemist on väikese arvu naiste probleemiga. Justnimelt naiste probleemiga, mitte kõigi probleemiga. Kallid naised, mehed – tegemist on ka meeste probleemiga. Tegemist ei ole “naiste teemaga”, milles kaasa räägivad vaid üksikud “valgustatud mehed”.
Vastupidiseid näiteid ei tule aga kaugelt otsida, alles eile suutis Türgi president Erdoğan võrdõiguslikkuse teemadel sõna võtta ning teatada, et mehi ja naisi ei saa kuidagi võrdsetena kohelda, see olevat loomuvastane. No, ei ole!
Seda enam on mul eriti hea meel, et tänase konverentsi esinejate seas on enamus just meeste käes. Täna, loodetavasti mitte kauaks, on endiselt tõsi, et mehed saavad öelda asju, mida naised ei saa ning neid kuuldakse asjades, milledes naisi ei kuulda.
Ka Eesti riiki ja rahvast puudutavaid otsuseid võtavad endiselt vastu eelkõige mehed. President Ilves on tabavalt öelnud, et “iga mees teab, milline on tema auto seisukord ja mis olukorras on auto rehvid, aga oleks väga hea, kui mees teaks sama hästi ka oma tervise seisukorda”.
Sõnastan tänast teemat arvestades veidi ümber – oleks väga hea, kui mees teaks sama hästi, et naist ei lööda. Jah, muidugi ka mitte meest.
-
Sooline ebavõrdsus, seksism, vägivald, perevägivald, lähisuhtevägivald on tervet ühiskonda rängalt kahjustav probleem ning sellel ei ole demokraatlikus, mitmekesises, avatud ja tolerantses ühiskonnas kohta!
Ka lähisuhtevägivalla hind on ühiskonnale äärmiselt kõrge ning üksnes koduvägivalla põhjustatud kulusid Euroopa Liidus hinnatakse 16 miljardile eurole aastas. See on ligikaudu Eesti kahe aasta riigieelarve.
Lähisuhtevägivalla psüühilised tagajärjed on aga oluliselt valusamad.
-
Tänase konverentsi teemaks ja käimas oleva sotsiaalkampaania hüüdlauseks on “Ava silmad!”. Ainuüksi silmade avamisest on aga vähe.
Päriselt kipuvad nad lahti olema vaid juhtudel, kui vägivalla ohvriks satuvad  ja sellest räägivad tuntud ja suure publikuni jõudvad inimesed. Laiemat nähtavust omavate ohvrite julgus rääkida ja tegutseda olgu meile kõigile eeskujuks ning ka mina kiidan nende tugevust, kuid tegelikult peame märkama iga ohvrit.
Mul on hea meel, et enne mind kõnelenud justiitsminister on lubanud allkirjastada Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooni.
Eesti ei saa endale lubada jätkuvat lähisuhtevägivalla kasvutrendi. Istanbuli konventsiooniga võtab riik endale kohustuse tagada vajalikud muudatused seadusandluses ja kõik tugiteenused naistevastase ja perevägivalla ohvritele. Teenused, millest täna on hädasti puudus, mis kõigi abivajajateni jõudmiseks vajavad hädasti lisatuge- ja tähelepanu.
Riik võtab kohustuse kaitsta oma inimesi – kohustuse, mis meil kõigil tegelikult alati olnud on.
Meie rolliks on rõhutada, et lähisuhtevägivald ei ole inimeste eraelu – ei, oma kodus, oma naisega ei või kõike. Lähisuhtevägivald on kogu ühiskonna probleem ning sõnum on selge – nulltolerants. Seda sama sõnumit kannab ju ka “Ava Silmad!” kampaania.
Veel kord - silmade avamisest, nägemisest, mõistmisest, kaasa tundmisest, on vähe – reaalset abi on vaid tegudest!
Riik peab leidma tahtmise ja võimalused nii vägivalla ennetamiseks, kui ka ohvrite toetamiseks ja abistamiseks. Lisaks lähisuhtevägivalla “kapist välja” toomisele on vaja astuda ka konkreetseid samme ja mitmed võimalused on meile juba teada.
