Esmaspäev, 17. oktoober 2011

Esitletakse Eesti esimest soouuringute õpikut

Pressiteade
Avatud Eesti Fond
17.10.2011

Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“

Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.

„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.

Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.

Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.

Kõik huvilised on teretulnud!

Lisainfo:

Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710

Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29

Neljapäev, 13. oktoober 2011

Loengusari "Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas"

A. H. Tammsaare Muuseum teatab:
Loengusarja "Mäluauk: Naiskirjanikke erinevas ajas" esimene loeng toimub reedel, 14. oktoobril kell 16.30 Kadriorus Tammsaare muuseumis.
Loengusari on inspireeritud meie ekspositsioonist "Paradiisi perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures" ning keskendub suures osas teemadele ja naiskirjanikele, kellest teame vähe või kelle looming on taas muutunud aktuaalseks, kaasaega kõnetavaks.

Sarja avaloengu peab Elo Lindsalu teemal "Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate Nõukogude Eesti proosas."
Osalemine tasuta.

Mälulünkade täitmine jätkub muidugi ka järgnevatel nädalatel, mil on võimalik (taas)tutvuda Aimee Beekmani, Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaotsa ja Leida Kibuvitsaga.

TULEMAS:
21.10. kell 17:00

Johanna Ross “Kõige viljakama kirjaniku kõige vastuolulisem teos”: “Aimee Beekman ja “Valikuvõimalus”".

27.10. kell 16:30

Elle-Mari Talivee “Elisabeth Aspe, kakskümmend kuus aastat Friedebert Tuglasest vanem”.

11.11. kell 17:00

Margaret Neithal „Naisautori marginaliseerumine Helga Pärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel“.

18.11. kell 17.00

Maarja Vaino „Looduse tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elust ja loomingust“

Rohket osavõttu ja põnevaid arutleusid ootama jäädes,

A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn
www.linnamuuseum.ee/tammsaare

Teisipäev, 11. oktoober 2011

Eesti esimene omamaine soouuringute õpik

Teisipäeval, 18. oktoobril kell 14 tutvustatakse Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum 421) Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut.
Õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noori spetsialiste humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallast lahkamaks soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
Tutvustusseminaril avavad autorid soouuringute erinevaid tahke: õpiku koostaja ja toimetaja Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.

Kõik huvilised on teretulnud!
Õpik ilmus Avatud Eesti Fondi toetusel

Soome pangad usaldavad rohkem naissoost finantsjuhte

Soome majanduslehe Talouselämä teatel saavad ettevõtted, kus finantsjuhina on ametis naine, pangast keskmiselt 14 protsenti soodsamat laenu kui firmad, kus sama ametit peab mees - nii selgub Soome Panga poolt avalikustatud uuringust.
Pangad usaldavad rohkem naissoost rahandusjuhte, sest uuringu kohaselt on sel juhul ka laenu tagastamisega seotud riskid väiksemad.

Krediidiasutused on valmis andma sellistele ettevõtetele, kus ametis on naisfinantsjuht, soodsamatel tingimustel laenu.

Kolmapäev, 5. oktoober 2011

Kvoodiga või kvoodita ...


Ülle-Marike Papp, võrdõiguslikkuse ekspert

Kvoote rakendatakse enamus riikides
Ilvi Jõe-Cannon
politoloog, demokraat
Eesti peaks Norrast eeskuju võtma.


Rain Kooli
Delfi arvamustoimetaja
Meediapäeva moderaator
Ajutise meetmena on koodid ok



Kas siis kvoodiga või kvoodita?


Rahvusvahelisel muusikapäeval kõlalised kuumadele teemadele leevenduseks
rahvusvahelised kammermuusikapalad Pärnu muusika aastapreemia 2011 laureaadi
Toomas Kuteri esituses, klaveril Helin Kapten.


Soome Naistoimetajate Sirkku Määttä, Kirsi Mattila ja Pirkko Jyväkorpi
sünnipäevaõnnitlusi võtab muheledes vastu Eesti Naistoimetajate juhatus
(vasakult) Aita Nurga, Merike Viilup ja Piret Mäeniit


Erkki Bahovski

Kvootidega võrdse maailma poole?
Põhimõtteliselt poolt.


