Esmaspäev, 23. november 2009

Konverents „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu MTÜ
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“

Pressiteade
23.nov.2009

Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.

Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.

Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.

Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.

Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.



Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”



Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus




11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine

12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja

I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant


12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine

„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja

„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik

„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine

„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige


14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

Ettekanded:

„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist

„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja

16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole

16.45 – 17.00 Lõpetamine

Esmaspäev, 16. november 2009

„What does gender equality mean for economic growth and empolyment?”

lühikokkuvõtte Rootsi eesistujamaa soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu seoste teemalisest konverentsist 15.-16. oktoobril Stockholmis

Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment

Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.

Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.

Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.

Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.

OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:

- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem

Sotrsiaalministeerium

****

ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”

2010. aasta tegevused
Sotsiaalministeerium

2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.

2010 tuleb tihe aasta:

Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.

Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.

Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).

Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.

Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.

2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.

ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.

Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.

Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.

Sotsiaalministeerium
***

Reede, 13. november 2009

Justiitsministeerium ootab ettepanekuid vabaabielu reguleerimise teemal.

Pressiteade nr 105
13.11.2009

Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.

Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.

„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.

„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“

Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.

„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.

Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.

„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.

Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.

Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

***********************


Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup

Kolmapäev, 11. november 2009

MTÜ Eesti Naistoimetajad põhikiri

Eesti Naistoimetajad

Põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.

1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.

1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.

2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.

3. Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.

3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.

3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.

4. Üldkoosolek

4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.

4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.

4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.

4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.

5. Juhatus

5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine

6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.


Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.

Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.

****

Teisipäev, 10. november 2009

Otsitakse vabatahtlikke!

Soolise võrdõiguslikkuse teemalise meediamonitooringu läbiviimiseks Eestis otsitakse vabatahtlikke. Vaja on analüüsida Eesti ajalehti.

Täpsem info ja juhised: ruta.pels@mail.ru
Asjaga on kiire!

Laupäev, 7. november 2009

Riiklikud mürgikommid naistele

Anna-Maria Penu
Postimees 4.11.2009

Anna-Maria Penu arvates räägitakse Eestis soolisest võrdõiguslikkusest nii, nagu see oleks vaid usu küsimus – kui ei usu, et meil võiks olla sellega probleeme, siis polegi. Ent isegi kuiv statistika räägib teist keelt.

Maailma majandusfoorumi äsja avaldatud aruanne teatab, et Eestis teenivad naised meestest keskmiselt ligi 40 protsenti vähem, ja esimesed reaktsioonid – välja arvatud teema spetsialisti Kadi Viigi arvamus – teatasid, et nad ei usu seda... Ei usu? Mida tähendab, et ei usu? Kas sooline ebavõrdsus on usu küsimus?!

Olgu see palgavahe siis 40 protsenti või 30 protsenti nagu näitavad Eurostati andmed, ikkagi on see skandaalne ja lubamatult suur senikaua, kuni sissetulekud pole võrdsed. Sest see teeb naistest nende soo tõttu juba a priori vaesemad inimesed. See trend jätkub terve elu jooksul ning viib peatumatult ka väiksema pensionini ja materiaalse kindlustamatuseni.Rääkimata tervelt poole Eesti elanikkonna frustreeritud eneseteostusest, luhtunud ametialastest ambitsioonidest ning võimatusest osaleda majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus ka otsustustasemel. Sest (tasustatud!) töö tagab inimesele lisaks igapäevasele leivale ja katusele pea kohal ka õigusi, see on elu projekt, mis annab talle enesekindluse ja iseseisvuse.

Loe edasi Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=183470