Näiteks.
Käesoleva aasta esimesel poolaastal läbi viidud lähisuhtevägivalla teemaline uuring näitas, et vaid 34 % tervishoiutöötajatest on veendunud, et perearstide poolne järelvalve on vajalik ja lähisuhtevägivalla korral tuleks teavitada politseid. Kõige rohkem jääb puudu Eesti tervishoiusüsteemi toest ja nõust. Probleemiks on ka koolitamata arstid — 75 % Eesti perearstidest ei ole lähisuhtevägivalla koolitusel käinud.
Kui probleemiks on koolitamata arstid, tuleb neid koolitada – kõik esmatasandi abi andvad arstid - aga ka sotsiaaltöötajad, õpetajad, nõustajad – peavad olema võimelised lähisuhtevägivalda märkama ja oskama sellele reageerida.
Kolmteist Eestis tegutsevat tugikeskust peavad omama kõiki võimalikke vahendeid, et pakkuda ohvritele turvalist varjupaika, kriisiabi, nõustamist ning vajadusel ka reaalset tuge uue elu alustamisel. Nende eluliste teenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda heatahtlike inimeste või Norra riigi annetustest. Riik ja omavalitsused peavad tegema kõik endast oleva, et tegemist oleks igale võimalikule ohvrile teada ja kindlust pakkuva võimalusega.
Ka Euroopa Liit on omalt poolt kaasa aidanud õiguste ja kodakondsuse programmiga., konkreetsemalt Daphne programmiosa. 2000. aastast toiminud Daphne on olnud tõeliselt mõjukas, ainuke omataoline Euroopas ning üheks prioriteediks on teadlikkuse tõstmine, meedias, tervisesektoris ning poliitilises- ja õigussüsteemis.
Loodetavasti suudavad Eestis tegutsevad organisatsioonid ka edaspidi lisaks kohalikele võimalustele kasutada kõiki rahvusvahelisi ressursse – riik peab omalt poolt tegema kõik, et neil oleks selleks võimalus ja vajalik tugi.
Kui tahame, et meie ühiskonnas valitseks lähisuhtevägivallas nulltolerants, peame looma selleks kõik võimalused. Mehed, naised, nagu öeldakse - we can do it! Where there's a will, there's a way.
-
Valikuid ju tegelikult ei ole. Lähisuhtevägivalla levik räägib meile ka meeste ja naiste vahelisest võrdõiguslikkusest, võrdsusest ühiskonnas, soorollidest, stereotüüpidest ja paljust muust, mille järgi tänapäeval ühte küpset, demokraatlikku, riiki hinnatakse.
Tänan omalt poolt Eesti Naiste Varjupaikade Liitu, Eesti Naisteühenduste Ümarlauda ja võrgustikku Mehed Vägivalla Vastu juba praegu tänaste arutelude, aga ka tänaseni ja tulevikus tehtava töö eest ja loodan, et teile, meile, tekib aina enam toetajaid.
Sotsiaaldemokraatide naisühendus Kadri on täna kutsunud kõiki Eesti mehi ja naisi süütama Kadripäeva õhtul küünla, nagu sotsiaaldemokraadid teevad seda üle Euroopa. Läidame tule väljendamaks solidaarsust kõigi vägivalda kogenud naistega.
Kutsun teidki tulema täna kell 17:30 koos minuga Tammsaare pargis toimuvale “Vaikiva tunnistaja” aktsioonile ning süütama küünla, mille leek sümboliseerib valguse võitu pimeduse üle, naistevastase vägivalla vastu.
Soovin teile tõsiste aruteludega täidetud ja asjalikku konverentsi. Eriti selles osas, mis puudutab avaliku arvamuse rolli võitluses naistevastase vägivallaga – vägivalla ennetamisel, sellest rääkimisel on üks võtmetest just avaliku arvamuse ja suhtumise kujundamises.