Läheb maiustamiseks.
Eesti Naistoimetajate ühendusel täitus viis aastat!


Meediapäeva pildialbumi fotod: Riina Vällo

Meediapäev pildis

JELENA SKULSKAJA - Hea Sõna auhinna laureaat 2011


Õnnitlemise kord on jõudnud Eesti Ajakirjanike Liidu
peasekretäri Ebba Räätsa kätte


Hea Sõna auhinda annab üle
Eesti Naistoimetajate juhatuse liige,
maali looja Aita Nurga



HEA SÕNA auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eestis silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga. Hea Sõna auhinda anti välja viiendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.

Jelena Skulskaja
on sündinud 8. augustil 1950. aastal Tallinnas kirjanikust isa perekonnas, lõpetanud 1974 Tartu Ülikooli vene filoloogina ja on 1980. aastast Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud õpetajana Tallinna 20. Keskkoolis, ajakirjaniku ja kultuurivaatlejana ajalehtedes Sovetskaja Estonija, Estonija, Denj za Dnjom ja Molodjoz Estonii, teinud pikemat aega kaastööd ajalehtedele Postimees ja KesKus ning oli 13 aastat Vene Teatri draamastuudio õppejõud.
2008. aastast juhib ta ETV saadet “Batareja“.
Arvamusliider, esseist, kirjanik, ajakirjanik, saatejuht, tõlkija Jelena Skulskaja sulest on ilmunud tuhandeid artikleid ja 14 raamatut, sealhulgas mahukas kogumik Juhan Viidingu luulet tõlgituna vene keelde ja trükivärske luulekogu “Kohtumiseni paradiisis“,
mis vahendab venekeelsele lugejale terve rea tänaste eesti luuletajate loomet.
Jelena Skulskaja ise on öelnud: “Publitsistika ei nõua sugugi vähem hingejõudu kui poeesia.“
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Jelena Skulskaja tundlikku sotsiaalset närvi, professionaalset meisterlikkust ja tähelepandavat rolli eesti ja
vene kultuuriruumi vastastikusel vahendamisel ja lõimimisel.


Fotod: Riina Vällo

Laupäev, 1. oktoober 2011

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert keelaks alaealistele Riigikogu ülekannete näitamise



(naistoimetajate meediapäeva jälgedes)

Delfi Majandus
1. oktoober 2011

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp ütles täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, et ta keelaks alaealistel vaadata Riigikogu teleülekandeid, kuna seal kandub meeste üleolek Eesti ühiskonda.

„Väga ohtlikke meeme võib tekitada stseen, kui üks Riigikogu liige ütleb naisliikmele, et kuule sina, loll lapsuke, kuidas sa nii võid küsida ...“ sõnas Papp.

Ta meenutas samas, et ajalooliselt hääletasid Asutavas Kogus Eesti iseseisvumise poolt kõik kuus naisliiget.



Parlamendis on kõige rohkem naisliikmeid Rwandas – 56,3% -, kus on seadustatud kvoodisüsteem.

Põhjamaad on sihipäraselt teinud läbi 60-aastase arengu, et jõuda naiste 20%-lise esindatuseni parlamendis, ja veel 10 aastat, et jõuda 30%-ni, märkis ekspert.

„Millise tee peaks valima Eesti?" küsis ta.

Riigikogus on praegu 20 ehk 19,8 protsenti. Eesti naiste osalemine parlamendis ei aga vasta Papi sõnul majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.

Papi sõnul sõnul seostuvad kvoodid esmalt kohe soolisusega. „Majandus toimib kvootide alusel, et maha suruda monopolide võim. Majandusteadlased ütlevad, et tootmisele ja kaubandusele ei tohiks olla barjääre – las parim toode võidab. Vabaturu põhimõte on sõnades ilus, kuid tegelikult soovime hoopis konkurentsiturgu, kus konkurentsieelise saavutaks parim toode või teenus,“ ütles Papp. „See on hoopis teine asi. Keegi ei anna vabatahtlikult võimu käest.“

Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde

(Naistoimetajate meediapäeva "Kära meedia pärast IV. Kvoodiga või kvoodita..." jälgedes)

Delfi Majandus
1. oktoober 2011


Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.

Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.

Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.



Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.

„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“

Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.

„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.

Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.