(naistoimetajate meediapäeva jälgedes)
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp ütles täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, et ta keelaks alaealistel vaadata Riigikogu teleülekandeid, kuna seal kandub meeste üleolek Eesti ühiskonda.
„Väga ohtlikke meeme võib tekitada stseen, kui üks Riigikogu liige ütleb naisliikmele, et kuule sina, loll lapsuke, kuidas sa nii võid küsida ...“ sõnas Papp.
Ta meenutas samas, et ajalooliselt hääletasid Asutavas Kogus Eesti iseseisvumise poolt kõik kuus naisliiget.
Parlamendis on kõige rohkem naisliikmeid Rwandas – 56,3% -, kus on seadustatud kvoodisüsteem.
Põhjamaad on sihipäraselt teinud läbi 60-aastase arengu, et jõuda naiste 20%-lise esindatuseni parlamendis, ja veel 10 aastat, et jõuda 30%-ni, märkis ekspert.
„Millise tee peaks valima Eesti?" küsis ta.
Riigikogus on praegu 20 ehk 19,8 protsenti. Eesti naiste osalemine parlamendis ei aga vasta Papi sõnul majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Papi sõnul sõnul seostuvad kvoodid esmalt kohe soolisusega. „Majandus toimib kvootide alusel, et maha suruda monopolide võim. Majandusteadlased ütlevad, et tootmisele ja kaubandusele ei tohiks olla barjääre – las parim toode võidab. Vabaturu põhimõte on sõnades ilus, kuid tegelikult soovime hoopis konkurentsiturgu, kus konkurentsieelise saavutaks parim toode või teenus,“ ütles Papp. „See on hoopis teine asi. Keegi ei anna vabatahtlikult võimu käest.“
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp ütles täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, et ta keelaks alaealistel vaadata Riigikogu teleülekandeid, kuna seal kandub meeste üleolek Eesti ühiskonda.
„Väga ohtlikke meeme võib tekitada stseen, kui üks Riigikogu liige ütleb naisliikmele, et kuule sina, loll lapsuke, kuidas sa nii võid küsida ...“ sõnas Papp.
Ta meenutas samas, et ajalooliselt hääletasid Asutavas Kogus Eesti iseseisvumise poolt kõik kuus naisliiget.
Parlamendis on kõige rohkem naisliikmeid Rwandas – 56,3% -, kus on seadustatud kvoodisüsteem.
Põhjamaad on sihipäraselt teinud läbi 60-aastase arengu, et jõuda naiste 20%-lise esindatuseni parlamendis, ja veel 10 aastat, et jõuda 30%-ni, märkis ekspert.
„Millise tee peaks valima Eesti?" küsis ta.
Riigikogus on praegu 20 ehk 19,8 protsenti. Eesti naiste osalemine parlamendis ei aga vasta Papi sõnul majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Papi sõnul sõnul seostuvad kvoodid esmalt kohe soolisusega. „Majandus toimib kvootide alusel, et maha suruda monopolide võim. Majandusteadlased ütlevad, et tootmisele ja kaubandusele ei tohiks olla barjääre – las parim toode võidab. Vabaturu põhimõte on sõnades ilus, kuid tegelikult soovime hoopis konkurentsiturgu, kus konkurentsieelise saavutaks parim toode või teenus,“ ütles Papp. „See on hoopis teine asi. Keegi ei anna vabatahtlikult võimu käest.“
2 kommentaari:
Mind kui meest häirib fakt, et ma ei pääse naiste sauna. Miks? Kas see pole kuidagi kallutatud suhtumine?
Tõepoolest miks? Ja mis suunas kallutatud? Vist aia augu suunas, sest jutt käib praegu aiast:)
Postita kommentaar