Kolmapäev, 26. november 2014

AVA SILMAD!




Tallinna Loomaaia konverentsisaalis toimus kadripäeval, 25. novembril konverents naistevastasest vägivallast "AVA SILMAD", korraldajaks Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja võrgustikuga Mehed Vägivalla Vastu.
Vaata uudislõiku TV 3 Seitsmestes Uudistes.

Konverentsil esinesid:

Norra Suursaadik Dagfinn Sørli, justiitsminister Andres Anvelt, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni aseesimees Marianne Mikko, Women Against Violence Europe president Rosa LogarFRA ekspert  Sami Nevala ajaloolaneDavid Vseviov, kirjanik Sass Henno, kommunikatsioonibüroo Powerhouse suhtekorraldaja ja konsultant   Janek Mäggi. 

Konverentsi juhatas ajakirjanik Rain Kooli.

Vaata Postimehe videosalvestust  konverentsilt siin 


Pühapäev, 23. november 2014

Loomaaia loomarajad

Ragne Jõerand
Piret Mäeniidu uues raamatus «Loomaaia jäljerajad» on koos 75-aastaseks saanud loomaaia  põnevamad juhtumised, silmapaistvamad loomad ja kuulsamad töötajad. 
 Raamatu sünnilugu
Kui valmis Aleksei Turovski elulooraamat, vaatasin silmanurgast Mati Kaalu ja mõtlesin, et tema elust oleks tore raamat teha. Kaal, tagasihoidlik inimene nagu ta on, ütles, et tema endast raamatut ei taha, aga loomaaiast raamatu tegemisega oli  nõus. Olin veel rohkem nõus, sest ei julgenud nii palju paludagi, et tervest loomaaiast raamat teha. Kuna loomaaial on sel aastal ka 75. sünnipäev, sobis see mõte hästi. 
Millised loomad pääsesid raamatukaante vahele?
Loomaaias on praegu üle 10 000 looma ja arusaadavalt kõigist kirjutada ei jõua. Esindatud on need, keda loomaiast kiirelt läbi käies näha saab. Aga juttu on ka huntidest, keda praegu loomaias pole. Põhivalik tekkis tänu inimestele, kes on mingite loomadega kauem tegelenud ja kellele need on hingelähedasemad. Näiteks on juttu kõige põlisemast töötajast Anne Saluneemest, kes on loomaaias töötanud juba 50 aastat, ja tema elevantidest. Ta on nagu elav ajalugu, kes mäletab iidamast-aadamast inimesi ja olusid.
Kuidas loomad rääkima panite?
Loomad panin rääkima nende inimeste keeles, kes nendega iga päev kokku puutuvad ja oskavad meile loomade keelt tõlkida.  Samas vaatasin ikka ise ka loomadega tõtt, et neid paremini mõista.  Eriline side tekkis elevantidega,  kelle juures oli  hea mõtete kogumise paik, puhata kõrvu ja pead.   Elevandid  nosisid oma heina, mina lihtsalt vaatasin neid ja me ei lasknud vastastikku ennast häirida.  Tundus, et elevantidel oli mind nähes  hea meel  ja nad mõtlesid isekeskis, et las ta siis vaatab, kui midagi targemat teha pole.
Kes on teie lemmikloom loomaiast?
Kui ma polnud veel selle raamatuga tegelenud, oleksin osanud nimetada lausa  läbi une kolm lemmiklooma, aga enam ei oska. Mida rohkem neid näed, seda raskem on öelda, kes on  lemmikloom.  Kui just peab ütlema, siis ehk primaadid, kes on oma käitumiselt inimesele  veidi sarnasemad.  Meeldivad šimpansid ja  jaapani makaagid, kes on nii sotsiaalsed ja lõbusad ja kelle ühiselukorraldust on lausa lust vaadata. Kunagi oli aga minu vaieldamatuks lemmikuks ka  valgetups-marmosett.
Kas igal loomal on oma iseloom?
Kõik loomad on omamoodi isiksused  ja ei saa anda täit ülevaadet, nagu pole ka piisav, kui kirjutada inimesest vaid nii, et see on üks eurooplane, see on inimene Aasiast ja see üks  inimene Aafrikast.  Aga näiteks omadussõna «uhke» sobib iseloomustama paabulindu. Kuna uhkusel on selline väike kõrvalmaitse juures, siis ma paabulinnu jutule ei kippunud, vaid mõtlesin, et las ta siis uhkeldab ja mis ma ikka torgin. 
Tagasihoidlikkusega seostub Hiina alligaator, millele loodusemehed muidugi  vastu vaidlevad. Hiina alligaator elab samas majas, kus see suur  vanamees  krokodill, ja kipub seal jääma kuidagi kahe silma vahele. Ei tea, miks ta on nii tagasihoidlik ega tule näita ennast.  Mässaja tiitlit väärivad  vaieldamatult  šimpansid – kui neile ikka miski ei meeldi, siis nad mässavad. Kui nad  vaatavad läbi puuri ja arvavad, et sul on vale soni peas, läheb mässuks. Ühel korral šimpans Betty, kes mulle muidu kangesti meeldis, vaatas mulle väga ilmekalt otsa ja koputas korraks rusikaga vastu klaasi –  arvasin, et ju ta tundis mu ära ja rõõmustab.  Pärast kuulsin šimpansitalitaja Imbilt, et tegelikult on hoopis nii, et kui sa šimpansile ei meeldi, hakkab ta sulle nägusid tegema.  Samas oli lumeleopard  selline loom, kes ei tahtnud ennast peaaegu üldse näidata ega kekutamas käia, ometi on ta nii kena ja väärikas.  Lõvi aga on muutunud meie oludes legendiks – siinses kliimas on ta heas mõttes tsirkuseeksponaat.
Kas loomaed on vangla või loomade Eldoraado?  
Minu meelest on loomaaed siiski loomade Eldoraado. Viimastel kümnenditel on loomakaitseliikumine kõvasti hoogu saanud ja mõnedes inimestes sektantlikku suhtumist tekitanud. Ettekujutus, et loomaaed on looma vangla, on väär. Kui süveneda loomade pidamise põhimõtetesse ja loogikasse, siis paljusid loomaliike poleks enam maailmas olemas, kui poleks loomaaedu. Pigem on ikka loomaaed elukate Eldoraado, nagu loomaaia direktor Mati Kaal ütleb. Loomaaed pole kohe kindlasti vangla, aga tsirkus ei tohiks ta ka olla, ja õnneks meie loomaaed seda pole.
Millega üllatasid maod?
Mul on olnud juba pikka aega madude kartus ehk lausa foobia. Ma pole iial igatsenud mingit madu kätte võtta või teda paitada, mõnda on pelutav isegi vaadata. Kui käisin terraariumirahvaga  rääkimas, näidati mulle maisimadu ja küsiti, kas tahad teda lähemalt näha. Olles ise juba pool aastat loomaaias ringi tuterdanud, ei sobinud ju öelda, et ei soovi. Tegin julge näo pähe ja võtsin umbes 40 cm pikkuse maisimao kätte. Üllatusin tõesti, kui ilus ja pehme ja siidine nahk tal on ja kui ilus elukas ta tegelikult on.  See kogemus muutis hoobilt minu suhtumist ja tänu sellele vaatasin ka teisi madusid veidi teise pilguga.
Lugu, mis šokeeris kõige enam?
Šokeerivad olid need lood, kui loomad said loomaaiast putku. Enamasti ajal, mil  loomaaed oli Kadriorus. Kord põrutasid mägikitsed minema ja neid jahiti Lasnamäe uute paneelmajade vahel taga. Alalõpmata olid seal jooksus ka hundid. Samuti on jooksus olnud üks korralik noor püütonipoiss. Maod elavad ju elevandimajas, mille keskel  on munakividega vooderdatud ilubassein. Madu  oli kuidagi oma pleksiklaasist majast välja pääsenud ja teinud pesitsuspaiga basseini munakivide vahele. Õnneks oli loomaed kinni, kui talitajad mao avastasid ja oma boksi tagasi toimetasid.
Pisarad tõi silma lugu Amuuri leopardikutsikate saatusest, kelle kolm poisikest kasside pähe ära virutasid, et need turul maha müüa.  Lugu juhtus 15 aastat tagasi. Poisid passisid peale, kui valvur läks koeraga jalutama, ja varastasid poolteist aastat hoolega hoitud ja kasvatatud Amuuri leopardi kutsikad ära. Vaesed loomad pandi tsemendikottidesse, kus nad hingasid sisse tsemenditolmu, ja kuigi nad hiljem saadi kätte, surid loomad siiski ära. 
Palju on inimesed jätnud loomaaeda oma käsi-jalgu?
Läbi aastate ühtekokku 20 ihuliiget, enamasti käsi. Mitukümmend aastat tagasi hammustas tiiger ühel Eesti kirjanikul sõrme ära. Tahtis tiigrile pai teha ja läks lolli peaga torkima. Valvurid küll hoiatasid, aga noor uljas meesterahvas ei kuula alati. Kui loomaaed oli veel  Kadriorus, elas seal üks hunt, kes nägi  nunnu välja ja meeldis kõigile väga. Tema hammustas ära ühe polkovnikuproua hästi maniküüritud näpu, mis siis hiljem prepareeriti ja pandi publikule hoiatuseks välja – selline ilus lakitud küünega sõrm!  Loomaaias nägin lähemalt, kuidas külastajad käituvad, ja see pole küll õige, et väikesed lapsed topivad oma mobiiltelefon võrede vahelt läbi, et pilte teha.  Mis see lapsekäsi siis ära hammustada on! 


Esmaspäev, 17. november 2014

AVA SILMAD!

KUTSE konverentsile naistevastasest vägivallast
 AVA SILMAD
25. novembril 2014 algusega kell 10.00
Tallinna Loomaaia konverentsisaalis Ehitajate tee 150

Korraldaja Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga
Moderaator Rain Kooli

Osalemisest teatada hiljemalt 21. novembriks konverents@naisteliin.ee
. 
KAVA

9.30-10.00      Osavõtjate registreerimine, tervituskohv
  
10.00 -10.05   Avasõnad

10.05-10.15    Dagfinn Sørli, Norra suursaadik
10.15- 10.45   Riik vägivallatu elu kaitseks- Andres Anvelt, justiitsminister

10.45-11.00    Demokraatia ei talu naistevastast vägivalda -Marianne Mikko, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni aseesimees

11.00-11.45    Kuidas käsitleda seksuaalvägivalla teemat ja jõustada vägivalda kogenud naisi- Rosa Logar, Women Against Violence Europe president

11.45- 12.30   FRA uuringu tulemused naiste vastu suunatud seksuaalvägivallast Euroopas
Sami Nevala, FRA ekspert

12.30- 12.45   ENÜ Valge Lindi auhinna üleandmine

12.45 -13.30  Lõuna

13.30 -14-15   Naised. Vägivald. Minevik - David Vseviov, ajaloolane

14.15-15.00    Naistevastane vägivald popkultuuri kõverpeeglis -Sass Henno, kirjanik

15.00-15.45     Avaliku arvamuse ning kultuuriruumi roll võitluses (naistevastase) vägivallaga- Janek Mäggi ,kommunikatsioonibüroo Powerhouse suhtekorraldaja ja konsultant   

15.45-16.15    Küsimused-vastused ja lõppsõnad 


Konverentsi toetab Norra finantsmehhanismi  2009-2014 programm „Kodune ja sooline vägivald“

Kolmapäev, 12. november 2014

Soouuringute konverents 2015.a. kevadel, ettekannete kutse

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon tähistab 2015. aastal kümnendat tegevusaastat. 2015. aasta kevadel toimub Tallinnas sel puhul kahepäevane soouuringute konverents, kus astuvad üles nimekad väliesinejad ja Eesti soouurijad. 
Voliniku kantselei kutsub üles tegema konverentsil ettekandeid Eestis valitsevatest soosuhetest, mis takistavad naistel ja meestel saavutada võrdset positsiooni ühiskonnas. Sooline palgalõhe ja selle tagamaad, poliitilise esindatuse ebavõrdsus, töö ja pereelu ühitamise raskused, heteronormatiivsed hoiakud ning mitmed teised meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse probleemid vajavad analüüsimist ja selgitamist.

Konverentsi eesmärk 
Konverentsi eesmärgiks on kaasaegsete soouurimuslike ja feministlike teoreetiliste lähenemiste abil kriitiliselt uurida ja arutleda soosuhete toimimise üle ja pakkuda välja lahendusi ebavõrdsuste vähendamiseks Eesti ühiskonnas. Konverentsi arutelud lähtuvad küsimusest, kuidas sugu ja soolist subjekti konstrueeritakse ning milliste privaatsete, institutsionaalsete või grupispetsiifiliste huvide raamistikus seda tehakse.
Ettekandeid ootame alljärgnevatel teemadel ja valdkondades:
·         teadus ja sugu, sh küsimus, kas teaduse rahastamise skeemid soosivad teatud distsipliine või loovad ebavõrdsust; teadusmetodoloogiate ja -diskursuste soopimedus või -neutraalsus;
·         sugu ja võim, sh soolised võimumehhanismid, võimuhierarhiate avaldumine erinevates eluvaldkondades;
·         keha, seksuaalsus ja soolisus;
·         meedia ja sugu, sh soolise võrdõiguslikkuse valdkonna uudiste kajastamine; nais- ja meespoliitikute/-spetsialistide kujutamise erisused; soolised stereotüübid meedias;
·         teoreetilised käsitlused soolisusest, soolise subjekti konstrueerimine, identifitseerimine, muutumine ajas (eriti Eestiga seotud uurimistööd);
·         sugu ja ajalugu, sh naised ajaloos; 20. sajandi ajalookirjutus ja sugu jne;
·         nn iiberetoorika ja -poliitikad, sh olemasolevate perepoliitikate (soolise) mõju analüüs;
·         meditsiin ja sugu, sh tervishoiupoliitikate (soolise) mõju analüüs;
·         migratsioon ja sugu;
·         õigusteadus ja sugu, sh karistusõigus ja feministlikud õigusteooriad; sooline keha õigusteaduse objektina/subjektina; (soolise) subjekti loomine õigusteaduses;
·         võrdõigusvoliniku institutsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse 10 aastat (mõju, arengu, saavutuste jms analüüs);
·         intersektsionaalsus ja mitmene diskrimineerimine; mitmesed identiteedid ning sotsiaalne ebavõrdsus, st analüüsid ja uurimused, mis uurivad lisaks soo kategooriale rahvust, puuet, religiooni, vanust ja/või seksuaalset identiteeti;
·         majandusteadus ja sugu, sh riiklik rahanduspoliitika ja sooline võrdsus; sootundliku eelarvestamise metoodikad ja nende rakendamine jms;
·         sugu ja religioon;
·         sugu ja kultuuripraktikad.

Ettekannete teesid (200–500 sõna) eesti või inglise keeles ja CV palume saata 15. novembriks 2014 e-posti aadressil: info@svv.ee.
Ettekannete teese hindab akadeemiline komitee koosseisus prof Tiina Kirss, Raili Marling (PhD), Eve Annuk (PhD) ja Mari-Liis Sepper (mag. iuris). Teade ettekande vastuvõtmise kohta saadetakse hiljemalt 20. detsembriks.
Ettekandeid ootame Eesti teaduritelt, analüütikutelt ja kraadiõppuritelt, kes tegelevad soouuringutega või kes kasutavad oma uurimistöös soouurimuslikke või feministlikke teooriaid, metoodikaid vms. (Õppur ei pea olema immatrikuleeritud Eesti ülikooli.)

Konverents on tasuta. Esinejatele tasume transpordi- ja majutuskulud.
Valitud ettekannete põhjal koostatud artiklid avaldatakse eraldi publikatsioonina.
Palume kutset huviliste seas levitada.

Täiendav info:

Helen Talalaev
e-post: helen.talalaev@svv.ee
tel: 5649 9330
www.svv.ee

Konverents toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.